Gustav Ernesaksa 115. sünniaastapäeva galakontserdil antakse  üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa allfondi stipendiumid. Tegemist on kõrgeima tunnustusega Eesti koorimaastikul. Tänavuse peastipendiumi pälvib helilooja ja dirigent Pärt Uusberg. Koorimuusika edendamise stipendiumi saab Marika Kuusik ning õppestipendium antakse Kristin Pintsonile. Kontsert ja pidulik auhinnatseremoonia toimub 12. detsembril algusega kell 19.00 Estonia kontserdisaalis.

Gustav Ernesaksa fondi nõukogu esimehe Aarne Saluveeri sõnul otsustas nõukogu tunnustada peastipendiumiga XIII noorte laulupeo kunstilist juhti, heliloojat ja dirigenti Pärt Uusbergi.  Nõukogu tõi esile tema silmapaistvuse  olulistes rollides kooriliikumise edendaja ja kooride asutaja, helilooja, arvamusliidri ja nüüd ka Laulupeo üldjuhina. 

„Võib öelda et nii nagu Gustav Ernesaks oli nõukogude okupatsiooni poolt moonutatud ühiskonna rasketel aegadel kooriliikumise ja rahva mahasurutud vabaduspüüde vaim, siis tänases mitmetes kriisides vaevlevas maailmas  kujunes Pärt Uusbergist kooriliikumise suurkuju, kelle hinges ja kätes olev  kompass näitas noorele põlvkonnale laval ja kuulajaile Lauluväljakul  teed XIII noorte laulupo „Püha on maa“ , võib ka öelda et valguse suunas,“ ütles Saluveer  ning lisas: „Uusbergi erakordselt põhjalik ja pühendunud  tegevus, siiras omanäoline loominguline otsing ja emakeele peeneid nüansse helidesse maaliv looming on saanud juba täna Eesti koorimuusika klassikaks. Mul on hea meel, et saame laulutaadi 115. sünniaastapäeval teda tunnustada Eesti koorimuusika kõrgeima tunnustuse – Gustav Ernesaksa fondi peastipendiumiga!“

Pärt Uusberg (36) on lõpetanud G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli koorijuhtimise eriala Heli Jürgensoni käe all. 2012. aastal lõpetas ta Eesti muusika ja teatriakadeemia heliloomingu erialal baakalaureuseõppe Tõnu Kõrvitsa juhendamisel. 2014. aastal omandas ta samas magistrikraadi prof Toivo Tulevi ja Tõnu Kõrvitsa juures ning 2018. aastal lõpetas magistriõppe kooridirigeerimise erialal prof Tõnu Kaljuste juhendamisel. Uusberg on juhatanud mitmeid koore ning olnud viljakas koorimuusika helilooja. Laulupidudel on tema looming kõlanud alates 2011. aastast, mil kavas oli tema pala “Nad vaatavad üksteise otsa” (P. Uusberg/ E. Enno). 2014. aastal olid laulupeo kavas tema kirjutatud teosed „Lauldes“ (P. Uusberg/ A. Ehin, L. Seppel-Ehin); „Muusika“ (P. Uusberg/J. Liiv) ja „Mis on inimene?“ (P. Uusberg/D. Kareva). Samal aastal juhatas ta autorina esmakordselt segakooride liigi kordusettekannet  „Muusika“ (P. Uusberg / J. Liiv).
2017. aastal oli ühendkooride kavas tema teos „Õhtu ilu“ (K. Johanson, P.Uusberg / rahvaluule). 2019. aastal kirjutas ta spetsiaalselt juubelilaulupeoks ühendkooridele laulupeo kantaadi „Igaviku tuules“ (P.Uusberg/ K.-J. Peterson, J. Liiv, rhvl.), mida ka ise juhatas. 2023. aastal kõlas tema loomingust laulupeo kavas ühendkooride esituses laul „Valgust!“ (P. Uusberg / H. Runnel), uudislaul ühendkooridele „Kõige all“ (P. Uusberg / H. Runnel), puhkpilliorkestritele uudisteos „Lootuse laul“ (P. Uusberg).
Pärt Uusbergi on tunnustatud muuhulgas G. Ernesaksa fondi koorimuusika edendamise stipendiumiga (2014). Ta on pälvinud noore kultuuritegelase preemia, saanud Tartu Ülikooli Tänutähe ning samuti stipendiumi Ela ja sära.

Gustav Ernesaksa fondi koorimuusika edendamise stipendiumi pälvib Eesti Kooriühingu ettepanekul Eesti Meestelaulu Seltsi aastaid juhtinud Marika Kuusik pühendunud töö eest meeste- ja poistelualu arendamisel. 

Gustav Ernesakas Fondi õppestipendiumi saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ettepanekul EMTA magistriõppe 1. aasta üliõpilane Kristin Pintson.

Stipendiumid antakse üle täna, Gustav Ernesaksa 115. sünniaastapäeval, Estonia kontserdisaalis toimuval meeskooride galakontserdil. Kontsert algab kell 19.00. Lavale astuvad Meeskoor Sakala, Saaremaa meeskoor SÜM, Inseneride Meeskoor, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Rahvusooper Estonia noormeestekoor ning Eesti Rahvusmeeskoor. 

Kontsert toimub Eesti Kontserdi, Eesti Rahvusmeeskoori, Eesti Meestelaulu Seltsi ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa allfondi koostöös.  

Gustav Ernesaksa Fondi asutasid 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Fondi eesmärk on väärtustada koorimuusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi. Peastipendium määratakse igal üld- ja noorte laulupeo aastal. Stipendiumite väljaandmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Rahvuskultuuri Fond. Samas kutsub fondi haldusnõukogu üles ka kõiki koore ja koorilauljaid fondi tegevust annetustega toetama, et üheskoos valdkonna arendajaid toetada ja tunnustada. 

Kuni 15. oktoobrini saavad kollektiivid end kirja panna XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole ning rahvamuusikapeole. Tänaseks on peol osalemisest teada andnud juba rohkem kui 1700 kollektiivi.Järgmisele laulu-,  tantsu- ja rahvamuusikapeole saab registreerida tavapäraselt veebis aadressil: register.laulupidu.ee. Lisainfot registreerimistingimuste kohta leiate SIIT

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on tänaseks nii laulu- kui ka tantsupeole registreerunud mõlemale üle 800 kollektiivi ning rahvamuusikapeole ligi 100 kollektiivi. „Soovitan kõigil, kes järgmisest laulu- ja tantsupeost osa võtta kavatsevad kindlasti tegutseda juba täna ning oma registreerimist mitte viimasele minutile jätta. Juhul kui teil registreerimise käigus küsimusi peaks tekkima, on praegu võimalik neile ka rahulikult vastused leida. Viimasel minutil kipub sellega kiireks minema“ ütleb Toomla. Väliskollektiivid saavad sihtasutuse juhi sõnul aga end peole kirja panna alates novembri algusest. „Nende registreerimisinfo on peagi leitav samuti meie kodulehel aadressiga laulupidu.ee,“ selgitab Toomla. 

XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul olid üldlaulupeo kava koostamise aluseks kolm olulist märksõna – murded, murdumine ja aeg. Esimese päeva kava iseloomustab Heli sõnadega „hästi tasakaalus“. Repertuaar on kunstilise juhi sõnul üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad oleksid esindatud. Teise päeva kavas olevad laulud räägivad laulmise jõust ja väest. Iga liigi repertuaarist leiab ka teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti on selles ka mõni murdekeelne pala. Laval on kõik tavapärased kooriliigid alates mudilastest ja lõpetades segakooridega. Loomulikult on esindatud ka sümfoonia- ja puhkpilliorkestrid.

XXI tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ütleb, et lähtuvalt XXI tantsupeo lavastuslikust kontseptsioonist on sel korral suurimaks uudiseks varasemast erinev lähenemine rühmaliikide jaotusele. Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peole kandideerimine toimub seekord piirkonnapõhiselt. „Seega moodustuvad tantsupeo liigid lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele ka piirkonnapõhiselt,“ rõhutab Reimann ning lisab: „Loodame, et selline muudatus tugevdab kogukonna ühtekuuluvustunnet. Piirkonniti ollakse ühise eesmärgi nimel väljas ja iga tantsija jaoks on seega oluline, et just tema piirkond säraks ja silma paistaks. See on samuti hea võimalus välja tuua paikkondlikke erisusi nii tantsus, muusikas kui ka rahvarõiva eripäras,“ ütleb pealavastaja. 

Rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap innustab peole registreeruma nii ansambleid kui ka üksikuid pillimehi. „2025. aastal toimuval rahvamuusikapeol on palju uut ja põnevat – peol esineb kaheksa pilliliiki, nende hulgas esimest korda oma liigina ka mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Iga liigi kavas on lugu solistiga, kelleks on selle pilli tõeline meister ja kogukonna vedaja. Esmakordselt on kavas ka ühine algus- ja lõpunumber, mis ühendavad peolisi ning pakuvad ka publikule võimalust kaasa lüüa,“ räägib üldjuht järgmise rahvamuusikapeo plaanidest.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole saab registreeruda elektroonilises registris aadressil https://register.laulupidu.ee/ . Registeerumine lõpeb 15. oktoobri südaööl. 

Lisainfot registreerumise kohta saab SIIT

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.– 6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Täna möödub 121 aastat Ullo Toomi sünnist. Traditsiooniliselt annavad rahvatantsijad sel päeval Tallinna raekojas pidulikult üle valdkonna kõrgeima tunnustuse – Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi. Tänavu pälvib kõrge tunnustuse Viljandimaa tantsuõpetaja Maie Tammemäe. 

Ullo Toomi stipendiumi halduskogu omistas kõrge tunnustuse Maie Tammemäele pikaajalise ja mitmekülgse loomingulise panuse eest rahvatantsu traditsiooni hoidmisel ja arendamisel tantsuõpetaja, ajaloouurija ning tantsulavastajana.  

Tantsuõpetaja ning samuti Ullo Toomi stipendiumi laureaat Vaike Rajaste, kes on olnud Tammemäe kolleeg rohkem kui 40 aastat, ütleb, et Maie on alati olnud väga õpihimuline ning on nüüdki uusi teadmisi omandamas. “Tal on suur soov uusi teadmisi analüüsida ja oma töös rakendada. Maie on väga tähelepanelik nii oma tantsulaste kui kolleegide suhtes, alati hoolega kuulates ja hea sõnaga toeks ja kaasamõtlejaks olnud. Imestamisväärselt palju on Maie jõudnud. Ja jõuab ka tänasel päeval,” ütleb Rajaste.

Maie Tammemäe alustas tööd rahvatantsuõpetajana Viljandimaal 1967. aastal ja juba 1970. aastal osalesid tema juhendatud rühmad esmakordselt ka üldtantsupeol. Möödunudsuvisele noorte tantsupeole jõudis Tammemäe juhendamisel viis tantsurühma. Ta oli üle-eestilise õpetajate rahvatantsufestivali üks algatajatest ning on oma rühmaga osalenud kõigil kahekümne kolmel toimunud festivalil. Aastate jooksul on Tammemäe osalenud pea kõikidel Viljandimaa tantsupidudel lavastusmeeskonna liikmena ning samuti on ta tegelenud kohaliku rahvatantsu ajaloo uurimisega. 

Maie Tammemäe tööd tunnustati 2011. aastal Viljandi aasta õpetaja tiitliga, 2012. aastal sai ta Viljandimaal maakondliku kultuuripreemia „Kultuuripärl”, 2017. aastal Niina ja Alfred Raadiku fondi stipendiumi, 2019. aastal Viljandimaa rahvakultuuri auhinna ja 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi elutööpreemia.

Ullo Toomi stipendiumi antakse välja alates 1987. aastast, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi halduskogu tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi kinnitatud põhikirja alusel. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille laureaat pälvib silmapaistva tegevuse eest eesti rahvatantsu vallas. Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Tänavu antakse Ullo Toomi stipendium välja 36. korda.

Stipendiumi varasemate laureaatide seas on näiteks legendaarsed tantsumaailma suurkujud Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel, Ülo Luht ja teised tuntud rahvatantsujuhid.

Alates 1.septembrist kuni 30.septembrini on Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem (TMS) avatud laulu- ja tantsupeo toetuse aruandluseks eelmise hooaja toetuse kasutamise eest. Samas toimub ka uuenenud tingimustel toetuse taotlemine uueks, 2023/24, hooajaks. 

Aruandlus, hooaeg 2022/23
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse muusikatoimetaja Ave Sopp rõhutab, et kõige olulisem mida tähele panna on see, et lõppeva hooaja toetuse aruandlus vastaks nendele nõuetele, mis kehtisid toetuse taotlemise hetkel. „Ehk et 2022/23 toetusprogrammi tingimustes on täpselt ära määratletud nii abikõlblikud kui mitteabikõlblikud kulud ning tingimused. Näiteks tasub meeles pidada, et aruanne peab sisaldama ülevaadet repertuaari ja tegevuste kohta, alus- ja kuludokumentide andmeid ning viiteid tellitud teoste või avaliku esinemise  kohta (kuupäevaliselt), kui nende kulude katmiseks on kasutatud tegevustoetust,“ loetleb Sopp. Avaliku esinemise kulude all on mõeldud avaliku esinemise ruumi renti ja/või transpordikulu.

Uue hooaja toetusprogramm 2023/24
Toetusprogrammi eelmisel taotlusperioodil ilmnenud kitsaskohtade leevendamiseks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ja Kultuuriministeeriumiga määrust saabuvaks hooajaks muutnud ja täiendanud. Kõige olulisema muutusena toob Ave Sopp esile tõsiasja, et kollektiivitoetuse kasutamine on nüüdsest oluliselt vabam ning toetust on võimalik kasutada senisest mitmekülgsemalt kollektiivi järjepideva tegevuse toetamiseks. Samas rõhutab Sopp, et tingimustes on kirjas siiski ka mitmed mitteabikõlblikud kulud, mis valdavalt on seotud püsikuludega. 

Teine oluline muudatus taotlemisel puudutab riigiasutuste või KOV üksuste kollektiive. Nimelt tuleb sellest taotlusvoorust alates lisada taotlusele ka kollektiivi juhi poolt digitaalallkirjaga kinnitatud kollektiivi hooajaplaan. „Nõue on tingitud sellest, et eriti vabama rahakasutuse valguses oleks kollektiivid teadlikud taotlemisest ning soovitavalt lepitaks juba taotlemise hetkel kokku plaanitav raha kasutus,“ selgitab Ave Sopp.

2023/2024 hooajaks saavad toetust taotleda kõik täiskasvanute kollektiivid, kes osalesid 2019 ja noorte kollektiivid, kes osalesid 2023. aasta peol (v.a võimlejad). Samuti kõik täiskasvanute- ning noorte kollektiivid (vastava liigi olemasolul), kes soovivad osa võtta ning registreerivad end 2025. aasta peole. Sellest taotlusvoorust saavad toetust taotleda peo rekvisiitide ja kostüümide kulude katteks ka võimlemisrühmad, kes soovivad osa võtta 2025. aasta peost. Täpsema info toetusprogrammi taotlemise ja tingimuste kohta leiate SIIT

Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide tegevustoetuse määruse rakendamise eest vastutab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Toetuse andmise eesmärk on tagada UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmine ja arendada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide tegevust kvalifitseeritud juhendaja ja püsiva organisatsiooni toetamise kaudu.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo korraldajad koostöös Euroopa rohelise pealinna ning Eesti Tööõpetajate Seltsiga ootavad homme, 15. aprillil Tallinnas asuvasse Solarise keskusesse perepäevale lillekaste meisterdama. Üritus on avalöögiks üleskutsele “Iga ruutmeeter loeb”, mis pakub igaühele võimaluse anda oma panus elurikkuse suurendamisse.

Perepäeval osalejad on alates kella 11st oodatud lillekaste meisterdama Solarise keskuse terrassile, kus on olemas tööks vajalikud vahendid. Valminud kastidesse saavad perepäeval osalejad külvata lilleseemneid, mis tulevikus pakuvad vajalikku elukeskkonda ja meekorje võimalusi putukatele ning annavad õisi laulupeopärgadesse punumiseks.

Solarise terrassil toimuva kogupereüritusega algab XIII noorte laulu- ja tantsupeo elurikkuse hoidmise programm “Iga ruutmeeter loeb”. Tartu Ülikooli elurikkuse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse nooremteaduri Oliver Kalda sõnul on Eesti elurikkuses viimasel kümnendil toimunud mitmesuguseid protsesse. “Ühelt poolt on meil liike hävinud ja inimmõjude tõttu haruldaseks muutunud. Teisalt on meie loodusesse lisandunud ka uusi liike, nii neid, kes on siia looduslikult jõudnud, kui ka neid, keda võõrliikideks peame. Liikidest suuremal – koosluste tasemel – on meie loodus aga palju muutunud ja vaesunud,” tõdes Kalda. 

Ehkki paljud probleemid vajavad süsteemset ja laiaulatuslikku tegutsemist, on ka igal inimesel võimalik anda oma väike panus elurikkuse hoidmiseks. Algatusega “Iga ruutmeeter loeb” kutsutakse igaüht rajama ja hoidma oma kodu juures lapikest elurikkust. “Selleks sobib suurepäraselt aianurgas välja valitud laiguke, kus niita vähem ja lasta kodumaistel lilledel õitseda ning putukatel toimetada. Kel maad rohkem, võib rajada kodumaistest liikidest terve lilleniidu, kust järgnevatel laulupeo-aastatel korjata pärjapunumiseks sobivad õied,” rääkis Oliver Kalda.

Kel oma maalappi pole, võib külvata lilled kastidesse. “Lillekastid, kui sinna istutada nektarit pakkuvaid liike, toetavad kindlasti tolmeldajate ja teiste putukate elujärge. Lisaks pakuvad need inimesele rõõmu looduse kogemisest ja võivad olla haridusliku väärtusega. Linnaruumis paiknevad lillekastid leevendavad kindlasti ka taimepimeduse mõju, mis on teisisõnu tähelepanu puudumine taimede kui ökosüsteemides aktiivsete osalejate vastu,” selgitas Kalda.

Looduskeskkonna hoidmisele ja väärtustamisele juhib tähelepanu ka selleaastase noortepeo juhtmõte „Püha on maa”, samuti on elurikkuse säilitamine ning rajamine nii üle-eestilise Teeme Ära talgupäeva kui ka Tallinna Euroopa rohelise pealinna üks fookusteemasid.

15. aprillil kell 11.00 – 15.00 toimuval elurikkuse perepäeval juhendavad lillekastide meisterdamist tööõpetuse õpetajad Tõnu Tammar ja Märt Tammisaar. Elurikkuse päeval esinevad Tallinna Poistekoor, Tallinna huvikeskus „Kullo“, rahvatantsuansambel Sõleke ja INGER. 

Elurikkuse olulisusest ja igaühe võimalikust panusest jagab mõtteid Tartu Ülikooli elurikkuse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse nooremteadur Oliver Kalda. Loodusest fotograafi pilgu läbi räägib Sven Zacek. Meisterdajatele pakub magusaks vahepalaks laulu- ja tantsupeo jäätist XIII noorte laulu- ja tantsupeo suurtoetaja AS Balbiino.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu “Püha on maa” toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Soodushindadega piletid on müügil kuni 31. maini veebilehel laulupidu.ee ning kõigis Piletilevi müügikanalites.

Gustav Ernesaksa 114. sünniaastapäeval antakse Tallinna lauluväljaku klaassaalis üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa nimelise allfondi stipendiumid, mis on suureks tunnustuseks Eesti koorimaastikul. Koorimuusika edendamise stipendiumi pälvib tunnustatud dirigent Külli Lokko ja õppestipendiumi noor koorijuht Kaur Pennert.

Külli Lokko pälvib Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa nimelise allfondi koorimuusika edendamise stipendium kõrgetasemelise töö eest Eesti muusikaelu edendamisel ja Eesti muusika tutvustamisel üle maailma.  Lokko on töötanud noorte lauljatega 30 aastat, korraldanud välisreise eri maailmajagudesse, osalenud rahvusvahelistel koorikonkurssidel ning korraldanud sadu kontserte  Eestis ja välismaal.

Stipendiumi laureaat juhatab Elleri Tütarlastekoori ja E STuudio noortekoori, mida on nimetatud Tartu linna esinduskoorideks. Tänavusel kõrgetasemelisel Derry Rahvusvahelisel Koorifestivalil saavutas Elleri Tütarlastekoor esikoha ja kaks eripreemiat ning E STuudio noortekoor pälvis 2020. aasta XV Eesti Kammerkooride Festivali A-kategoorias samuti esikoha ja eripreemia. Aastast 2010 on Külli Lokko Heino Elleri Muusikakooli noorteosakonna kooristuudio juhataja ning ta juhib E STuudio koori-ja tantsukooli, mis avati 2018. aastal tema enda eestvedamisel.

Gustav Ernesaksa Fondi õppestipendiumi laureaat on noor dirigent Kaur Pennert, kes  lõpetas 2020. aastal Tallinna Muusikakeskkooli kuldmedaliga. Praegu jätkab ta kooridirigeerimise õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureuse 3. aastal prof Hirvo Surva käe all ning lisaks täiendab end orkestridirigeerimise alal. Pennert juhatab Tapa segakoori Leetar ja on Tallinna Rotary klubi segakoori abidirigent.

Stipendiumid antakse pidulikult üle Tallinna lauluväljaku klaassaalis 12. detsembril algusega kell 19 toimuval kontserdil. Meeskoorimuusika klassikat laulavad Inseneride Meeskoor dirigent Kuldar Schütsi juhatusel ning Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor dirigent Andrus Siimoni juhatusel. Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Gustav Ernesaksa Fondi asutasid 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Fondi eesmärk on väärtustada koorimuusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi. Peastipendium määratakse igal üld- ja noorte laulupeo aastal. Stipendiumite väljaandmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Rahvuskultuuri Fond. Samas kutsub fondi haldusnõukogu üles ka kõiki koore ja koorilauljaid fondi tegevust annetustega toetama, et üheskoos valdkonna arendajaid toetada ja tunnustada.