Laulu- ja tantsupeo alguseni
  • 0
    0
    Päeva
  • 0
    0
    Tundi
  • 0
    0
    Minutit
  • 0
    0
    Sekundit

Laulu- ja tantsupeo kõnevõistlusel kõlas noorte siiras hoolimine kodumaast

Pühapäeval, 29.01 toimus Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” kõnevõistluse lõpugala, kus kõlasid laste ja noorte loodud kõned, mida žürii ja kunstilised toimkonnad tunnustasid ja esile tõstsid. Laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul peegeldus kõnedest noorte siiras hoolimine Eestimaast ja selle iseseisvusest ning mõistmine, et viimases pole midagi iseenesestmõistetavat.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ kõnevõistlus toimus möödunud aasta lõpus ning pühapäeval olid MUBA-sse kutsutud kõik võistlusel osalenud noored koos oma juhendajatega. Žürii ja kunstilise toimkonna poolt valituks osutunud 33 kõne autoritel oli esmakordselt võimalus oma töö publiku ees ette kanda, millega Pärt Uusbergi sõnul kõik väga hästi ja veenvalt hakkama said. Kõnedele raamiks kõlasid MUBA õpilaste pühendunud ja meisterlikus esituses Eesti autorite muusikapalad.

Uusberg selgitas, et kõnekirjutamise võistlus algatati soovist välja selgitada, millised on peo tähtsamate osaliste, laste ja noorte mõtted, tunded ja vaated suvise noortepeo osas ning mida tähendab neile Hando Runneli sõnastatud ja XIII noorte laulu- ja tantsupeo väärtussõnumit kandev juhtmõte „Püha on maa“.

„Meie kaunis ja kordumatu emakeel on osa laulu- ja tantsupidude traditsioonist ning nii peo kunstilistele toimkondadele kui ka osalistele südamelähedane. Siit ka mõte korraldada emakeele väärtustamiseks kõnekonkurss,“ kirjeldas algatust Uusberg.

Kõnevõistluse ideed toetas kunstilise juhi sõnul seegi, et viimasel ajal on lapsed ja noored pisut virtuaalmaailma kapseldunud ja siit-sealt on kosta, et neil on raskusi eneseväljendusega, seda näiteks klassi ees kõneledes. Kõnekonkurss oli justkui kaks ühes: aitas väärtustada nii emakeelt kui tuua fookusesse noorte eneseväljendusoskuse. 

Uusbergi sõnul oli noorte kõnedest tajuda, et nad hoolivad kodumaa minevikust, pidades kalliks iseseisvust ning seejuures mõistes, et selles ei ole midagi iseenesestmõistetavat. „Noored on hästi kursis Eesti ajalooga, oskavad väärtustada esivanemate tegusid ja näevad laulupidude traditsioonis võimalust olla seotud üle inimpõlvede ulatuvate juurtega. Rõõmu tegid nii kõnedest kumama jäänud siiras hoolimine Eestimaast kui ka laste ja noorte kordumatud isiklikud vaatenurgad ja põnevad teemaga seonduvad mõtted. Eriti nauditavad olid hetked, mil avastasin noorte kõnedest selliseid ideid, millele polnud ise osanud varem mõeldagi,“ tõdes Uusberg.

Kokku laekus kõnevõistlusele 112 tööd üle Eesti ning kõnesid hinnati neljas vanuseastmes: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass ja noored vanuses 20-27 eluaastat. Kõnevõistluse korraldajaks oli Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Töid hindava žürii liikmeteks olid kutsutud emakeeleõpetajad, asjatundjad Eesti Keele Instituudist, ajalehest Postimees, ajakirjast Hea Laps ning XIII noorte laulu- ja tantsupeo loominguliste toimkondade esindajad. Korraldajad tänavad kõiki võistlusel osalenuid, nende juhendajaid ning samuti žüriid.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ piletid on nüüd saadaval

 Täna, 10. jaanuaril kuulutasid XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ korraldajad Tallinna lauluväljakul laulu- ja tantsupeoaasta avatuks ning samuti algas suvise XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ piletimüük. 

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul algas täna senisest hoogsam ettevalmistus juba vähem kui kuue kuu pärast toimuvaks noorte laulu- ja tantsupeoks. Lisaks piletimüügile algas täna eelproovide periood. „Huvilisi nii tantsu- kui laulupeol osalemiseks on palju. Ühtekokku on teel Kalevi keskstaadionile tantsima ligikaudu 9000 noort tantsijat ja laulukaare alla laulma enam kui 25 000 koorilauljat,“ sõnas Toomla.

Tantsupeo kolm identset etendust toimuvad reedel, 30. juunil ja laupäeval, 1. juulil Tallinna Kalevi keskstaadionil. Tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermani sõnul kandub tantsupeo idee sildadest, mis aitavad leida meile omaseid väärtuseid. „Kasvades me loome ja kaotame sildu, mis meid ümbritsevaga suhestab. Sillad seovad meid nii esivanemate pärandi kui tänapäevaste koduste väärtustega, aidates noorel rajada oma teed ja kasvada õnnelikuks inimeseks,“ ütles lavastaja. Siit ka XIII noorte tantsupeo nimi „Sillad“.

Laupäeval toimub Tallinnas Vabaduse väljakul ka tasuta rahvamuusikapidu, mida üldjuht Juhan Uppin kirjeldab nii: „Seekordse rahvamuusikapeo kontserdi pealkirjaks on “Päriselt”, mis viitab rahvamuusikapeo kesksele väärtusele – pärimusmuusikale ja samuti sellele, et noored on selles muusikas leidnud omale ühise keele ja tahavad päriselt pilli mängida. See tähendab olla ühelt poolt teadlik kultuuripärandist, teisalt aga loov ja vaba ning, mis kõige tähtsam, tunda sellest rõõmu.“

Pühapäevane laulupidu algab traditsioonilise rongkäiguga Vabaduse väljakult Tallinna lauluväljakule. Sellele järgneb ligikaudu kuuetunnine kontsert, kus saab kaasa elada kooride, sümfooniaorkestrite ja puhkpilliorkestrite ülesastumistele. Laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul on seekordse laulupeo puhul iseäranis huvitav, et kogu peo kava on lähtunud ühest ainsast Hando Runneli luuletusest, “Valgust!”, peegeldades sellesse mitmetähenduslikku luuletusse kätketud väärtusi. „Ühtlasi pärineb ka selle sama luuletuse esimestest ridadest XIII noorte laulu- ja tantsupeo nimi, „Püha on maa“,“ selgitas Uusberg. Ta lisas, et laulupidu raamib omanäoline peegelvormis ühendkoori kava.

Tänasest leiab iga huviline tantsu- ja laulupeole endale sobiliku pileti. „Kuna ennekõike on just tantsupeo pääsmeid piiratud kogus, tasub piletid soetada eelmüügist. Kalevi keskväljaku esimestest ridadest saab lähedalt jälgida tantsijate emotsioone ja kauneid rahvarõivaid. Ülemistest sektoritest avaneb aga imeline vaade tantsumustritele,“ kirjeldas Toomla. Laulupeost osa saamiseks on võimalus valida lauluväljaku istekohtadega pingisektorite ning üldala piletite vahel. Noorte laulu- ja tantsupeo piletite info on leitav Laulu- ja tantsupeo veebilehel aadressiga laulupidu.ee. Piletite soodushindadega müük kestab mai lõpuni.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“
30.06 – 1.07.2023, Tallinnas

30.06 kell 19.00 – 21.00 tantsupeo etendus „Sillad“ Kalevi keskstaadionil

1.07 kell 12.00 – 15.00 rahvamuusikapeo kontsert Tallinna Vabaduse väljakul
1.07 kell 15.00 – 17.00 tantsupeo etendus „Sillad“ Kalevi keskstaadionil
1.07 kell 19.00 – 21.00 tantsupeo etendus „Sillad“ Kalevi keskstaadionil2.07 kell 9.30 – 14.00 kõigi osalejate pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule (5 km)
2.07 kell 14.00 – 21.00 laulupidu Tallinna lauluväljakul

2025. aasta rahvamuusikapeo loominguline juht on Helin Pihlap

2025. aasta XXVIII laulupeo ja XXI tantsupeo raames toimuva rahvamuusikapeo loominguliseks juhiks valiti Helin Pihlap. Konkursikomisjoni esimehe Juhan Uppini sõnul vaimustas komisjoni eelkõige Pihlapi nooruslik energia, nägemus nii 2025. aasta rahvamuusikapeost kui ka rahvamuusikast laulu- ja tantsupeo protsessis tervikuna. Tal on oskus ja soov minna teemadega süvitsi, tunnustades ühelt poolt juba sissetöötatud peo formaati, otsides samas ka värskust.

„Olles rahvamuusika keskel üles kasvanud, jagab Helin Pihlap suurepäraselt seda vaimsust ning omab ka laiemat visiooni, kuidas pärimust kaasaegses kultuurikeskkonnas hoida. Vaatamata oma noorusele on ta andnud üsna tugeva panuse eesti rahvamuusika edendamisse nii muusiku ja õpetajana kui ka õppematerjalide loojana. Samuti on ta avaldanud muljet varasemate muusikasündmuste korraldamises,“ kommenteeris Juhan Uppin, kes on ise siiani neljal korral rahvamuusikapeo loomingulise juhi rolli täitnud. 

Helin Pihlapi sõnul soovib ta rahvamuusikapeo loomingulise juhina väärtustada pärandit, samal ajal kasutades tänapäevaseid väljendusvahendeid ja võimalusi. „Pärimust tervikuna – muusikat koos laulu ja tantsuga – kannavad edasi eri põlvkonnad koos,“ sõnas Pihlap, kelle eesmärk on siduda 2025. aastal rahvamuusikapidu üheks tervikuks laulu- ja tantsupeoga.  

Helin Pihlap on õppinud Heino Elleri Muusikakoolis ning lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse- (2017) ja magistriõppe (2019) klassikalise viiuli erialal. Paralleelselt on ta teadmisi ja oskusi täiendanud ka rahvamuusika- ja folkloorivaldkonnas laiemalt. Igapäevaselt töötab ta Folklooriklubi Maatasa muusikute juhendajana ning viiuliõpetajana Tartu I Muusikakoolis. Muusikute juhendajana on Pihlapi ülesandeks repertuaari valimine ning selle seadmine ja õpetamine suurele koosseisule eri vanustes ja eri pillidega mängijatele. Lisaks üle-eestiliste rahvamuusikasündmuste korraldamisele on Pihlap 2016. aastast tegelenud ka rahvusvaheliste ürituste korraldamisega. 2016. aastal sai alguse Folklooriklubi Maatasa korraldatud Tartu Noorte Folkloorifestival. Koroonapiirangute tõttu arenes Pihlapi juhtimisel festivali asemele uus ja veel suurem formaat – veebisaade Tartu Folk-Off. Samuti on Pihlap viiuliõpiku “ÜLE ILMA: 50 pärimuslikku pala viiulile” (2022) autor. 

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub Tallinnas 3.–6. juulil 2025. XXVIII laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson ning XXI tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann. Rahvamuusikapeo kontsert toimub 4. juulil 2025 Tallinnas Vabaduse väljakul.

Selgusid Gustav Ernesaksa Fondi preemiate tänavused laureaadid

Gustav Ernesaksa 114. sünniaastapäeval antakse Tallinna lauluväljaku klaassaalis üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa nimelise allfondi stipendiumid, mis on suureks tunnustuseks Eesti koorimaastikul. Koorimuusika edendamise stipendiumi pälvib tunnustatud dirigent Külli Lokko ja õppestipendiumi noor koorijuht Kaur Pennert.

Külli Lokko pälvib Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa nimelise allfondi koorimuusika edendamise stipendium kõrgetasemelise töö eest Eesti muusikaelu edendamisel ja Eesti muusika tutvustamisel üle maailma.  Lokko on töötanud noorte lauljatega 30 aastat, korraldanud välisreise eri maailmajagudesse, osalenud rahvusvahelistel koorikonkurssidel ning korraldanud sadu kontserte  Eestis ja välismaal.

Stipendiumi laureaat juhatab Elleri Tütarlastekoori ja E STuudio noortekoori, mida on nimetatud Tartu linna esinduskoorideks. Tänavusel kõrgetasemelisel Derry Rahvusvahelisel Koorifestivalil saavutas Elleri Tütarlastekoor esikoha ja kaks eripreemiat ning E STuudio noortekoor pälvis 2020. aasta XV Eesti Kammerkooride Festivali A-kategoorias samuti esikoha ja eripreemia. Aastast 2010 on Külli Lokko Heino Elleri Muusikakooli noorteosakonna kooristuudio juhataja ning ta juhib E STuudio koori-ja tantsukooli, mis avati 2018. aastal tema enda eestvedamisel.

Gustav Ernesaksa Fondi õppestipendiumi laureaat on noor dirigent Kaur Pennert, kes  lõpetas 2020. aastal Tallinna Muusikakeskkooli kuldmedaliga. Praegu jätkab ta kooridirigeerimise õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureuse 3. aastal prof Hirvo Surva käe all ning lisaks täiendab end orkestridirigeerimise alal. Pennert juhatab Tapa segakoori Leetar ja on Tallinna Rotary klubi segakoori abidirigent.

Stipendiumid antakse pidulikult üle Tallinna lauluväljaku klaassaalis 12. detsembril algusega kell 19 toimuval kontserdil. Meeskoorimuusika klassikat laulavad Inseneride Meeskoor dirigent Kuldar Schütsi juhatusel ning Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor dirigent Andrus Siimoni juhatusel. Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Gustav Ernesaksa Fondi asutasid 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Fondi eesmärk on väärtustada koorimuusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi. Peastipendium määratakse igal üld- ja noorte laulupeo aastal. Stipendiumite väljaandmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Rahvuskultuuri Fond. Samas kutsub fondi haldusnõukogu üles ka kõiki koore ja koorilauljaid fondi tegevust annetustega toetama, et üheskoos valdkonna arendajaid toetada ja tunnustada.

Laulupeosupp valitud

Veerandsada Põltsamaa koolinoort valisid Orkla Eesti Põltsamaa tehases välja suvise noorte laulu- ja tantsupeo supid. Suurpeo väärilisteks tunnistati Põltsamaa kodune seljanka, frikadellisupp ja kanaborš, mida serveeritakse suvise laulukaare all peolistele ligikaudu 162 000 portsjonit.

Kokku mekkisid Põltsamaa kogukonna laulu- ja tantsulapsed viit Põltsamaa purgisuppi, mille hulgast tuli eelistus anda kolmele. Laste vaieldamatuks lemmikuks osutus kodune seljanka, millele pakkusid tihedat konkurentsi frikadellisupp ja boršisupp kanalihaga. Valikust jäid sel korral välja rassolnik ja hernesupp. Noortele, kes liha ei söö, pakutakse suvisel peol Põltsamaa lihata borši ja nuudli-köögiviljasuppi.

„Suuri üllatusi esikolmiku osas ei olnud, sest neid kolme suppi armastavad ka eestlased kõige rohkem,“ märkis Orkla Eesti juht Kaido Kaare ja lisas, et supi söömisest on saanud laulupeo tule süütamise, rahvariiete ja rongkäigu kõrval tore traditsioon.

Laulu- ja tantsupeo Sihtasutuse teabejuhi Sten Weidebaumi sõnul serveeritakse suvisel laulu-ja tantsupeol eeldatavasti ligikaudu 162 000 portsjonit suppi. „Soe laulupeosupp annab meile kõigile pingelistel peopäevadel nii vajalikku jõudu ja energiat, mis aitab meil vastu pidada. Täname Põltsamaad selle puhta ja eestimaise energia eest ning lubame, et kasutame seda ainult parimal viisil, et luua üheskoos laulukaare all imelist muusikat ja staadionil ilusaid tantse,“ lisas Weidebaum.

Aasta-aastalt on ka peosupid muutunud oluliselt tervislikumaks ja kestlikumaks. Suppides kasutatud liha ja köögivili on suures osas ehk ligi 70% ulatuses pärit Eestist ja sisaldavad kümnendiku võrra vähem suhkrut ja soola kui viimasel noorte laulu- ja tantsupeol pakutavad supid.

„Lisaks mitmekülgse ja tervisliku toidu pakkumisele mõtleme ka sellele, kuidas supitegemisel üle jäänud jääkidele uus elu anda. Nii jõuavad Põltsamaa supiteost üle jäänud köögiviljakoored rohegaasijaama, kus nendest valmistatakse gaasi, mille peal sõidab näiteks Tartu linna ühistransport,“ lisas ta.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist 2. juulini 2023.

Fotovaliku leiab siit: https://brands.orkla.ee/press/poltsamaa-laulu-ja-tantsupeo-supid/ (fotograaf: Evelin Virnas).

Nädalavahetusel alustavad ligi 1000 noort orkestranti ühist harjutamist suviseks laulupeoks

XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” maakondlikele eelproovidele annavad sel ja järgmisel nädalvahetusel tavapärasest varasema stardi noorte sümfooniaorkestrid. Eelproovides harjutavad osalejad XIII noorte laulupeo dirigentide juhatusel laulupeo kavas olevat repertuaari. Tavapäraselt algavad nii sümfooniaorkestrite kui ka teiste kollektiivide laulu- ja tantsupidude eelproovid jaanuaris.

Igas proovis osaleb 100-200 mängijat ning eelproovid leiavad kahel järgneval nädalavahetusel aset neljas linnas: Rakveres, Tartus, Tallinnas ja Pärnus.

“Noorte laulu- ja tantsupidu toimub koroona tõttu aasta võrra hiljem ning kuna noodid olid valmis, avas see võimaluse tuua eelproovid erandkorras mitu kuud varasemaks ja alustada juba nüüd – novembris. Harjutamise perioodi pikendamine on vajalik, sest orkestritel võtab lugude läbitöötamine ja õppimine palju energiat ja aega,” põhjendas XIII noorte laulupeo sümfooniaorkestrite liigijuht Jüri-Ruut Kangur orkestriproovidega varem alustamist. “Novembrikuistes regioonide eelproovides saavad ligikaudu tuhat noort instrumentalisti suure orkestri kogemuse ning kuulda ja tunnetada ühiskõla. See on eriti oluline orkestrite puhul, kus muidu on esindatud vaid mõned pillirühmad.”

Järgmised orkestriproovid toimuvad aprillis. “Pärast aprillikuud kohtuvad üleriigiliselt proovis veel löökpillimängijad ning järgmine koosmängimine on vahetult enne laulupidu, siis juba Tallinna lauluväljakul enam kui 1000-liikmelise ühendorkestrina,” ütles Kangur.

Kõik teised laulu- ja tantsupeol osalevad kollektiivid alustavad maakondlike eelproovidega jaanuaris, nagu on laulu- ja tantsupeo ettevalmistusprotsessis tavapärane. Kokku toimub XIII noorte laulu- ja tantsupeo eel 485 maakondlikku eelproovi.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu “Püha on maa” toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas.  XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Algas konkurss 2025. aastal toimuva laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeo loomingulise juhi leidmiseks

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga kuulutab välja avaliku konkursi XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo raames toimuva rahvamuusikapeo kontserdi loomingulise juhi leidmiseks. Tööde laekumise lõpptähtaeg konkursile on 30. november 2022.

Rahvamuusikapeo kontsert kuulub XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo tervikprogrammi, lähtudes ühtsest juhtmõttest ning samadest väärtustest.

Loomingulise juhi kandidaadilt eeldatakse muusikalist haridust ning kasuks tuleb töö rahvamuusika kollektiivi juhendajana. Samuti on kandideerimise eelduseks  varasem osalus üld- või noortepeo loomingulises meeskonnas või ka mõne üle-eestilise muusikaürituse korraldamise kogemus väljaspool laulu- ja tantsupeo protsessi. 

Konkursil osalemiseks tuleb kandidaadil koostada nägemus nii kontserdist endast kui ka teekonnast kontserdile. Palutakse kirjeldada repertuaari valiku põhimõtteid ning seda, kuidas on kavas kasutada erinevaid traditsioonilisi eesti rahvamuusika pilliliike. Samuti palutakse kandidaadil koostada essee teemal „Eesti rahvamuusika 2025“.

Konkursitööd tuleb hiljemalt 30. novembriks kell 12.00 saata e-postiga aadressile laulupidu@laulupidu.ee või tuua/saata aadressile Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Pärnu mnt 10, Tallinn 10148.

Täpsem info konkursi kohta on leitav SIIT

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub Tallinnas 3.–6. juulil 2025. XXVIII laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson ning XXI tantsupeo pealavastaja on Helena Mariana Reimann.

Rahvamuusikapeo kontsert toimub 4. juulil 2025 Tallinnas Vabaduse väljakul.

Kontsert Eesti Kooriühing 40 ja Mart Saar 140

Sel sügisel on ühe Eesti legendaarsema koorihelilooja Mart Saare 140. sünniaastapäev ning Eesti Kooriühingu 40. sünnipäev. Neid tähtpäevi tähistame suure galakontserdiga pühapäeval, 6. novembril Estonia kontserdisaalis, kus astuvad üles 14 laste-, nais- ja segakoori, Eesti Rahvusmeeskoor ning VHK keelpilliorkester. Kavas on Mart Saare koorilaulud nii kooride esituses kui ka orkestriseades. Tegemist on osalejate arvult ühe suurema siseruumis toimuva koorikontserdiga viimaste aastate jooksul.

Kooriühingu muusikanõukogu esimees Heli Jürgenson„28. septembril möödus eesti kooriklassiku Mart Saare sünnist 140 aastat. Mart Saare loomingu allikaks on olnud eesti rahvalaul ja -luule ning meie kaunis loodus. Hüpassaare metsade ja rabade vahel sündinud helilooja koorimuusika on täis kauneid looduse värve ja hääli, hapraid harmooniaid, jõulist kõlarikkust ja rikkaid rütmimänge. Mart Saarest ning tema ajast ja mõjust kõneleb kontserdil Riina Roose.“

Eesti Kooriühingu poolt korraldatud kontserdil esinevad Eesti Raadio Laulustuudio lastekoor, Eesti Rahvusmeeskoor, ETV lastekoor, kammernaiskoor LU, Keila Kooli lastekoor, Kuusalu Keskkooli lastekoor, naiskoor Gaudete, noorte segakoor Vox Populi, segakoor HUIK!, Tallinna Kammerkoor, Tartu Noortekoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, TTHKK naiskoor Emajõe laulikud ja VHK keelpilliorkester. Dirigendid on Triin Koch, Heli Jürgenson, Mikk Üleoja, Rasmus Puur, Janne Fridolin, Markus Leppoja, Mait Männik, Reeda Kreen, Vilve Maide, Ode Pürg, Taavi Esko, Kadi Härma, Silja Uhs ja Kaie Tanner.

Kontserdi kunstilised juhid on Heli Jürgenson, Triin Koch ja Riina Roose.

Piletid 15/10 eurot saadaval Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades.

Kontserdi salvestab Klassikaraadio.

Eesti Kooriühing tänab toetajaid ja koostööpartnereid: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Klassikaraadio ja Tallinna linn.

Algab noorte laulu- ja tantsupeo KÕNEVÕISTLUS

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ kunstiline toimkond kutsub kõiki Eestimaa lapsi ja noori vanuses 7 kuni 27 eluaastat osalema kõnevõistlusel. Kaunis emakeeles kirja pandud kõned tuleks toimetada Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusse hiljemalt 31. oktoobriks.

Võistluse korraldajate sõnul kuuluvad kõned laulu- ja tantsupeo traditsiooni juurde esimesest laulupeost alates. Kõnedes on väljendatud isamaalisi tundeid, väärtusi ning mõtestanud ajahetkes toimuvat.

Kaasajast on ilmselt kuulsaim laulupeol esitatud kõne pärit aastast 1999, mil president Lennart Meri lausus meeldejäävad sõnad: „Nüüd on moes rääkida, et laulupeod ei ole enam moes. Aitäh teile kõigile, et te oma siinolekuga selle lolli jutu olete juba ümber lükanud! Tuhat korda südamest aitäh! Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südameasi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus. Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas jääb ja riik jääb. Laulud on olnud meie relvad, laulupeod meie võidud.“

Noorte kõnekirjutamise võistluse idee sündis peo korraldustoimkonna soovist  teada saada, kuidas väljendaksid oma mõtteid, tundeid ja vaateid peo tähtsaimad osalised – lapsed ja noored. Mida tähendab neile Hando Runneli sõnastatud,  XIII noorte laulu- ja tantsupeo väärtussõnumit kandev juhtmõte „Püha on maa“ ning millise kõne peaksid nemad, seistes terve Eestimaa ees? 

Emakeeleõpetajatest ja teistest asjatundjatest koosnev žürii hindab kõnesid neljas vanuseastmes: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass ning noored vanuses 20-27.

Žürii poolt välja valitud kõned leiavad kas osaliselt või tervikuna kasutust XIII noorte laulu- või tantsupeo lavastustes  ning avaldatakse  laulu- ja tantsupeo „Teatajas“. Kõigile  ära märgitud tööde autoritele on auhinnad.

Võistluse korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Võistluse täpsemad tingimused leiate SIIT. Samas saab igaüks oma võistlustöö üles laadida. Konkurss lõpeb 31. oktoobril. 

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023.

Ullo toomi nimelise stipendiumi pälvib tänavu rahvatantsu-uurija ja koreograaf Sille Kapper-Tiisler

Täna möödub 120 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist. Sel puhul antakse Tallinna raekojas pidulikult üle rahvatantsijate kõrgeim tunnustus – Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium, mille tänavu pälvib koreograaf-lavastaja, filosoofiadoktor, tantsuanalüütik ja -uurija Sille Kapper-Tiisler. 

Ullo Toomi stipendiumi halduskogu omistas kõrge tunnustuse Sille Kapper-Tiislerile erakordse ja silmapaistva tegevuse eest eesti rahvatantsu ja pärimustantsu väärtustamisel tantsupedagoogi, koolitaja, lavastaja, uurija ning publikatsioonide avaldajana.

Halduskogu liikme ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi direktori, Karel Johannes Vähi sõnul on tänavune laureaat Sille Kapper-Tiisler teinud Eesti tantsumaastikul märkimisväärset tööd. Tunnustatud tantsupedagoogina on ta alates 1997. aastast osalenud tantsupidude lavastusmeeskondades, olnud üks populaarsemaid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi rahvatantsumentoreid ning koolitanud paljusid praegusi ja tulevasi tantsuõpetajaid Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Folkloorinõukogu Koolituskeskuse, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia korraldatud kursustel. Sille toimetuste ja tegude nimekiri rahvatantsuvaldkonnas on viimastel aastatel olnud märkimisväärne – ei ole vist ühtegi töörühma ega komisjoni, mida Sille ei juhiks või kus ta lihtliikmena ei osaleks. Lisaks on ta abiks koolituste sisu mõtestamisel ja koostamisel nii Rahvakultuuri Keskuse kui ka ERRS koolituste kavandamisel.

Sille Kapper- Tiisler on erialalt koreograaf- lavastaja, filosoofiadoktor, tantsuanalüütik ja -uurija, avaldanud pärimus-ja rahvatantsuteemalisi teaduskirjutusi Eestis ja välismaal. Ta töötab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis teadurina. Alates 1990. aastast on ta olnud Rahvakunstiseltsi Leigarid kunstilise juhi assistent ja 2014. aastast kunstiline juht.

Sille Kapper-Tiisler oli tantsupidude pealavastaja assistent 2017. aastal XII noorte tantsupeol „Mina jään“ja 2000. aastal Soome-Eesti tantsupeol, liigijuht 2004. aasta tantsupeol  ja liigijuhi assistent 1997., 2002., 2014. ja 2019. aasta tantsupidudel.

Ullo Toomi stipendium on rahvatantsijate seas suurim tunnustus, mida traditsiooniliselt antakse välja igal aastal 14. septembril, Ullo Toomi sünniaastapäeval. Sellel aastal möödub Ullo Toomi sünnist 120 aastat ning auhinnatseremooniaga algab Ullo Toomi aasta, mille jooksul toimub üle Eesti mitmeid erinevaid tantsutaadile pühendatud sündmusi. Aasta avamise puhul koguneb kolmapäeval kell 19.00 Tallinna Vabaduse väljakule sadu rahvatantsijaid, et tantsida ühiselt Toomi kogutud tantse. Tantse õpetab koos rahvatantsuansambli Leigarid muusikute ja tantsijatega Ullo Toomi preemia laureaat Sille Kapper-Tiisler. 

Ullo Toomi stipendiumit antakse välja alates 1987. aastast, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi halduskogu tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi kinnitatud põhikirja alusel. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille laureaat pälvib Eesti rahvatantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest.

Stipendiumi varasemate laureaatide seas on näiteks legendaarsed tantsumaailma suurkujud Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel, Ülo Luht ja teised tuntud rahvatantsujuhid.

Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Tänavu antakse Ullo Toomi stipendium välja 35. korda.

Foto: Riina Varol

September on toetusprogrammikuu

Septembris on laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatel kollektiividel võimalik taotleda tegevustoetust riiklikust toetusprogrammist. Kollektiividel, kes taotlesid toetust möödunud hooajal (2021/22), tuleb septembri lõpuks esitada eelmise hooaja toetuse kasutamise aruanne.

Toetuse andmise eesmärk on tagada laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmine ning arendada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide tegevust kvalifitseeritud juhendaja ja püsiva organisatsiooni toetamise kaudu.

Uute taotluste vastuvõtt hooajaks 2022/23 toimub ajavahemikul 1.-30. september 2022. 

Nii taotluste esitamine kui ka aruandlus toimub Toetuste Menetlemise Infosüsteemis: https://toetused.kul.ee/et/login

Palume taotluste ja aruannete esitamist mitte jätta viimasele minutile, et vältida paljude päringute kuhjumisest tekkivat asjatut stressi võimalike tõrgete lahendamisel. 

Toetusprogrammi kohta saate lugeda lisaks siit: https://sa.laulupidu.ee/toetusprogramm/

Samast leiate vastused ka korduma kippuvatele küsimustele.

Abi ning täiendavat informatsiooni on võimalik küsida e-postiga: toetused@laulupidu.ee ning tööpäevadel ka telefonil 627 3120.

XIII noorte tantsupeo hooaeg algab suure suveseminariga

Esmaspäeval, 15. augustil kogunevad XIII noorte tantsupeoks valmistuvad tantsu- ja võimlemisõpetajad Viimsi kooli kolmepäevasele suveseminarile. Eesmärk on üheskoos selgeks õppida tantsupeo kavas olevad tantsud ning samuti vahetada kogemusi „Õpetajalt õpetajale“ koolitustel.

Seminar toimub esmaspäevast kuni kolmapäevani ning kokku osaleb sellel enam kui 250 tantsuõpetajat.

XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermani sõnul toimub tantsupeo seminar sellise mitmepäevase laagrina esmakordselt. Ta loodab, et lisaks tantsude ja võimlemiskavade õppimisele annavad toimuvad kohtumised ja koolitused tantsuõpetajatele uusi mõtteid ja inspiratsiooni, millega tantsupeo tihedale hooajale vastu minna. 

Agne Kurrikoff-Herman selgitab, et kui veebruaris toimunud XIII noorte tantsupeo esimesel seminaril õpetati tantsujuhtidele selgeks iga liigi esimene tants, siis sel korral lisandub sellele iga liigi teine tants, lisaks ka peo finaali liikumised ning noorte tantsupidude traditsiooniline lõputants „Oige ja vasemba“.  „Eriliseks muudab selle kokkusaamise Viimsis ühine suur laagri vorm ning 10 hoogsat ja sisukat töötuba „Õpetajalt õpetajale“, mille on kokku pannud XIII noortepeo kunstiline toimkond, liigijuhid ja nende assistendid. Töötubades jagatakse kogemusi ja nippe ning näpunäiteid, kuidas läheneda tantsule tantsijat igakülgselt arendades,“ räägib pealavastaja. 

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas.  XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin

XIII noorte tantsupeo ajakava leiate siit: https://2023.laulupidu.ee/tp-ii-seminar-viimsi-koolis_ajakava_15-17-08-22/