Veel kümme päeva saab kollektiive kirja panna 2025. aasta laulu- ja tantsupeole ning rahvamuusikapeole

Kuni 15. oktoobrini saavad kollektiivid end kirja panna XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole ning rahvamuusikapeole. Tänaseks on peol osalemisest teada andnud juba rohkem kui 1700 kollektiivi.Järgmisele laulu-,  tantsu- ja rahvamuusikapeole saab registreerida tavapäraselt veebis aadressil: register.laulupidu.ee. Lisainfot registreerimistingimuste kohta leiate SIIT

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on tänaseks nii laulu- kui ka tantsupeole registreerunud mõlemale üle 800 kollektiivi ning rahvamuusikapeole ligi 100 kollektiivi. „Soovitan kõigil, kes järgmisest laulu- ja tantsupeost osa võtta kavatsevad kindlasti tegutseda juba täna ning oma registreerimist mitte viimasele minutile jätta. Juhul kui teil registreerimise käigus küsimusi peaks tekkima, on praegu võimalik neile ka rahulikult vastused leida. Viimasel minutil kipub sellega kiireks minema“ ütleb Toomla. Väliskollektiivid saavad sihtasutuse juhi sõnul aga end peole kirja panna alates novembri algusest. „Nende registreerimisinfo on peagi leitav samuti meie kodulehel aadressiga laulupidu.ee,“ selgitab Toomla. 

XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul olid üldlaulupeo kava koostamise aluseks kolm olulist märksõna – murded, murdumine ja aeg. Esimese päeva kava iseloomustab Heli sõnadega „hästi tasakaalus“. Repertuaar on kunstilise juhi sõnul üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad oleksid esindatud. Teise päeva kavas olevad laulud räägivad laulmise jõust ja väest. Iga liigi repertuaarist leiab ka teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti on selles ka mõni murdekeelne pala. Laval on kõik tavapärased kooriliigid alates mudilastest ja lõpetades segakooridega. Loomulikult on esindatud ka sümfoonia- ja puhkpilliorkestrid.

XXI tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ütleb, et lähtuvalt XXI tantsupeo lavastuslikust kontseptsioonist on sel korral suurimaks uudiseks varasemast erinev lähenemine rühmaliikide jaotusele. Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peole kandideerimine toimub seekord piirkonnapõhiselt. „Seega moodustuvad tantsupeo liigid lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele ka piirkonnapõhiselt,“ rõhutab Reimann ning lisab: „Loodame, et selline muudatus tugevdab kogukonna ühtekuuluvustunnet. Piirkonniti ollakse ühise eesmärgi nimel väljas ja iga tantsija jaoks on seega oluline, et just tema piirkond säraks ja silma paistaks. See on samuti hea võimalus välja tuua paikkondlikke erisusi nii tantsus, muusikas kui ka rahvarõiva eripäras,“ ütleb pealavastaja. 

Rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap innustab peole registreeruma nii ansambleid kui ka üksikuid pillimehi. „2025. aastal toimuval rahvamuusikapeol on palju uut ja põnevat – peol esineb kaheksa pilliliiki, nende hulgas esimest korda oma liigina ka mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Iga liigi kavas on lugu solistiga, kelleks on selle pilli tõeline meister ja kogukonna vedaja. Esmakordselt on kavas ka ühine algus- ja lõpunumber, mis ühendavad peolisi ning pakuvad ka publikule võimalust kaasa lüüa,“ räägib üldjuht järgmise rahvamuusikapeo plaanidest.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole saab registreeruda elektroonilises registris aadressil https://register.laulupidu.ee/ . Registeerumine lõpeb 15. oktoobri südaööl

Lisainfot registreerumise kohta saab SIIT

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.– 6. juulil 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo üldjuht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Ullo Toomi nimelise preemia saab Maie Tammemäe

Täna möödub 121 aastat Ullo Toomi sünnist. Traditsiooniliselt annavad rahvatantsijad sel päeval Tallinna raekojas pidulikult üle valdkonna kõrgeima tunnustuse – Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi. Tänavu pälvib kõrge tunnustuse Viljandimaa tantsuõpetaja Maie Tammemäe. 

Ullo Toomi stipendiumi halduskogu omistas kõrge tunnustuse Maie Tammemäele pikaajalise ja mitmekülgse loomingulise panuse eest rahvatantsu traditsiooni hoidmisel ja arendamisel tantsuõpetaja, ajaloouurija ning tantsulavastajana.  

Tantsuõpetaja ning samuti Ullo Toomi stipendiumi laureaat Vaike Rajaste, kes on olnud Tammemäe kolleeg rohkem kui 40 aastat, ütleb, et Maie on alati olnud väga õpihimuline ning on nüüdki uusi teadmisi omandamas. “Tal on suur soov uusi teadmisi analüüsida ja oma töös rakendada. Maie on väga tähelepanelik nii oma tantsulaste kui kolleegide suhtes, alati hoolega kuulates ja hea sõnaga toeks ja kaasamõtlejaks olnud. Imestamisväärselt palju on Maie jõudnud. Ja jõuab ka tänasel päeval,” ütleb Rajaste.

Maie Tammemäe alustas tööd rahvatantsuõpetajana Viljandimaal 1967. aastal ja juba 1970. aastal osalesid tema juhendatud rühmad esmakordselt ka üldtantsupeol. Möödunudsuvisele noorte tantsupeole jõudis Tammemäe juhendamisel viis tantsurühma. Ta oli üle-eestilise õpetajate rahvatantsufestivali üks algatajatest ning on oma rühmaga osalenud kõigil kahekümne kolmel toimunud festivalil. Aastate jooksul on Tammemäe osalenud pea kõikidel Viljandimaa tantsupidudel lavastusmeeskonna liikmena ning samuti on ta tegelenud kohaliku rahvatantsu ajaloo uurimisega. 

Maie Tammemäe tööd tunnustati 2011. aastal Viljandi aasta õpetaja tiitliga, 2012. aastal sai ta Viljandimaal maakondliku kultuuripreemia „Kultuuripärl”, 2017. aastal Niina ja Alfred Raadiku fondi stipendiumi, 2019. aastal Viljandimaa rahvakultuuri auhinna ja 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi elutööpreemia.

Ullo Toomi stipendiumi antakse välja alates 1987. aastast, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi halduskogu tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi kinnitatud põhikirja alusel. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille laureaat pälvib silmapaistva tegevuse eest eesti rahvatantsu vallas. Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Tänavu antakse Ullo Toomi stipendium välja 36. korda.

Stipendiumi varasemate laureaatide seas on näiteks legendaarsed tantsumaailma suurkujud Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel, Ülo Luht ja teised tuntud rahvatantsujuhid.

September on laulu- ja tantsupeo toetusprogrammikuu

Alates 1.septembrist kuni 30.septembrini on Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem (TMS) avatud laulu- ja tantsupeo toetuse aruandluseks eelmise hooaja toetuse kasutamise eest. Samas toimub ka uuenenud tingimustel toetuse taotlemine uueks, 2023/24, hooajaks. 

Aruandlus, hooaeg 2022/23
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse muusikatoimetaja Ave Sopp rõhutab, et kõige olulisem mida tähele panna on see, et lõppeva hooaja toetuse aruandlus vastaks nendele nõuetele, mis kehtisid toetuse taotlemise hetkel. „Ehk et 2022/23 toetusprogrammi tingimustes on täpselt ära määratletud nii abikõlblikud kui mitteabikõlblikud kulud ning tingimused. Näiteks tasub meeles pidada, et aruanne peab sisaldama ülevaadet repertuaari ja tegevuste kohta, alus- ja kuludokumentide andmeid ning viiteid tellitud teoste või avaliku esinemise  kohta (kuupäevaliselt), kui nende kulude katmiseks on kasutatud tegevustoetust,“ loetleb Sopp. Avaliku esinemise kulude all on mõeldud avaliku esinemise ruumi renti ja/või transpordikulu.

Uue hooaja toetusprogramm 2023/24
Toetusprogrammi eelmisel taotlusperioodil ilmnenud kitsaskohtade leevendamiseks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ja Kultuuriministeeriumiga määrust saabuvaks hooajaks muutnud ja täiendanud. Kõige olulisema muutusena toob Ave Sopp esile tõsiasja, et kollektiivitoetuse kasutamine on nüüdsest oluliselt vabam ning toetust on võimalik kasutada senisest mitmekülgsemalt kollektiivi järjepideva tegevuse toetamiseks. Samas rõhutab Sopp, et tingimustes on kirjas siiski ka mitmed mitteabikõlblikud kulud, mis valdavalt on seotud püsikuludega. 

Teine oluline muudatus taotlemisel puudutab riigiasutuste või KOV üksuste kollektiive. Nimelt tuleb sellest taotlusvoorust alates lisada taotlusele ka kollektiivi juhi poolt digitaalallkirjaga kinnitatud kollektiivi hooajaplaan. „Nõue on tingitud sellest, et eriti vabama rahakasutuse valguses oleks kollektiivid teadlikud taotlemisest ning soovitavalt lepitaks juba taotlemise hetkel kokku plaanitav raha kasutus,“ selgitab Ave Sopp.

2023/2024 hooajaks saavad toetust taotleda kõik täiskasvanute kollektiivid, kes osalesid 2019 ja noorte kollektiivid, kes osalesid 2023. aasta peol (v.a võimlejad). Samuti kõik täiskasvanute- ning noorte kollektiivid (vastava liigi olemasolul), kes soovivad osa võtta ning registreerivad end 2025. aasta peole. Sellest taotlusvoorust saavad toetust taotleda peo rekvisiitide ja kostüümide kulude katteks ka võimlemisrühmad, kes soovivad osa võtta 2025. aasta peost. Täpsema info toetusprogrammi taotlemise ja tingimuste kohta leiate SIIT

Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide tegevustoetuse määruse rakendamise eest vastutab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Toetuse andmise eesmärk on tagada UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmine ja arendada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide tegevust kvalifitseeritud juhendaja ja püsiva organisatsiooni toetamise kaudu.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu kutsub elurikkuse perepäevale

XIII noorte laulu- ja tantsupeo korraldajad koostöös Euroopa rohelise pealinna ning Eesti Tööõpetajate Seltsiga ootavad homme, 15. aprillil Tallinnas asuvasse Solarise keskusesse perepäevale lillekaste meisterdama. Üritus on avalöögiks üleskutsele “Iga ruutmeeter loeb”, mis pakub igaühele võimaluse anda oma panus elurikkuse suurendamisse.

Perepäeval osalejad on alates kella 11st oodatud lillekaste meisterdama Solarise keskuse terrassile, kus on olemas tööks vajalikud vahendid. Valminud kastidesse saavad perepäeval osalejad külvata lilleseemneid, mis tulevikus pakuvad vajalikku elukeskkonda ja meekorje võimalusi putukatele ning annavad õisi laulupeopärgadesse punumiseks.

Solarise terrassil toimuva kogupereüritusega algab XIII noorte laulu- ja tantsupeo elurikkuse hoidmise programm “Iga ruutmeeter loeb”. Tartu Ülikooli elurikkuse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse nooremteaduri Oliver Kalda sõnul on Eesti elurikkuses viimasel kümnendil toimunud mitmesuguseid protsesse. “Ühelt poolt on meil liike hävinud ja inimmõjude tõttu haruldaseks muutunud. Teisalt on meie loodusesse lisandunud ka uusi liike, nii neid, kes on siia looduslikult jõudnud, kui ka neid, keda võõrliikideks peame. Liikidest suuremal – koosluste tasemel – on meie loodus aga palju muutunud ja vaesunud,” tõdes Kalda. 

Ehkki paljud probleemid vajavad süsteemset ja laiaulatuslikku tegutsemist, on ka igal inimesel võimalik anda oma väike panus elurikkuse hoidmiseks. Algatusega “Iga ruutmeeter loeb” kutsutakse igaüht rajama ja hoidma oma kodu juures lapikest elurikkust. “Selleks sobib suurepäraselt aianurgas välja valitud laiguke, kus niita vähem ja lasta kodumaistel lilledel õitseda ning putukatel toimetada. Kel maad rohkem, võib rajada kodumaistest liikidest terve lilleniidu, kust järgnevatel laulupeo-aastatel korjata pärjapunumiseks sobivad õied,” rääkis Oliver Kalda.

Kel oma maalappi pole, võib külvata lilled kastidesse. “Lillekastid, kui sinna istutada nektarit pakkuvaid liike, toetavad kindlasti tolmeldajate ja teiste putukate elujärge. Lisaks pakuvad need inimesele rõõmu looduse kogemisest ja võivad olla haridusliku väärtusega. Linnaruumis paiknevad lillekastid leevendavad kindlasti ka taimepimeduse mõju, mis on teisisõnu tähelepanu puudumine taimede kui ökosüsteemides aktiivsete osalejate vastu,” selgitas Kalda.

Looduskeskkonna hoidmisele ja väärtustamisele juhib tähelepanu ka selleaastase noortepeo juhtmõte „Püha on maa”, samuti on elurikkuse säilitamine ning rajamine nii üle-eestilise Teeme Ära talgupäeva kui ka Tallinna Euroopa rohelise pealinna üks fookusteemasid.

15. aprillil kell 11.00 – 15.00 toimuval elurikkuse perepäeval juhendavad lillekastide meisterdamist tööõpetuse õpetajad Tõnu Tammar ja Märt Tammisaar. Elurikkuse päeval esinevad Tallinna Poistekoor, Tallinna huvikeskus „Kullo“, rahvatantsuansambel Sõleke ja INGER

Elurikkuse olulisusest ja igaühe võimalikust panusest jagab mõtteid Tartu Ülikooli elurikkuse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse nooremteadur Oliver Kalda. Loodusest fotograafi pilgu läbi räägib Sven Zacek. Meisterdajatele pakub magusaks vahepalaks laulu- ja tantsupeo jäätist XIII noorte laulu- ja tantsupeo suurtoetaja AS Balbiino.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu “Püha on maa” toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Soodushindadega piletid on müügil kuni 31. maini veebilehel laulupidu.ee ning kõigis Piletilevi müügikanalites.

Selgusid XIII noorte tantsupeol esinejad

XIII noorte laulu- ja tantsupeol „Püha on maa“ osalevate tantsu- ja võimlemisrühmade 274 maakondlikku eelproovi on lõppenud ning tantsupeol esinevad kollektiivid selgunud. XIII noorte tantsupeo etendusel „Sillad“ osaleb kokku 431 tantsukollektiivi ja 128 võimlemisrühma.

Laulu- ja tantsupeo SA juhataja Margus Toomla sõnul saatis XIII noorte tantsupeo kunstiline toimkond eile õhtul osalemiskutse 559 kollektiivile, kuhu kuulub 8342 tantsijat ja võimlejat. Tavapäraste koolinoortekollektiivide kõrval osalevad sellel peol ka pererühmad.

“Tantsupeo eelproovid algasid juba jaanuari keskpaigas ja kestsid kuni märtsi lõpuni. Väga suur heameel oli näha, et vahepealsed koroona-hooajad ei ole noortes tantsuhimu kahandanud ja teadmine, et kohe-kohe on tulemas tantsupidu, on aidanud lastel ja noortel ka tantsu juurde naasta,“ ütles XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Ta lisas, et juhendajate pühendumus ja pingutus on imetlusväärne, kuna vahepealseid aastaid on saatnud tõelised väljakutsed.

“Tahan südamest tänada kõiki juhendajaid, koolijuhte, lapsevanemaid, kes noorte rahvatantsukultuuri hoidmisesse oma panuse annavad,” tunnustas Kurrikoff-Herman kõiki asjaosalisi. “Suur töö on tehtud tantsude õppimisel ja viimistlemisel ning pärast eelproovide lõppu saame öelda, et liigume ühisel teel suvise peo poole.”

Tantsupeo kunstiline toimkond jätkab nüüd tööd tantsudega, et nendest saaksid lõpuks staadionimurule joonistuda ilusad mustrid ja pealavastaja sõnul töötatakse selle nimel, et tantsijatevägi staadionil ühtselt liikuma panna. Tantsupeol osalevad kollektiivijuhid kohtuvad juba 16. aprillil Paides, kus kõikide tantsude liikumised ja mustrid üheskoos läbi vaadatakse. “Nüüd on rühmadel ees ka finaaltantsu õppimine,” ütles Kurrikoff-Herman ja tõdes, et see on üks põnev hetk lavastuse loomisel – finaaltantsu ajal kohtub väljakul rohkem kui 8000 tantsijat.

Peol tantsivate rühmade nimekiri jõuab tänase päeva jooksul XIII noorte tantsupeo kodulehele.

Kõik rühmad, kes tantsupeo teekonna vapralt kaasa tegid, kuid seekord esinejate hulka ei mahtunud, saavad kutse Kalevi staadionile vaatama 30. juunil tantsupeo peaproov-etendust. Täpsema info tasuta pääsmete kohta edastas peo korraldustoimkond juba rühmade juhendajatele.

XIII noorte tantsupidu keskendub noorele inimesele ja tema suhetele ümbritseva maailmaga. XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman kirjeldab peo keskmes olevat silla sümbolit järgnevalt: “Erinevatel ajaetappidel, meie võrsumise käigus, me loome ja ehitame ise enda sees suhteid ja suhestumisi meid ümbritsevaga. Nii kasvab noor ümbritsetuna meist ja toetudes meile. Kõik meile omased väärtused, nii kodused, mis on seotud meie esivanemate pärandiga, meie maa ja juurtega, ajatud väärtused, kui ka ajas olevad väärtused, ehk tänapäevased tõed, anname neile teele kaasa.”

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Tantsupeo etendus „Sillad“ 30. juunil ja 1. juulil, rahvamuusikapidu „Päriselt“ 1. juulil. Rongkäik ja laulupidu „Püha on maa“ toimub 2. juulil. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Soodushindadega piletid on müügil kuni 31. maini veebilehel laulupidu.ee ning kõigis Piletilevi müügikanalites.

Sada päeva XIII noorte laulu- ja tantsupeoni „Püha on maa“

Täna lahutab meid veel täpselt 100 päeva 30. juunist kuni 2. juulini toimuvast XIII noorte laulupeost „Püha on maa“. Ettevalmistused on täies hoos ning laul ja tants juba kõlab üle maa. Osalejate maakondlike eelproovid on jõudmas lõpusirgele ning peagi selguvad ettelaulmiste ja -tantsimiste tulemused.

Enam kui pooled piletid tantsupeo kolmele etendusele on tänaseks müüdud ning suur on piletiostjate huvi piletite vastu lauluväljakul nummerdatud istekohtadega sektorites. 

XIII noorte laulu- ja tantsupeoks valmistuvate kollektiivijuhtide seas hiljuti läbi viidud väike küsitlus näitas, et kollektiivid kasutavad oma esinemistel tuleva noortepeo repertuaari üsna meelsasti. „Laulud-tantsud kõlavad üle terve Eesti. See teeb kava juba enne suurt pidu tuttavamaks ning annab lauljatele indu jõuda ikka suure laulukaare alla,“ nentis Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla

Järvamaa koorijuht Tiiu Schüts tõdes, et kui õpitav laul meeldib, siis muusikalised raskused ei loe. Tema hinnangul on kava õppimine kulgenud sageli aja nappuses, sest tänapäeva koolielu viib õpilasi sageli koolimajast välja. Samas rõõmustas ta, et laulupidu motiveerib noori palju ja selle nimel ollakse valmis pingutama.

Tantsuõpetaja Kaja Oja tõi esile, et pingutus ja rõõm käivad siiski ettevalmistus protsessis käsikäes. Tema hinnangul on repertuaari omandamisel kõige suuremateks takistusteks olnud just puudumised erinevate haiguste tõttu.

Maakondades üle Eesti on just praegu toimumas rohked eelproovid. Laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul kõlavad seal laulud ja pillilood üha enam nii-öelda laulupeo mõõtkavas. „Eks ole saale täitvad eelproovidki justkui väikesed laulupeod, kus saab nautida suure koori kõla ja koosolemise rõõmu,“ toob kunstiline juht esile. Kokku on 485-st eelproovist on tänaseks on toimunud juba 330 ühist ühisharjutamist.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo piletid jõudsid müügile 10. jaanuaril. Tänaseks on üle poole tantsupeo piletitest juba oma omaniku leidnud. Piletilevi statistika andmetel on kõige populaarsemaks osutunud tantsupeo kolmas etendus. Lauluväljakul on kõige enam omanikke leidnud piletid nummerdatud istekohtadega pingisektorites.

Statistika näitab, et suurim huvi XIII noorte laulu- ja tantsupeo piletite vastu on tallinlastel – nemad on soetanud üle 20 000 pileti. Järgnevad Tartu- ja Tartumaa ning Ida-Virumaa ligi tuhande piletiga. Pileteid XIII noortepeole on võimalik osta SIIT või ka kõigist Piletilevi müügikanalitest.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“

30.06 – 1.07.2023, Tallinnas

30.06 kell 19.00 – 21.00 tantsupeo etendus „Sillad“ Kalevi keskstaadionil

1.07 kell 12.00 – 15.00 rahvamuusikapeo kontsert Tallinna Vabaduse väljakul

1.07 kell 15.00 – 17.00 tantsupeo etendus „Sillad“ Kalevi keskstaadionil

1.07 kell 19.00 – 21.00 tantsupeo etendus „Sillad“ Kalevi keskstaadionil

2.07 kell 9.30 – 14.00 kõigi osalejate pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule (5 km)

2.07 kell 14.00 – 21.00 laulupidu Tallinna lauluväljakul

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ piletid on nüüd saadaval

 Täna, 10. jaanuaril kuulutasid XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ korraldajad Tallinna lauluväljakul laulu- ja tantsupeoaasta avatuks ning samuti algas suvise XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ piletimüük. 

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul algas täna senisest hoogsam ettevalmistus juba vähem kui kuue kuu pärast toimuvaks noorte laulu- ja tantsupeoks. Lisaks piletimüügile algas täna eelproovide periood. „Huvilisi nii tantsu- kui laulupeol osalemiseks on palju. Ühtekokku on teel Kalevi keskstaadionile tantsima ligikaudu 9000 noort tantsijat ja laulukaare alla laulma enam kui 25 000 koorilauljat,“ sõnas Toomla.

Tantsupeo kolm identset etendust toimuvad reedel, 30. juunil ja laupäeval, 1. juulil Tallinna Kalevi keskstaadionil. Tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermani sõnul kandub tantsupeo idee sildadest, mis aitavad leida meile omaseid väärtuseid. „Kasvades me loome ja kaotame sildu, mis meid ümbritsevaga suhestab. Sillad seovad meid nii esivanemate pärandi kui tänapäevaste koduste väärtustega, aidates noorel rajada oma teed ja kasvada õnnelikuks inimeseks,“ ütles lavastaja. Siit ka XIII noorte tantsupeo nimi „Sillad“.

Laupäeval toimub Tallinnas Vabaduse väljakul ka tasuta rahvamuusikapidu, mida üldjuht Juhan Uppin kirjeldab nii: „Seekordse rahvamuusikapeo kontserdi pealkirjaks on “Päriselt”, mis viitab rahvamuusikapeo kesksele väärtusele – pärimusmuusikale ja samuti sellele, et noored on selles muusikas leidnud omale ühise keele ja tahavad päriselt pilli mängida. See tähendab olla ühelt poolt teadlik kultuuripärandist, teisalt aga loov ja vaba ning, mis kõige tähtsam, tunda sellest rõõmu.“

Pühapäevane laulupidu algab traditsioonilise rongkäiguga Vabaduse väljakult Tallinna lauluväljakule. Sellele järgneb ligikaudu kuuetunnine kontsert, kus saab kaasa elada kooride, sümfooniaorkestrite ja puhkpilliorkestrite ülesastumistele. Laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul on seekordse laulupeo puhul iseäranis huvitav, et kogu peo kava on lähtunud ühest ainsast Hando Runneli luuletusest, “Valgust!”, peegeldades sellesse mitmetähenduslikku luuletusse kätketud väärtusi. „Ühtlasi pärineb ka selle sama luuletuse esimestest ridadest XIII noorte laulu- ja tantsupeo nimi, „Püha on maa“,“ selgitas Uusberg. Ta lisas, et laulupidu raamib omanäoline peegelvormis ühendkoori kava.

Tänasest leiab iga huviline tantsu- ja laulupeole endale sobiliku pileti. „Kuna ennekõike on just tantsupeo pääsmeid piiratud kogus, tasub piletid soetada eelmüügist. Kalevi keskväljaku esimestest ridadest saab lähedalt jälgida tantsijate emotsioone ja kauneid rahvarõivaid. Ülemistest sektoritest avaneb aga imeline vaade tantsumustritele,“ kirjeldas Toomla. Laulupeost osa saamiseks on võimalus valida lauluväljaku istekohtadega pingisektorite ning üldala piletite vahel. Noorte laulu- ja tantsupeo piletite info on leitav Laulu- ja tantsupeo veebilehel aadressiga laulupidu.ee. Piletite soodushindadega müük kestab mai lõpuni.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“
30.06 – 1.07.2023, Tallinnas

30.06 kell 19.00 – 21.00 tantsupeo etendus „Sillad“ Kalevi keskstaadionil

1.07 kell 12.00 – 15.00 rahvamuusikapeo kontsert Tallinna Vabaduse väljakul
1.07 kell 15.00 – 17.00 tantsupeo etendus „Sillad“ Kalevi keskstaadionil
1.07 kell 19.00 – 21.00 tantsupeo etendus „Sillad“ Kalevi keskstaadionil2.07 kell 9.30 – 14.00 kõigi osalejate pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule (5 km)
2.07 kell 14.00 – 21.00 laulupidu Tallinna lauluväljakul

Laulu- ja tantsupeo kõnevõistlusel kõlas noorte siiras hoolimine kodumaast

Pühapäeval, 29.01 toimus Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” kõnevõistluse lõpugala, kus kõlasid laste ja noorte loodud kõned, mida žürii ja kunstilised toimkonnad tunnustasid ja esile tõstsid. Laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul peegeldus kõnedest noorte siiras hoolimine Eestimaast ja selle iseseisvusest ning mõistmine, et viimases pole midagi iseenesestmõistetavat.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ kõnevõistlus toimus möödunud aasta lõpus ning pühapäeval olid MUBA-sse kutsutud kõik võistlusel osalenud noored koos oma juhendajatega. Žürii ja kunstilise toimkonna poolt valituks osutunud 33 kõne autoritel oli esmakordselt võimalus oma töö publiku ees ette kanda, millega Pärt Uusbergi sõnul kõik väga hästi ja veenvalt hakkama said. Kõnedele raamiks kõlasid MUBA õpilaste pühendunud ja meisterlikus esituses Eesti autorite muusikapalad.

Uusberg selgitas, et kõnekirjutamise võistlus algatati soovist välja selgitada, millised on peo tähtsamate osaliste, laste ja noorte mõtted, tunded ja vaated suvise noortepeo osas ning mida tähendab neile Hando Runneli sõnastatud ja XIII noorte laulu- ja tantsupeo väärtussõnumit kandev juhtmõte „Püha on maa“.

„Meie kaunis ja kordumatu emakeel on osa laulu- ja tantsupidude traditsioonist ning nii peo kunstilistele toimkondadele kui ka osalistele südamelähedane. Siit ka mõte korraldada emakeele väärtustamiseks kõnekonkurss,“ kirjeldas algatust Uusberg.

Kõnevõistluse ideed toetas kunstilise juhi sõnul seegi, et viimasel ajal on lapsed ja noored pisut virtuaalmaailma kapseldunud ja siit-sealt on kosta, et neil on raskusi eneseväljendusega, seda näiteks klassi ees kõneledes. Kõnekonkurss oli justkui kaks ühes: aitas väärtustada nii emakeelt kui tuua fookusesse noorte eneseväljendusoskuse. 

Uusbergi sõnul oli noorte kõnedest tajuda, et nad hoolivad kodumaa minevikust, pidades kalliks iseseisvust ning seejuures mõistes, et selles ei ole midagi iseenesestmõistetavat. „Noored on hästi kursis Eesti ajalooga, oskavad väärtustada esivanemate tegusid ja näevad laulupidude traditsioonis võimalust olla seotud üle inimpõlvede ulatuvate juurtega. Rõõmu tegid nii kõnedest kumama jäänud siiras hoolimine Eestimaast kui ka laste ja noorte kordumatud isiklikud vaatenurgad ja põnevad teemaga seonduvad mõtted. Eriti nauditavad olid hetked, mil avastasin noorte kõnedest selliseid ideid, millele polnud ise osanud varem mõeldagi,“ tõdes Uusberg.

Kokku laekus kõnevõistlusele 112 tööd üle Eesti ning kõnesid hinnati neljas vanuseastmes: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass ja noored vanuses 20-27 eluaastat. Kõnevõistluse korraldajaks oli Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Töid hindava žürii liikmeteks olid kutsutud emakeeleõpetajad, asjatundjad Eesti Keele Instituudist, ajalehest Postimees, ajakirjast Hea Laps ning XIII noorte laulu- ja tantsupeo loominguliste toimkondade esindajad. Korraldajad tänavad kõiki võistlusel osalenuid, nende juhendajaid ning samuti žüriid.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

2025. aasta rahvamuusikapeo loominguline juht on Helin Pihlap

2025. aasta XXVIII laulupeo ja XXI tantsupeo raames toimuva rahvamuusikapeo loominguliseks juhiks valiti Helin Pihlap. Konkursikomisjoni esimehe Juhan Uppini sõnul vaimustas komisjoni eelkõige Pihlapi nooruslik energia, nägemus nii 2025. aasta rahvamuusikapeost kui ka rahvamuusikast laulu- ja tantsupeo protsessis tervikuna. Tal on oskus ja soov minna teemadega süvitsi, tunnustades ühelt poolt juba sissetöötatud peo formaati, otsides samas ka värskust.

„Olles rahvamuusika keskel üles kasvanud, jagab Helin Pihlap suurepäraselt seda vaimsust ning omab ka laiemat visiooni, kuidas pärimust kaasaegses kultuurikeskkonnas hoida. Vaatamata oma noorusele on ta andnud üsna tugeva panuse eesti rahvamuusika edendamisse nii muusiku ja õpetajana kui ka õppematerjalide loojana. Samuti on ta avaldanud muljet varasemate muusikasündmuste korraldamises,“ kommenteeris Juhan Uppin, kes on ise siiani neljal korral rahvamuusikapeo loomingulise juhi rolli täitnud. 

Helin Pihlapi sõnul soovib ta rahvamuusikapeo loomingulise juhina väärtustada pärandit, samal ajal kasutades tänapäevaseid väljendusvahendeid ja võimalusi. „Pärimust tervikuna – muusikat koos laulu ja tantsuga – kannavad edasi eri põlvkonnad koos,“ sõnas Pihlap, kelle eesmärk on siduda 2025. aastal rahvamuusikapidu üheks tervikuks laulu- ja tantsupeoga.  

Helin Pihlap on õppinud Heino Elleri Muusikakoolis ning lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse- (2017) ja magistriõppe (2019) klassikalise viiuli erialal. Paralleelselt on ta teadmisi ja oskusi täiendanud ka rahvamuusika- ja folkloorivaldkonnas laiemalt. Igapäevaselt töötab ta Folklooriklubi Maatasa muusikute juhendajana ning viiuliõpetajana Tartu I Muusikakoolis. Muusikute juhendajana on Pihlapi ülesandeks repertuaari valimine ning selle seadmine ja õpetamine suurele koosseisule eri vanustes ja eri pillidega mängijatele. Lisaks üle-eestiliste rahvamuusikasündmuste korraldamisele on Pihlap 2016. aastast tegelenud ka rahvusvaheliste ürituste korraldamisega. 2016. aastal sai alguse Folklooriklubi Maatasa korraldatud Tartu Noorte Folkloorifestival. Koroonapiirangute tõttu arenes Pihlapi juhtimisel festivali asemele uus ja veel suurem formaat – veebisaade Tartu Folk-Off. Samuti on Pihlap viiuliõpiku “ÜLE ILMA: 50 pärimuslikku pala viiulile” (2022) autor. 

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub Tallinnas 3.–6. juulil 2025. XXVIII laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson ning XXI tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann. Rahvamuusikapeo kontsert toimub 4. juulil 2025 Tallinnas Vabaduse väljakul.

Selgusid Gustav Ernesaksa Fondi preemiate tänavused laureaadid

Gustav Ernesaksa 114. sünniaastapäeval antakse Tallinna lauluväljaku klaassaalis üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa nimelise allfondi stipendiumid, mis on suureks tunnustuseks Eesti koorimaastikul. Koorimuusika edendamise stipendiumi pälvib tunnustatud dirigent Külli Lokko ja õppestipendiumi noor koorijuht Kaur Pennert.

Külli Lokko pälvib Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa nimelise allfondi koorimuusika edendamise stipendium kõrgetasemelise töö eest Eesti muusikaelu edendamisel ja Eesti muusika tutvustamisel üle maailma.  Lokko on töötanud noorte lauljatega 30 aastat, korraldanud välisreise eri maailmajagudesse, osalenud rahvusvahelistel koorikonkurssidel ning korraldanud sadu kontserte  Eestis ja välismaal.

Stipendiumi laureaat juhatab Elleri Tütarlastekoori ja E STuudio noortekoori, mida on nimetatud Tartu linna esinduskoorideks. Tänavusel kõrgetasemelisel Derry Rahvusvahelisel Koorifestivalil saavutas Elleri Tütarlastekoor esikoha ja kaks eripreemiat ning E STuudio noortekoor pälvis 2020. aasta XV Eesti Kammerkooride Festivali A-kategoorias samuti esikoha ja eripreemia. Aastast 2010 on Külli Lokko Heino Elleri Muusikakooli noorteosakonna kooristuudio juhataja ning ta juhib E STuudio koori-ja tantsukooli, mis avati 2018. aastal tema enda eestvedamisel.

Gustav Ernesaksa Fondi õppestipendiumi laureaat on noor dirigent Kaur Pennert, kes  lõpetas 2020. aastal Tallinna Muusikakeskkooli kuldmedaliga. Praegu jätkab ta kooridirigeerimise õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureuse 3. aastal prof Hirvo Surva käe all ning lisaks täiendab end orkestridirigeerimise alal. Pennert juhatab Tapa segakoori Leetar ja on Tallinna Rotary klubi segakoori abidirigent.

Stipendiumid antakse pidulikult üle Tallinna lauluväljaku klaassaalis 12. detsembril algusega kell 19 toimuval kontserdil. Meeskoorimuusika klassikat laulavad Inseneride Meeskoor dirigent Kuldar Schütsi juhatusel ning Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor dirigent Andrus Siimoni juhatusel. Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Gustav Ernesaksa Fondi asutasid 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Fondi eesmärk on väärtustada koorimuusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi. Peastipendium määratakse igal üld- ja noorte laulupeo aastal. Stipendiumite väljaandmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Rahvuskultuuri Fond. Samas kutsub fondi haldusnõukogu üles ka kõiki koore ja koorilauljaid fondi tegevust annetustega toetama, et üheskoos valdkonna arendajaid toetada ja tunnustada.

Laulupeosupp valitud

Veerandsada Põltsamaa koolinoort valisid Orkla Eesti Põltsamaa tehases välja suvise noorte laulu- ja tantsupeo supid. Suurpeo väärilisteks tunnistati Põltsamaa kodune seljanka, frikadellisupp ja kanaborš, mida serveeritakse suvise laulukaare all peolistele ligikaudu 162 000 portsjonit.

Kokku mekkisid Põltsamaa kogukonna laulu- ja tantsulapsed viit Põltsamaa purgisuppi, mille hulgast tuli eelistus anda kolmele. Laste vaieldamatuks lemmikuks osutus kodune seljanka, millele pakkusid tihedat konkurentsi frikadellisupp ja boršisupp kanalihaga. Valikust jäid sel korral välja rassolnik ja hernesupp. Noortele, kes liha ei söö, pakutakse suvisel peol Põltsamaa lihata borši ja nuudli-köögiviljasuppi.

„Suuri üllatusi esikolmiku osas ei olnud, sest neid kolme suppi armastavad ka eestlased kõige rohkem,“ märkis Orkla Eesti juht Kaido Kaare ja lisas, et supi söömisest on saanud laulupeo tule süütamise, rahvariiete ja rongkäigu kõrval tore traditsioon.

Laulu- ja tantsupeo Sihtasutuse teabejuhi Sten Weidebaumi sõnul serveeritakse suvisel laulu-ja tantsupeol eeldatavasti ligikaudu 162 000 portsjonit suppi. „Soe laulupeosupp annab meile kõigile pingelistel peopäevadel nii vajalikku jõudu ja energiat, mis aitab meil vastu pidada. Täname Põltsamaad selle puhta ja eestimaise energia eest ning lubame, et kasutame seda ainult parimal viisil, et luua üheskoos laulukaare all imelist muusikat ja staadionil ilusaid tantse,“ lisas Weidebaum.

Aasta-aastalt on ka peosupid muutunud oluliselt tervislikumaks ja kestlikumaks. Suppides kasutatud liha ja köögivili on suures osas ehk ligi 70% ulatuses pärit Eestist ja sisaldavad kümnendiku võrra vähem suhkrut ja soola kui viimasel noorte laulu- ja tantsupeol pakutavad supid.

„Lisaks mitmekülgse ja tervisliku toidu pakkumisele mõtleme ka sellele, kuidas supitegemisel üle jäänud jääkidele uus elu anda. Nii jõuavad Põltsamaa supiteost üle jäänud köögiviljakoored rohegaasijaama, kus nendest valmistatakse gaasi, mille peal sõidab näiteks Tartu linna ühistransport,“ lisas ta.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist 2. juulini 2023.

Fotovaliku leiab siit: https://brands.orkla.ee/press/poltsamaa-laulu-ja-tantsupeo-supid/ (fotograaf: Evelin Virnas).

Nädalavahetusel alustavad ligi 1000 noort orkestranti ühist harjutamist suviseks laulupeoks

XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” maakondlikele eelproovidele annavad sel ja järgmisel nädalvahetusel tavapärasest varasema stardi noorte sümfooniaorkestrid. Eelproovides harjutavad osalejad XIII noorte laulupeo dirigentide juhatusel laulupeo kavas olevat repertuaari. Tavapäraselt algavad nii sümfooniaorkestrite kui ka teiste kollektiivide laulu- ja tantsupidude eelproovid jaanuaris.

Igas proovis osaleb 100-200 mängijat ning eelproovid leiavad kahel järgneval nädalavahetusel aset neljas linnas: Rakveres, Tartus, Tallinnas ja Pärnus.

“Noorte laulu- ja tantsupidu toimub koroona tõttu aasta võrra hiljem ning kuna noodid olid valmis, avas see võimaluse tuua eelproovid erandkorras mitu kuud varasemaks ja alustada juba nüüd – novembris. Harjutamise perioodi pikendamine on vajalik, sest orkestritel võtab lugude läbitöötamine ja õppimine palju energiat ja aega,” põhjendas XIII noorte laulupeo sümfooniaorkestrite liigijuht Jüri-Ruut Kangur orkestriproovidega varem alustamist. “Novembrikuistes regioonide eelproovides saavad ligikaudu tuhat noort instrumentalisti suure orkestri kogemuse ning kuulda ja tunnetada ühiskõla. See on eriti oluline orkestrite puhul, kus muidu on esindatud vaid mõned pillirühmad.”

Järgmised orkestriproovid toimuvad aprillis. “Pärast aprillikuud kohtuvad üleriigiliselt proovis veel löökpillimängijad ning järgmine koosmängimine on vahetult enne laulupidu, siis juba Tallinna lauluväljakul enam kui 1000-liikmelise ühendorkestrina,” ütles Kangur.

Kõik teised laulu- ja tantsupeol osalevad kollektiivid alustavad maakondlike eelproovidega jaanuaris, nagu on laulu- ja tantsupeo ettevalmistusprotsessis tavapärane. Kokku toimub XIII noorte laulu- ja tantsupeo eel 485 maakondlikku eelproovi.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu “Püha on maa” toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas.  XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.