Algab noorte laulu- ja tantsupeo KÕNEVÕISTLUS

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ kunstiline toimkond kutsub kõiki Eestimaa lapsi ja noori vanuses 7 kuni 27 eluaastat osalema kõnevõistlusel. Kaunis emakeeles kirja pandud kõned tuleks toimetada Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusse hiljemalt 31. oktoobriks.

Võistluse korraldajate sõnul kuuluvad kõned laulu- ja tantsupeo traditsiooni juurde esimesest laulupeost alates. Kõnedes on väljendatud isamaalisi tundeid, väärtusi ning mõtestanud ajahetkes toimuvat.

Kaasajast on ilmselt kuulsaim laulupeol esitatud kõne pärit aastast 1999, mil president Lennart Meri lausus meeldejäävad sõnad: „Nüüd on moes rääkida, et laulupeod ei ole enam moes. Aitäh teile kõigile, et te oma siinolekuga selle lolli jutu olete juba ümber lükanud! Tuhat korda südamest aitäh! Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südameasi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus. Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas jääb ja riik jääb. Laulud on olnud meie relvad, laulupeod meie võidud.“

Noorte kõnekirjutamise võistluse idee sündis peo korraldustoimkonna soovist  teada saada, kuidas väljendaksid oma mõtteid, tundeid ja vaateid peo tähtsaimad osalised – lapsed ja noored. Mida tähendab neile Hando Runneli sõnastatud,  XIII noorte laulu- ja tantsupeo väärtussõnumit kandev juhtmõte „Püha on maa“ ning millise kõne peaksid nemad, seistes terve Eestimaa ees? 

Emakeeleõpetajatest ja teistest asjatundjatest koosnev žürii hindab kõnesid neljas vanuseastmes: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass ning noored vanuses 20-27.

Žürii poolt välja valitud kõned leiavad kas osaliselt või tervikuna kasutust XIII noorte laulu- või tantsupeo lavastustes  ning avaldatakse  laulu- ja tantsupeo „Teatajas“. Kõigile  ära märgitud tööde autoritele on auhinnad.

Võistluse korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Võistluse täpsemad tingimused leiate SIIT. Samas saab igaüks oma võistlustöö üles laadida. Konkurss lõpeb 31. oktoobril. 

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023.

Ullo toomi nimelise stipendiumi pälvib tänavu rahvatantsu-uurija ja koreograaf Sille Kapper-Tiisler

Täna möödub 120 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist. Sel puhul antakse Tallinna raekojas pidulikult üle rahvatantsijate kõrgeim tunnustus – Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium, mille tänavu pälvib koreograaf-lavastaja, filosoofiadoktor, tantsuanalüütik ja -uurija Sille Kapper-Tiisler. 

Ullo Toomi stipendiumi halduskogu omistas kõrge tunnustuse Sille Kapper-Tiislerile erakordse ja silmapaistva tegevuse eest eesti rahvatantsu ja pärimustantsu väärtustamisel tantsupedagoogi, koolitaja, lavastaja, uurija ning publikatsioonide avaldajana.

Halduskogu liikme ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi direktori, Karel Johannes Vähi sõnul on tänavune laureaat Sille Kapper-Tiisler teinud Eesti tantsumaastikul märkimisväärset tööd. Tunnustatud tantsupedagoogina on ta alates 1997. aastast osalenud tantsupidude lavastusmeeskondades, olnud üks populaarsemaid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi rahvatantsumentoreid ning koolitanud paljusid praegusi ja tulevasi tantsuõpetajaid Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Folkloorinõukogu Koolituskeskuse, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia korraldatud kursustel. Sille toimetuste ja tegude nimekiri rahvatantsuvaldkonnas on viimastel aastatel olnud märkimisväärne – ei ole vist ühtegi töörühma ega komisjoni, mida Sille ei juhiks või kus ta lihtliikmena ei osaleks. Lisaks on ta abiks koolituste sisu mõtestamisel ja koostamisel nii Rahvakultuuri Keskuse kui ka ERRS koolituste kavandamisel.

Sille Kapper- Tiisler on erialalt koreograaf- lavastaja, filosoofiadoktor, tantsuanalüütik ja -uurija, avaldanud pärimus-ja rahvatantsuteemalisi teaduskirjutusi Eestis ja välismaal. Ta töötab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis teadurina. Alates 1990. aastast on ta olnud Rahvakunstiseltsi Leigarid kunstilise juhi assistent ja 2014. aastast kunstiline juht.

Sille Kapper-Tiisler oli tantsupidude pealavastaja assistent 2017. aastal XII noorte tantsupeol „Mina jään“ja 2000. aastal Soome-Eesti tantsupeol, liigijuht 2004. aasta tantsupeol  ja liigijuhi assistent 1997., 2002., 2014. ja 2019. aasta tantsupidudel.

Ullo Toomi stipendium on rahvatantsijate seas suurim tunnustus, mida traditsiooniliselt antakse välja igal aastal 14. septembril, Ullo Toomi sünniaastapäeval. Sellel aastal möödub Ullo Toomi sünnist 120 aastat ning auhinnatseremooniaga algab Ullo Toomi aasta, mille jooksul toimub üle Eesti mitmeid erinevaid tantsutaadile pühendatud sündmusi. Aasta avamise puhul koguneb kolmapäeval kell 19.00 Tallinna Vabaduse väljakule sadu rahvatantsijaid, et tantsida ühiselt Toomi kogutud tantse. Tantse õpetab koos rahvatantsuansambli Leigarid muusikute ja tantsijatega Ullo Toomi preemia laureaat Sille Kapper-Tiisler. 

Ullo Toomi stipendiumit antakse välja alates 1987. aastast, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi halduskogu tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi kinnitatud põhikirja alusel. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille laureaat pälvib Eesti rahvatantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest.

Stipendiumi varasemate laureaatide seas on näiteks legendaarsed tantsumaailma suurkujud Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel, Ülo Luht ja teised tuntud rahvatantsujuhid.

Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Tänavu antakse Ullo Toomi stipendium välja 35. korda.

Foto: Riina Varol

September on toetusprogrammikuu

Septembris on laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatel kollektiividel võimalik taotleda tegevustoetust riiklikust toetusprogrammist. Kollektiividel, kes taotlesid toetust möödunud hooajal (2021/22), tuleb septembri lõpuks esitada eelmise hooaja toetuse kasutamise aruanne.

Toetuse andmise eesmärk on tagada laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmine ning arendada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide tegevust kvalifitseeritud juhendaja ja püsiva organisatsiooni toetamise kaudu.

Uute taotluste vastuvõtt hooajaks 2022/23 toimub ajavahemikul 1.-30. september 2022. 

Nii taotluste esitamine kui ka aruandlus toimub Toetuste Menetlemise Infosüsteemis: https://toetused.kul.ee/et/login

Palume taotluste ja aruannete esitamist mitte jätta viimasele minutile, et vältida paljude päringute kuhjumisest tekkivat asjatut stressi võimalike tõrgete lahendamisel. 

Toetusprogrammi kohta saate lugeda lisaks siit: https://sa.laulupidu.ee/toetusprogramm/

Samast leiate vastused ka korduma kippuvatele küsimustele.

Abi ning täiendavat informatsiooni on võimalik küsida e-postiga: toetused@laulupidu.ee ning tööpäevadel ka telefonil 627 3120.

XIII noorte tantsupeo hooaeg algab suure suveseminariga

Esmaspäeval, 15. augustil kogunevad XIII noorte tantsupeoks valmistuvad tantsu- ja võimlemisõpetajad Viimsi kooli kolmepäevasele suveseminarile. Eesmärk on üheskoos selgeks õppida tantsupeo kavas olevad tantsud ning samuti vahetada kogemusi „Õpetajalt õpetajale“ koolitustel.

Seminar toimub esmaspäevast kuni kolmapäevani ning kokku osaleb sellel enam kui 250 tantsuõpetajat.

XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermani sõnul toimub tantsupeo seminar sellise mitmepäevase laagrina esmakordselt. Ta loodab, et lisaks tantsude ja võimlemiskavade õppimisele annavad toimuvad kohtumised ja koolitused tantsuõpetajatele uusi mõtteid ja inspiratsiooni, millega tantsupeo tihedale hooajale vastu minna. 

Agne Kurrikoff-Herman selgitab, et kui veebruaris toimunud XIII noorte tantsupeo esimesel seminaril õpetati tantsujuhtidele selgeks iga liigi esimene tants, siis sel korral lisandub sellele iga liigi teine tants, lisaks ka peo finaali liikumised ning noorte tantsupidude traditsiooniline lõputants „Oige ja vasemba“.  „Eriliseks muudab selle kokkusaamise Viimsis ühine suur laagri vorm ning 10 hoogsat ja sisukat töötuba „Õpetajalt õpetajale“, mille on kokku pannud XIII noortepeo kunstiline toimkond, liigijuhid ja nende assistendid. Töötubades jagatakse kogemusi ja nippe ning näpunäiteid, kuidas läheneda tantsule tantsijat igakülgselt arendades,“ räägib pealavastaja. 

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas.  XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin

XIII noorte tantsupeo ajakava leiate siit: https://2023.laulupidu.ee/tp-ii-seminar-viimsi-koolis_ajakava_15-17-08-22/

Koorijuhid-muusikaõpetajad kogunevad KÜ suvelaagrisse

Esmaspäeval, 15. augustil algab Haapsalus Eesti suurim ja pikimate traditsioonidega 5-päevane koorijuhtide-muusikaõpetajate koolituslaager – Eesti Kooriühingu 39. suveseminar„Haapsalu 2022“, mis toob Haapsallu kokku 140 koorijuhti ja muusikaõpetajat üle Eesti. 

Seminari loengud, õpitoad ja individuaaltunnid toimuvad Haapsalu Kutsehariduskeskuses, läbiviijateks Hirvo Surva, Heli Jürgenson, Märt Agu, Riina Roose, Ene Seidla, Arete Kerge, Anželika Murik, Külli Kiivet ning 2023. aasta noorte laulupeo dirigendid Valter Soosalu, Ksenja Grabova, Markus Leppoja, Andrus Siimon, Maarja Soone, Annelii Traks, Niina Esko, Ave Sopp, Mai Simson ja Kuldar Schüts. Koolitusteemade ampluaa on lai, sisaldades kõike koorijuhile vajalikku – pilatesest ja juhtimioskustest kuni dirigeerimis- ja vokaaltehnikani. 

Oma uudisloomingut tutvustavad Robert Jürjendal, Juhan Trump ja Siiri Siimer. 

Suveseminari raames toimub 4 kontserti, mis on avatud ka Haapsalu linnarahvale ja teistele huvilistele: koorietendus Kalevipoeg Haapsalu Kultuurikeskuses (15.08), Rein Rannapi loomingu kontsert “Ilus maa” Haapsalu Kultuurikeskuses (16.08), kammerkoori “Head Ööd, Vend” kontsert Haapsalu Toomkirikus (17.08) ja Beati Mandolini kontsert “Suvine serenaad” Uuemõisa mõisas (18.08). 

Suveseminari ajakava näete SIIT

Seminarlaagrit korraldab Eesti Kooriühing. See on toimunud alates 1983. aastast ning kujunenud koorijuhtide iga-aastaseks kohtumiskohaks, kus viie päeva kestel end täiendatakse, kontserte kuulatakse ning erialalisi küsimusi arutatakse.

 Suveseminari korraldust toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.  

Avaneb täiendav taotlusvoor laulu- ja tantsupeo liikumise juhendajate tööjõukulu toetuseks

Eesti Rahvakultuuri Keskus annab teada, et erandkorras avatakse 15.–31. augustini täiendav taotlusvoor laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu jagamiseks 2022. aasta eest. Esmakordselt saab toetust taotleda ka määruses esitatud nõuetele vastavate võimlemisrühmade juhendajate tööjõukulude katmiseks.

Rahvakultuuri keskuse toetusmeetme osakonna juhataja Margit Salmari selgitusel tagatakse andmisega võimalikult paljudele juhendajatele senisest õiglasema ja ootustele vastava töötasu ning töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. See võimaldab suuremal hulgal juhendajatel keskenduda kollektiivi juhendamisele kui põhitööle ja tagada professionaalide pealekasvu.

Toetust makstakse juhul, kui tööandja kui taotleja on maksnud juhendajale vähemalt 2021. aastal kehtinud kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära ja juhendaja täiskoormuse jagamisel saadud kontakttunni tasu, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. 31. augustini kestva täiendava taotlusvooru raames saab toetust küsida tagasiulatuvalt 2022. aasta eest.

„Oluline on märkida, et täiendavas taotlusvoorus arvestatava tunnitasu hinnaks on minimaalselt 15,50 eurot. Kuivõrd käesolevast aastast on kultuuritöötaja miinimumpalk tõusnud 1400 eurole, tõuseb 2023. aastaks ehk sügisel eesootavaks taotlusvooruks aga kollektiivi juhi minimaalne tunnitasu juba 16,66 eurole,“ lisas Salmar. 

Infoseminar täiendava taotlusvooru kohta toimub 10. augustil kell 10-11. Seminarile on kuni 9. augustini (k.a) võimalik registreerida siin, registreerunutele saadetakse osalemiseks vajalik link vahetult enne selle algust.

Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määruse ja seletuskirjaga saab tutvuda Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehel. Taotlemine toimub Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu. Toetuse menetlejaks on Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Eelinfona anname teada – taotlusvoor 2023. aastakstööjõukulu toetuse taotlemiseks on avatud 1.–31. oktoobrini 2022 ning vastav infopäev toimub 30. augustil kell 11–12.30. 

Lisainfo

Margit Salmar

Toetusmeetmete osakonna juhataja

Eesti Rahvakultuuri Keskus

tel: 600 9165

E-post: margit.salmar@rahvakultuur.ee

60 aastat noortepidude traditsiooni. 1 aasta järgmise noortepeoni

Täna 60 aastat tagasi algas Tallinnas esimene koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Sellega seoses ootab Eesti Rahva Muuseum koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega kirjalikke meenutusi ning fotosid noorte laulu- ja tantsupidudel osalenutelt. 

Esimene koolinoorte laulu- ja tantsupidu, mis oli toona paraku pühendatud pioneeriorganisatsiooni ümmargusele tähtpäevale, algas 30. juuni õhtul kell 19.00 Kalevi staadionil lõkkeõhtu-tantsupeoga ning jätkus 1. juulil laulupeoga. 

Idee korraldada üldpidude kõrval noorte laulu- ja tantsupidu tekkis Ellerheina tütarlastekoori dirigendil ja muusikapedagoogil Heino Kaljustel ning rahvatantsujuhil ja tantsupedagoogil Alfred Raadikul. Üheks põhjuseks oli kindlasti koolinoorte kooride ja tantsurühmade rohkus üldpidudel. Noortepidu andis võimaluse peost osa saada ka mudilaskooridel, kes üldlaulupeole pääsesid esimest korda alles 1994. aastal.

Esimesest noorte laulupeost võttis osa 11 000 noort, tantsupeost 4000 tantsijat.

Järgmisel suvel toimuva XIII noorte laulupeo „Püha on maa“ kunstiline juht Pärt Uusberg ütleb, et ta on oma nahal kogenud, kuivõrd sügavalt võib üks laste- ja noortekoor mõjutada noore inimese tulevast elu, kasvatades järk-järgult hinge armastust (koori)muusika ning elu ja inimeste vastu. Seetõttu on tal hea meel, et ta on just noorte laulupidu vedamas. „Kui mõtlen end tagasi koolinooreks, on mul väga hea meel, et laulupeod toimusid iga 2–3 aasta tagant. Eks ju noortepeo mõte olegi juurutada lastes ja noortes armastust laulupeo kui fenomeni vastu ja ses mõttes tundub taoline tihedus põhjendatud olevat. Tajub ju ühtlasi laps aega teistmoodi kui täiskasvanu – lapse jaoks võib kaks aastat olla tunnetuslikult sama pikk intervall kui täiskasvanule viis,“ tõdeb Uusberg.

XIII noorte tantsupeo etenduse „Sillad“ pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman leiab, et noorte laulu- ja tantsupeod on aja jooksul leidnud oma kindla koha laulu- ja tantsupidude järjepidevuse hoidjatena, kõnetades noori ja kutsudes neid Eesti rahvatantsu ning oluliste väärtuste juurde. 
„Ei ole saladus, et peale kaht keerukat pandeemia-aastat on suured lootused pandud taas laulu- ja tantsupeole, et see innustaks taas rahvatantsu ja koorilauluga tegelema. See emotsioon, mille saab sel hetkel, kui sammud saavad suurde mustrisse tantsitud, täidab meeli ning kannab edasi,“ ütleb pealavastaja.

Rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppin usub, et on noortepidudel on laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumise seisukohalt keskne roll just uute põlvkondade kaasamisel. „Nooremate põlvkondade mänguoskus ja huvi, samuti rahvamuusikaõpetajate pühendunud töö väärib ainult kiitust,“ rõhutab Uppin.

Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on algatanud noorte laulu- ja tantsupidude juubeli puhul meenutuste ja piltide kogumise kampaania, kuhu on oodatud kõik lood, mis inimestele on noortepidudest või nendeks valmistumisest mällu sööbinud. Huvi pakuvad erinevatest aegadest pärit lood olmest – näiteks ööbimiskohtadest, toitlustusest – aga samuti rongkäigust, peomeeleolust, esinemisriietest, ilmaoludest jne. Saata võib nii meenutusi, fotosid kui ka videoid. 

Lugusid noorte laulu- ja tantsupidudelt saab kirja panna siin: https://rahvalood.ee/lood/noorte-laulu-ja-tantsupidu-60/

Mälestusi oodatakse kuni 27. novembrini 2022 ning kogunenud materjalist annavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2023. aasta XIII noortepeo ajaks välja kogumiku „Noorte laulu- ja tantsupidu 60 – MINU LUGU“.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

100 aastat laulu “Eesti lipp” loomisest

Hea laulja, tantsija, pillimees! Kas teadsid, et sel aastal möödub 100 aastat laulu “Eesti lipp” loomisest?

Eesti lipu päeval, 4. juunil algusega kell 13.00 ootame Sind ja kõiki Sinu kaaslasi koorist, tantsurühmast ja orkestrist Tartusse Eesti Rahva Muuseumisse kontserdile, millele kell 14.00 järgneb „Eesti lipu“ ühislaulmine. Sellele kõigele saab kaasa elada ja kaasa laulda ka veebis Postimees.ee ja ERR portaali vahendusel.

Kontserdil räägib helilooja ja muusikateadlane Alo Põldmäe lipu laulu ajaloost ja selle autorist, helilooja Enn Võrgust. Esinevad Tartu üliõpilassegakoor dirigent Küllike Joosingu juhatusel, puhkpilliorkester „Tamme“ dirigent Gunnar Pettaigi juhatusel ning Tartu Forseliuse kooli 3.-5. klassi rahvatantsurühm Airika Vadi juhendamisel.

Kontserdile järgneb Eesti Rahva Muuseumi mitmekülgne programm kogu perele.

KAVA

  • Võimalik osaleda töötubades:
    • Sinimustvalge käepaela punumine;
    • Tee endale Eesti lipp;
    • Vildist rukkilille meisterdamine;
    • Helmekeede tegemine;
    • Kasetohust vilede tegemine.
  • Kell 15.00 ja 16.00 Liputuurid 138 aastat tagasi õnnistatud lipu juurde eesti keeles ning
    Kell 15.30 ukraina keeles.

  • Kell 14.15 Eero Epneri kuraatorituur näitusel “Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist”
  • Suurel ekraanil näidatakse filmi „Selle lipu all“ (autorid Marko Raat, Nora Särak, Allfilm).
  • Terve päeva sissepääs näitusele “Kohtumised” prii. Samuti on tasuta osalemine liputuuridel ja töötubades.

Palun edasta see info kõigile oma kollektiivi liikmetele!

Kohtumiseni juba 4. juunil Eesti Rahva Muuseumis või veebis!

Lipulaulupäeva korraldavad koos Eesti Rahva Muuseumiga Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutus, Riigikantselei

Noorte laulu- ja tantsupidu 60 – MINU LUGU

Käesoleval aastal möödub esimesest noorte laulu- ja tantsupeost 60 aastat. Seoses sellega asub Eesti Rahva Muuseum koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega koguma ja talletama lugusid ning fotosid noorte laulu- ja tantsupidudel osalenutelt. Meenutusi oodatakse nii lauljatelt ja tantsijatelt kui ka pealvaatajatelt.

Esimene noorte laulu- ja tantsupidu toimus 1962. aasta juunis-juulis dirigent Heino Kaljuste ja rahvatantsujuht Alfred Raadiku algatusel ning seejärel on noortepeod väga erinevates oludes toimunud juba 12 korda. Kampaania algatajate sõnul on Rahvalugude keskkonda oodatud kõik lood, mis inimestele noortepidudest või nendeks valmistumisest mällu on sööbinud. Huvi pakuvad erinevatest aegadest pärit lood olmest – näiteks ööbimiskohtadest, toitlustusest – aga samuti rongkäigust, peomeeleolust, esinemisriietest, ilmaoludest jne. Saata võib nii meenutusi, fotosid kui videoid. 

Lugusid noorte laulu- ja tantsupidudelt saab kirja panna siin: https://rahvalood.ee/lood/noorte-laulu-ja-tantsupidu-60/

Mälestusi oodatakse kuni 27. novembrini 2022 ning kogunenud materjalist annavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2023. aasta XIII noortepeo ajaks välja mälestuste kogumiku „Noorte laulu- ja tantsupidu 60 – MINU LUGU“.

Järgmine, XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Täna saab Paides näha XIII noorte tantsupeo kava esmaesitlust

Täna kogunevad XIII noortepeoks valmistuvad tantsuõpetajad Paidesse, kus toimub XIII noorte tantsupeo etenduse “Sillad” repertuaari esmaesitlus. Paide Muusika- ja Teatrimaja laval astuvad kunstilise toimkonna juhendamisel üles tantsurühmad Tallinnast, Tartust ja Pärnust.
XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman ütleb, et lavastusgrupp on tänase esitluskontserdi eel rõõmsalt ootusärev. “Ühelt poolt saab see olema tantsude ja vahetekstide kaudu meile kõigile esimene kohtumine tantsupeo etenduse kui tervikuga. Samas on see ka suurepärane võimalus küsida saali kogunenud juhendajatelt nende mõtteid ja peegeldusi, enne kui rühmad üle Eesti oma proovisaalides tantsusammudele keskenduvad.”

Paide Muusika- ja Teatrimajas algab esitluskontsert ühise häälestumisega koos Mari Jürjensi ja VHK keelpilliorkestriga Rasmus Puuri juhatusel, kes ka etenduses muusikaliselt osaleb. Seejärel astuvad lavale tantsurühmad kava järjekorras. Pealavastaja selgitab, et igal liigil on etenduses kindel roll kanda ja oma lugu jutustada. “Lavastus tervikuna räägib inimese kasvamisest ja sellest, kuidas inimene suuremaks saades aina maailma avastab ja seeläbi ümbritsevaga järjest uusi sillakaari loob. Etenduse seovad tervikuks Indrek Koffi kirjutatud vahetekstid.”Kõige enam ootab Agne Kurrikoff-Herman Paides kohtumist tantsurühmade juhendajatega ning samuti ootab ta nende peegeldusi ja osundusi kohtadele etenduses, mis võib-olla veel tähelepanu vajavad. Vahepealsed keerulised aastad on tema sõnul tantsurühmadele liiga teinud ning igapäevane toimetamine, rutiin ja harjumused on kannatada saanud. “Samas oleme juba tänaseks näinud, et optimism, usk ja tahe ei ole juhendajate sees kuhugi kadunud. Ma nii väga loodan, et Paides XIII noorte tantsupeoga kohtudes leiavad kõik juhendajad hetke peatumiseks ja iseendasse vaatamiseks. Ma soovin, et nad tajuksid, kuivõrd väärtuslikud nad kõik on. Nende inimeste hoida on väga oluline sillakaare ots, mis seob niivõrd paljusid inimesi meie maa, kultuuri ja pärandiga,” rõhutab XIII noorte tantsupeo etenduse “Sillad” pealavastaja.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu “Püha on maa” toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas.  XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Selgusid 2025. aastal toimuva laulu- ja tantsupeo üldjuhtide konkursi tulemused

Käesoleva aasta alguses toimunud XXVIII laulupeo ja XXI tantsupeo üldjuhtide konkursile laekus kokku viis tööd. XXVIII laulupeo kunstiliseks juhiks valiti konkursikomisjoni otsusel dirigent Heli Jürgenson ning XXI tantsupeo pealavastajaks tantsujuht Helena-Mariana Reimann.

Laulupeo konkursikomisjoni esimees Peeter Perens rõhutas, et seekordne konkurss oli väga tugev. Komisjoni jaoks ei olnud otsustamine kaugeltki mitte lihtne, kuna kõik laekunud tööd olid põhjalikud ja sisukad. „Võidutöö meeleolu on pigem traditsiooniline ning komisjon leidis, et konkursitöös sisalduvad ideed olid hästi läbimõeldud ja hästi teostatavad. Heli Jürgenson on suurte kogemustega dirigent ja väga meeldiv muusikaline persoon. Tema empaatia ja meeldivus rõõmustab kindlasti kõiki muusikud, kes üheskoos Heliga peagi järgmise laulupeo poole teele asuvad,“ rääkis komisjoni esimees. 

Tantsupeo konkursikomisjoni esimehe Kristjan Kurmi sõnul tuli XXI tantsupeo pealavastaja konkursi komisjonil valida kahe võimeka kandidaadi vahel. Esitatud tööd olid omanäolised ning eripalgelised. Komisjonile avaldas muljet Helena-Mariana Reimanni sõnastatud nägemus, kuidas järgmise peo lugu ja sõnumid sünnivad üle-eestilise koostöö tulemusel. „Tema tööst kumas selgelt läbi valmisolek põhjalikult analüüsida rahvatantsuliikumise hetkeolukorda ja ootusi ning arvestada nendega ka peo ettevalmistusprotsessis otsuste langetamisel. Helena-Mariana Reimanni senine pikaajaline pühendunud tegevus ja konkursile esitatud töö veensid komisjoni, et ta on valmis kandma XXI tantsupeo pealavastaja vastutust,“ ütles konkursikomisjoni esimees.

Heli Jürgenson (1969) lõpetas 1988. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ning 1993. aastal Tallinna Konservatooriumi (Eesti Muusikaakadeemia). Ta töötas aastatel 1993-2021 Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli koorijuhtimise õppejõuna ning alates 2020. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise õppejõud. Ta on olnud Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister (2011-2020), Estonia Seltsi segakoori asutaja ja dirigent, Tallinna Kammerkoori dirigent ning Rahvusooper Estonia peakoormeister. Ta oli tänavu nomineeritud Grammy auhinnale parima kooriesituse kategoorias töö eest koormeistrina Eesti Filharmoonia Kammerkoori CD-plaadi „Schnittke: Choir Concerto; Three Sacred Hymns; Pärt: Seven Magnificat-Antiphons“ salvestusega.

Heli Jürgenson on alates 2002. aastast juhatanud koore laulupidudel ning olnud ka mitmel korral liigijuht. 2017. aastal oli ta XII noorte laulupeo „Mina jään“ peadirigent.

Helena-Mariana Reimann (1975) lõpetas 2000. aastal Tallinna ülikooli bakalaureuseõppe koreograafias ning 2006. aastal omandas Tallina ülikoolis kunstide magistri kraadi koreograaf-lavastaja erialal. Alates 1993. aastast töötab ta koreograaf-tantsuõpetajana Tallinna Huvikeskus Kullo tantsuansamblis Sõleke. Ta on loonud rohkelt eestiainelisi tantse erinevas vanuseastmes lastele ja noortele ning mitmeid tema tantse on esitatud ka tantsupidudel. Helena-Mariana Reimann on aastast 1993 osalenud tantsupidude lavastusgrupis. 2011. aastast alates on ta teinud kõigil tantsupidudel kaasa liigijuhina.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo üldjuhtide konkurss toimus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi koostöös. 

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.- 6. juulil 2025 Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil.

Algas kandidaatide esitamine Ullo Toomi nimelisele stipendiumile

Ullo Toomi nimelisele stipendiumile on võimalik kandidaate esitada kuni 1. maini. Stipendiumi eesmärk on jäädvustada mälestust tantsutaadist ja väärtustada rahvatantsualast tegevust.

Iga aasta 14. septembril, Ullo Toomi sünniaastapäeval, antakse välja Ullo Toomi nimeline tantsustipendium eesti rahvatantsul ja/või autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, taidlustantsu käsitlevad või harrastajatele mõeldud publikatsioonid või muud läbiviidud projektid.

Rahalise stipendiumiga kaasnevad Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sümboolikaga tunnistus, mille allkirjastavad Fondi halduskogu liikmed, ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi poolt keraamiline meene.

Ullo Toomi nimelise stipendiumi kandidaate saavad esitada organisatsioonid ja isikud iga aasta 1. aprillist kuni 1. maini aadressil: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn või e-posti aadressil laulupidu@laulupidu.ee

Stipendium eraldatakse ettepanekute või halduskogu algatuse alusel.

Ullo Toomi fond on asutatud 2. detsembril 1994. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Norma poolt. Alates 21. maist 2001 haldab fondi raha Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Varasemad Ullo Toomi nimelise stipendiumi laureaadid on leitavad ERRS-i kodulehelt.