Eesti ja külaliskollektiivid välismaalt
XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole saavad kollektiivid väljastpoolt Eestit end kirja panna 1. novembrist 2023 kuni 31. jaanuarini 2024.
XXVIII laulupidu
XXVIII laulupeole on oodatud eesti kollektiivid, kes tegutsevad välismaal ning samuti külaliskollektiivid. Viimastel on osavõtumaht piiratud. Selleks on vajalik tutvuda osalemise tingimustega, täita registreerimisvorm ja avaldus. Seda kõike saate teha siinsamas lehel.
XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul said üldlaulupeo kava koostamisel aluseks kolm olulist märksõna – murded, murdumine ja aeg. Esimese päeva kava iseloomustab Heli sõnadega „hästi tasakaalus“. Repertuaar on kunstilise juhi sõnul üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad on esindatud. Teise päeva kavas olevad laulud räägivad laulmise jõust ja väest. Iga liigi repertuaarist leiab ka teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti ka mõni murdekeelne pala. Laval on kõik tavaks saanud kooriliigid alates mudilastest ja lõpetades segakooridega. Loomulikult ka sümfoonia- ja puhkpilliorkestrid.
XXI tantsupidu
XXI tantsupeole on väga oodatud välismaal tegutsevad eesti kollektiivid, kuna 2025. aasta tantsupeol moodustatakse eesti kollektiividest välismaal eraldi rühmaliik nimetusega ÜLEILMA. Tegemist on kunstilise juhi kontseptsioonist lähtuva kunstilise otsusega ning see puudutab ainult 2025. aastal toimuvat tantsupidu.
Ootame kõiki välismaal tegutsevaid eesti kollektiive osalema 13. jaanuaril 2024 kell 16.00 (Eesti aja järgi) toimuval virutaalsel kohtumisel Zoomi keskkonnas, et teile 2025. aasta XXI tantsupeol osalemise kohta infot jagada.
https://us06web.zoom.us/j/84224723420?pwd=6TcQAIY2aa0OEIgNDqyz6Lu6Mb3b0r.1
XXI tantsupeole registreerumiseks on vajalik tutvuda osalemise tingimustega, täita registreerimisvorm ja avaldus. Seda kõike saate teha siinsamas lehel.
XXI tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ütleb, et lähtuvalt XXI tantsupeo lavastuslikust kontseptsioonist on sel korral suurimaks uudiseks varasemast erinev lähenemine rühmaliikide jaotusele. Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peole kandideerimine toimub seekord piirkonna põhiselt. „Seega tantsupeo liigid moodustuvad lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele, piirkondade põhiselt,“ rõhutab Reimann ning lisab: „Loodame, et selline muudatus tugevdab kogukonna ühtekuuluvustunnet. Piirkonniti ollakse ühise eesmärgi nimel väljas ja iga tantsija jaoks on seega oluline et just oma piirkond säraks ja silma paistaks. See on samuti hea võimalus välja tuua paikkondlikke erisusi nii tantsus, muusikas kui rahvarõiva eripäras,“ ütleb pealavastaja.