XIII noorte laulupidu

Saame tuttavaks: XIII noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg

Miks otsustasid kandideerida ideekavandi konkursil?  Mis on see kandev idee, mida tahaksid teoks teha ja mis nägu saab olema XIII noorte laulupidu.

Peab tõdema, et otsus kandideerida XIII laulupeo peadirigendi kohale ei sündinud minu puhul kergelt – kaalusin seda endas üht- ja teistpidi üksjagu aega ning saatsin oma töö teele vägagi viimasel hetkel. Määravaks sai aga asjaolu, et esiteks sündis minu ideekavandi tuum mulle endalegi ootamatult, nii-öelda välguvalgusliku inspiratsiooni ajel, potsatades pähe nagu õun ning teisalt tunne enda sees, et olen ise koolinoorena kogenud väga palju ilu ja soov oleks midagi tagasi anda ning jagada oma hinge ladestunud headust tänaste noortega.

Eks kokkuvõttes on laulupidu selgelt ühislooming ja soovin ses rollis teadlikult juhtida meeskonda võimalikult demokraatlikult, kuulates ära kõikide mõtted ja kaalumist väärt ettepanekud, et sünniks tervikuna üks ilus pidu. Teisalt ei saa salata, et eks on ka oma nägemus noortest ja noorte laulupeost ja kui sellest tajust midagigi võimenduks antud peo kontekstis, oleks see iseenesest muidugi tore. Arvan, et noori on võimalik näha mitut moodi; mina tahaksin neid näha – vähemasti laulupeo kontekstis – kui puhtaid, rikkumata, tundlikke hingi, kes peegeldavad oma hinge kui ka meie maa põhjamaiselt karget ilu läbi muusika. Minu ideekavandi nimeks oli “Püha on maa” ning see lähtus Hando Runneli luuletusest “Valgust!”, mis minu jaoks võtab kuidagi kõige paremini kokku minu taju ja nägemuse tulevasest noorte laulupeost:

Valgust!
Hando Runnel

Püha on maa ja ta järved on pühad
kiitust me tahame laulda neil kaldail
aga et laulda on vaja ju valgust
keegi peab laotusse lubama päikse
päike on meile seesama mis saatus
kiitust ja saatust all laotuse laulda
kõndides pühade järvede kaldail
tahame maa ja ka päikese pärast
valgust jah valgust siis tõotusi laulda

Foto autor: Siim Verner Teder

Oled öelnud, et laulupeo kava on koostatud peegelvormis. Mida see tähendab?

Seekord on ühendkooride mõlemas plokis hoopiski mitu uudisteost ja nad on omavahel natukene nagu “käekõrval väike vend”, nagu ütleb kaunilt Heiti Talvik oma luuletuses “Legendaarne”. Avaplokis on selleks paariks “Valgust!” ja “Elu on voolamine” ning lõpuplokis “Legendaarne” ja “Kõige all”.

Mulle näib, et pikkade otsingute tulemusena küpsenud ühendkoori kava on võimalik tajuda peegelvormina, kus ava- ja lõpuplokis peegelduvad üksteisele vastu olemuslikult sarnased laulud. Kõige avarama peegelduse moodustavad omavahel ava- ja lõpuploki nii-öelda kanoniseeritud teosed, mis väljendavad laulupidude pikka traditsiooni: Lüdigi “Koit” ja Eesti vabariigi hümn avaplokis ning Sarapiku “Ta lendab mesipuu poole” ja Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” lõpuplokis. Nende peegelduste seest leiame ka minu Runneli tekstidele loodud laulud: “Valgust!” ja “Kõige all” raamivad konkreetsemalt XIII noorte laulupidu, kandes endas avarat sõnumit. Runneli hõlma alt peegelduvad omakorda Mariliis Valkoneni ja Peeter Konovalovi laulud, mis mõlemad jõudsid peo kavva parimal võimalikult viisil, läbi siira inspiratsiooni mulle oluliste loojate poolt. Nimelt tabasid mind sel teekonnal kaks väga meeldejäävat telefonikõnet. Ühel päeval helistas Ly Seppel-Ehin, kes, olles lugenud minu ideekavandit, soovis jagada oma luuletust “Elu on voolamine” (hiljem inspireerus sellest esimesest sekundist Mariliis Valkonen) ning teisel päeval Tõnu Kõrvits, kes laulis mulle Konovalovi laulu Heiti Talviku tekstile “Legendaarne”. Ja mis jääb kõikide peegelduste keskteljeks: Karl August Hermanni ja Mihkel Veske igati laulupeolik sõnum “Ilus oled isamaa”! Kui need peegeldused enda jaoks avastasin, oli see üks väga ilus hetk sel teekonnal.

Nii et seekordses kavas ehk ei olegi seda üht laulupeo nimilugu või kantaati, aga on see-eest tihedalt läbikomponeeritud peegelvormis ühendkoori kava mitme uudisteosega.

Kes on Sinu lähimad abilised – kes kuuluvad XIII noorte laulupeo kunstilisse toimkonda?

XIII noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg

MUDILASKOORID
Maret Poll (liigijuht)
Annelii Traks
Jaanika Kuusik
Niina Esko

LASTEKOORID
Ave Sopp (liigijuht)
Elo Üleoja
Vilve Maide
Mai Simson

POISTEKOORID
Kuldar Schüts (liigijuht)
Hirvo Surva
Indrek Vijard
Janne Fridolin
Mariliis Kreintaal

NEIDUDEKOORID
Aarne Saluveer (liigijuht)
Külli Kiivet
Ingrid Kõrvits
Maarja Soone

NOORMEESTEKOORID
Kuno Kerge (liigijuht)
Pärt Uusberg
Andrus Siimon

SEGAKOORID
Valter Soosalu (liigijuht)
Raul Talmar
Ksenija Grabova
Markus Leppoja

PUHKPILLIORKESTRID
Riivo Jõgi (liigijuht)
Tarmo Kivisilla 
Bert Langeler
Mart Kivi

SÜMFOONIAORKESTRID
Jüri-Ruut Kangur (liigijuht)
Ingrid Roose
Kaspar Mänd
Imre Rohuväli

ÜHENDKOORID
Lydia Rahula
Heli Jürgenson
Triin Koch
Hirvo Surva
Taavi Esko
Aarne Saluveer
Tõnu Kaljuste
Peeter Perens
Pärt Uusberg