Täna saab Paides näha XIII noorte tantsupeo kava esmaesitlust

Täna kogunevad XIII noortepeoks valmistuvad tantsuõpetajad Paidesse, kus toimub XIII noorte tantsupeo etenduse “Sillad” repertuaari esmaesitlus. Paide Muusika- ja Teatrimaja laval astuvad kunstilise toimkonna juhendamisel üles tantsurühmad Tallinnast, Tartust ja Pärnust.
XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman ütleb, et lavastusgrupp on tänase esitluskontserdi eel rõõmsalt ootusärev. “Ühelt poolt saab see olema tantsude ja vahetekstide kaudu meile kõigile esimene kohtumine tantsupeo etenduse kui tervikuga. Samas on see ka suurepärane võimalus küsida saali kogunenud juhendajatelt nende mõtteid ja peegeldusi, enne kui rühmad üle Eesti oma proovisaalides tantsusammudele keskenduvad.”

Paide Muusika- ja Teatrimajas algab esitluskontsert ühise häälestumisega koos Mari Jürjensi ja VHK keelpilliorkestriga Rasmus Puuri juhatusel, kes ka etenduses muusikaliselt osaleb. Seejärel astuvad lavale tantsurühmad kava järjekorras. Pealavastaja selgitab, et igal liigil on etenduses kindel roll kanda ja oma lugu jutustada. “Lavastus tervikuna räägib inimese kasvamisest ja sellest, kuidas inimene suuremaks saades aina maailma avastab ja seeläbi ümbritsevaga järjest uusi sillakaari loob. Etenduse seovad tervikuks Indrek Koffi kirjutatud vahetekstid.”Kõige enam ootab Agne Kurrikoff-Herman Paides kohtumist tantsurühmade juhendajatega ning samuti ootab ta nende peegeldusi ja osundusi kohtadele etenduses, mis võib-olla veel tähelepanu vajavad. Vahepealsed keerulised aastad on tema sõnul tantsurühmadele liiga teinud ning igapäevane toimetamine, rutiin ja harjumused on kannatada saanud. “Samas oleme juba tänaseks näinud, et optimism, usk ja tahe ei ole juhendajate sees kuhugi kadunud. Ma nii väga loodan, et Paides XIII noorte tantsupeoga kohtudes leiavad kõik juhendajad hetke peatumiseks ja iseendasse vaatamiseks. Ma soovin, et nad tajuksid, kuivõrd väärtuslikud nad kõik on. Nende inimeste hoida on väga oluline sillakaare ots, mis seob niivõrd paljusid inimesi meie maa, kultuuri ja pärandiga,” rõhutab XIII noorte tantsupeo etenduse “Sillad” pealavastaja.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu “Püha on maa” toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Selgusid 2025. aastal toimuva laulu- ja tantsupeo üldjuhtide konkursi tulemused

Käesoleva aasta alguses toimunud XXVIII laulupeo ja XXI tantsupeo üldjuhtide konkursile laekus kokku viis tööd. XXVIII laulupeo kunstiliseks juhiks valiti konkursikomisjoni otsusel dirigent Heli Jürgenson ning XXI tantsupeo pealavastajaks tantsujuht Helena-Mariana Reimann.

Laulupeo konkursikomisjoni esimees Peeter Perens rõhutas, et seekordne konkurss oli väga tugev. Komisjoni jaoks ei olnud otsustamine kaugeltki mitte lihtne, kuna kõik laekunud tööd olid põhjalikud ja sisukad. „Võidutöö meeleolu on pigem traditsiooniline ning komisjon leidis, et konkursitöös sisalduvad ideed olid hästi läbimõeldud ja hästi teostatavad. Heli Jürgenson on suurte kogemustega dirigent ja väga meeldiv muusikaline persoon. Tema empaatia ja meeldivus rõõmustab kindlasti kõiki muusikud, kes üheskoos Heliga peagi järgmise laulupeo poole teele asuvad,“ rääkis komisjoni esimees.

Tantsupeo konkursikomisjoni esimehe Kristjan Kurmi sõnul tuli XXI tantsupeo pealavastaja konkursi komisjonil valida kahe võimeka kandidaadi vahel. Esitatud tööd olid omanäolised ning eripalgelised. Komisjonile avaldas muljet Helena-Mariana Reimanni sõnastatud nägemus, kuidas järgmise peo lugu ja sõnumid sünnivad üle-eestilise koostöö tulemusel. „Tema tööst kumas selgelt läbi valmisolek põhjalikult analüüsida rahvatantsuliikumise hetkeolukorda ja ootusi ning arvestada nendega ka peo ettevalmistusprotsessis otsuste langetamisel. Helena-Mariana Reimanni senine pikaajaline pühendunud tegevus ja konkursile esitatud töö veensid komisjoni, et ta on valmis kandma XXI tantsupeo pealavastaja vastutust,“ ütles konkursikomisjoni esimees.

Heli Jürgenson (1969) lõpetas 1988. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ning 1993. aastal Tallinna Konservatooriumi (Eesti Muusikaakadeemia). Ta töötas aastatel 1993-2021 Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli koorijuhtimise õppejõuna ning alates 2020. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise õppejõud. Ta on olnud Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister (2011-2020), Estonia Seltsi segakoori asutaja ja dirigent, Tallinna Kammerkoori dirigent ning Rahvusooper Estonia peakoormeister. Ta oli tänavu nomineeritud Grammy auhinnale parima kooriesituse kategoorias töö eest koormeistrina Eesti Filharmoonia Kammerkoori CD-plaadi „Schnittke: Choir Concerto; Three Sacred Hymns; Pärt: Seven Magnificat-Antiphons“ salvestusega.

Heli Jürgenson on alates 2002. aastast juhatanud koore laulupidudel ning olnud ka mitmel korral liigijuht. 2017. aastal oli ta XII noorte laulupeo „Mina jään“ peadirigent.

Helena-Mariana Reimann (1975) lõpetas 2000. aastal Tallinna ülikooli bakalaureuseõppe koreograafias ning 2006. aastal omandas Tallina ülikoolis kunstide magistri kraadi koreograaf-lavastaja erialal. Alates 1993. aastast töötab ta koreograaf-tantsuõpetajana Tallinna Huvikeskus Kullo tantsuansamblis Sõleke. Ta on loonud rohkelt eestiainelisi tantse erinevas vanuseastmes lastele ja noortele ning mitmeid tema tantse on esitatud ka tantsupidudel. Helena-Mariana Reimann on aastast 1993 osalenud tantsupidude lavastusgrupis. 2011. aastast alates on ta teinud kõigil tantsupidudel kaasa liigijuhina.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo üldjuhtide konkurss toimus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi koostöös.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.- 6. juulil 2025 Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil.

Algas kandidaatide esitamine Ullo Toomi nimelisele stipendiumile

Ullo Toomi nimelisele stipendiumile on võimalik kandidaate esitada kuni 1. maini. Stipendiumi eesmärk on jäädvustada mälestust tantsutaadist ja väärtustada rahvatantsualast tegevust.

Iga aasta 14. septembril, Ullo Toomi sünniaastapäeval, antakse välja Ullo Toomi nimeline tantsustipendium eesti rahvatantsul ja/või autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, taidlustantsu käsitlevad või harrastajatele mõeldud publikatsioonid või muud läbiviidud projektid.

Rahalise stipendiumiga kaasnevad Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sümboolikaga tunnistus, mille allkirjastavad Fondi halduskogu liikmed, ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi poolt keraamiline meene.

Ullo Toomi nimelise stipendiumi kandidaate saavad esitada organisatsioonid ja isikud iga aasta 1. aprillist kuni 1. maini aadressil: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn või e-posti aadressil [email protected]

Stipendium eraldatakse ettepanekute või halduskogu algatuse alusel.

Ullo Toomi fond on asutatud 2. detsembril 1994. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Norma poolt. Alates 21. maist 2001 haldab fondi raha Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Varasemad Ullo Toomi nimelise stipendiumi laureaadid on leitavad ERRS-i kodulehelt.

Estonia kontserdisaalis saab esmakordselt kuulda XIII noorte laulupeo kooride kava

Pühapäeval, 3. aprillil saavad Estonia kontserdisaali kogunenud koorijuhid osa XIII noorte laulupeo „Püha on maa“ kooride kava esmaettekandest. Päevapikkusel kontserdil kõlavad laulupeo dirigentide juhatusel ja enam kui 800 koorilaulja esituses kokku 31 teost.

„Repertuaari esitluskontsert on traditsiooniline laulupeo õppeprotsessi osa, mõneti justkui minilaulupidu,” nendib XIII noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg ja selgitab: „Tegu on justkui inspiratsioonipäevaga, et anda meile kõigile, kes me laulupeo nimel oma tööd teeme, hoogu ja indu kas siis teekonna jätkamiseks või siis mõnel puhul alustamiseks. Loodan, et see päev pakub helgust, elevust ja inspiratsiooni kõikidele osalejatele, nii lauljatele kui ka kokku tulnud Eestimaa koorijuhtidele.“

Päev kulgeb kunstilise juhi sõnul kooriliike pidi. Alustavad mudilaskoorid ja lõpetavad neidudekoorid. Nende vahel on kõik ülejäänud liigid. Päeva keskele on paigutatud ühendkoor. „Kõik liigijuhid on valmistanud ette oma kooriliigi esinemise, valides välja koorid, kes esitluskontserdil üles astuvad. Mõningates liikides on pandud omavahel kokku mitmeid koore. Oleme kontserdile kutsunud ka laulude autorid – nii heliloojad kui ka luuletajad – ning nii kuuleme uudisteose puhul enne laulu ka autorite mõtteid oma teoste kohta,“ ütleb Uusberg.

Laulupeol osalevate erinevate kooriliikide kavade koostamisse kunstiline juht enda sõnul üleliia ei sekkunud. „Olen usaldanud ses osas liigijuhte, kuigi kogu kava on koosolekutel üksipulgi mitmeid kordi läbi arutatud. On olnud huvitav näha, kuidas liigijuhid oma dirigentidega on otsinud peegeldust minu ideekavandile,“ räägib Uusberg, lisades et teatud mõttes on ta ise olnud ühendkoori liigijuht.

Pandeemia aeg on kooriliikumisele Pärt Uusbergi hinnangul olnud keeruline, aga samas arvab ta, et laulmist ei ole võimalik paari aastaga päris ära unustada. Püüdes selles siiski midagi positiivset leida tõdeb ta, et enne pandeemiat väga paljud koorilauljad ja võib-olla ka dirigendid ehk üleliia ei mõelnudki sellele, kuivõrd eriline on taoline nähtus, nagu üks „tavaline“ kooriproov. „See on nähtus omaette,“ toonitab Uusberg ja lisab: „Inimesed saavad kokku struktureeritult samal ajal ja keskenduvad üheaegselt samale sündmusele. Mis tahes heliteos pakub ju selleks alati võimaluse, kuna ta toimib meeli koondavana. Muusikas saavad inimesed ju tõepoolest omavahel kokku. Imetlen taolise aja kontsentreerituse ilu.“

Kõigile koorijuhtidele, kes pühapäevast alates oma kooridega teekonda XIII noorte laulupeo poole alustavad, soovib XIII noote laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg, et „meil kõigil oleks oma töö tegemiseks tingimuste mõttes rohkem rahu ja rõõmu. Ma ei kahtle selles, et kooriproov nähtusena on nii-öelda kvaliteetaeg ning neil inimestel, kes kooris laulavad või koori juhatavad, on põhjust sügavalt tänulik olla“.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

📸 Estonian Convention Bureau

Pühapäeval toimub Türil XIII noorte laulupeo puhkpilliorkestrite kava esmaettekanne

Sel pühapäeval, 27. märtsil, kogunevad Türile XIII noorte laulupeol osalevad puhkpilliorkestrite dirigendid, et osa saada peo repertuaari esitlusseminarist. Vabariigi Orkestrijuhtide puhkpilliorkestri ja Eesti Noorte puhkpilliorkestri esituses kõlab XIII noortepeo puhkpilliorkestrite tervikkava esmaettekanne.

Puhkpilliorkestrite liigijuht Riivo Jõgi ütleb, et eesootav esitlusseminar on väga olulisel kohal laulupeoks valmistumisel: „Esmamulje on alati väga oluline. Kui lugude esitlus läheb korda, on see heaks lähtepunktiks kõigile orkestritele ja dirigentidele, et seda pikka, järgmise aasta suvel kulmineeruvat protsessi alustada ja selle sees tegutseda.“ Jõgi sõnul on puhkpilliorkestrite repertuaar väga eriilmeline. Leidub nii vanu tuttavaid, nagu näiteks Ülo Vinteri „Majakene mere ääres“, aga ka uusi huvitavaid teoseid, nagu näiteks Teodor Hirvoja „Löögi kaja“. Eesmärk on kõik palad ka salvestada, et orkestritel oleks võimalikult hea nende abil lugusid õppida.

Riivo Jõgi tõdeb, et paraku on koroona orkestritele oma jälje jätnud. „Peamine on koosmängu kadumine,“ ütleb ta, aga lisab kohe: „Samas olen lootusrikkas, et nii laulupeo ettevalmistuse kui ka igapäevase pillimängu taastumise toel saavad head ajad tagasi tulla. Peamine on, et kogu ettevalmistuse jooksul kollektiivide rõõm ei kaoks. Meie repertuaar on ju vahva ning pakub midagi nii alustavale mängijale kui ka juba aastaid pilli mänginud noorele ja peaks olema kõigile jõukohane. Kõik see kokku võiks tekitada loodetavasti mängurõõmu ja laulupeo ootusärevust,“ on XIII noorte laulupeo puhkpilliorkestrite liigijuht lootusrikas.

Laulu- ja tantsupeolisi kutsutakse kogukonnana Ukraina sõjapõgenikke abistama

Seoses Ukrainast pärit sõjapõgenikele mõeldud majutuskohtade eesootava nappusega kutsutakse laulu- ja tantsupidudel osalevaid koore, orkestreid ja tantsurühmi kollektiivselt tegutsema, et sõja käest pagenud inimestele üheskoos leida vajalikud eluruumid ning kaasata neid kohe ka oma kogukonda ja sõpruskonda. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Pagulasabi ütlevad oma läkituses, et tõenäoliselt on see esimene kord, kui laulu- ja tantsupeo 150-aastase ajaloo jooksul kogukonna poole sellise palvega pöördutakse.

Üleskutse autorite sõnul ei ole igaühel küll võimalik majutust pakkuda, kuid kollektiivides leidub väga erinevate oskuste ja võimalustega inimesi. Rõhutatakse, et üheskoos on sõjapõgenikele võimalik pakkuda seda kõige olulisemat – toetavat ja turvalist kogukonda ja sõpruskonda!

Kollektiividel palutakse omavahel läbi arutada, kes millega aidata saab:

Ühel on võib-olla olemas sobilik majutuskoht.
Teisel on vajalikku varustusust – mööbel, kööginõud, kodutehnika, riided.
Kolmas saab võib-olla aidata transpordiga.
Jaga ära majutusega seotud kulud ja kohustused.
Majutuse pakkuja andku esimesel võimalusel endast teada siin: https://www.pagulasabi.ee/paku-abi

Üleskutse koostajad rõhutavad: „Sõda Ukrainas kestab ja paljud inimesed on sunnitud jätma oma kodu ja põgenema. Meil on au ja kohustus võtta need vaprad inimesed siin heldelt vastu ja neid igati aidata. Võtame need inimesed vastu oma kollektiivi ja kogukonda. Nii saame aitata neil sel raskel hetkel oma eluga edasi minna!“

Täpsem info ja üleskutse terviktekst on leitav SIIT

Kus oled, XIII noorte laulu- ja tantsupeo sõber ja toetaja?

Laulu- ja tantsupidude korraldamine on teatud mõttes talgulaadne tegevus. Kaasatud väga palju erinevaid osapooli, kes iga üks omal kordumatul ja asendamatul kombel peo korraldamises osalevad. Kutsume teid osa saama XIII noorte laulu- ja tantsupeo korraldamisest seda 150. aastast traditsiooni toetades.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu saab toetada väga erinevas mahus ning erinevat laadi partnerluse kaudu. Kõiki meie toetajaid ja partnereid ühendab see, et nad oma igapäevategevustes austavad laulu- ja tantsupeo põhiväärtusi, tegutsevad või on Eestis pärit ning sageli panustavad protsessi ka otseselt oma toodete, teenuste või tegevuste kaudu. Laulu- ja tantsupeo toetajaks ja partneriks saavad olla vaid vastutustundlikud organisatsioonid, kelle tegevus on seaduslik, läbipaistev, eetiline ja moraalne. XIII noorte laulu- ja tantsupeo kontsertidel ja etendustel ei kaubelda tubakatoodete ning alkoholiga.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ toetajate ja partneritega koostöö lähtealustega on võimalik tutvuda SIIN.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu kannab ühist juhtmõtet „Püha on maa“. Püha on sõna, mida argipäevas väga tihti ei kasutata. Seda sõna hoitakse selliseks puhuks, kui tuleb rääkida millestki väga erilisest. Millestki, mis väärib meie eriti sügavat austust ja mida ei tohi rikkuda. Rahvana peetakse pühaks seda, mis ühendab ja teistest maailma rahvastest eristab – oma maad, emakeelt ning esivanematelt päritud tarkusi. Neid väärtusi pühitseme laulu- ja tantsupeol, kus muusika ja tants meid kütkestavad ning ühte seovad. Nendest väärtustest kantult on koostatud laulupeo kava ning nendest lähtub ka tantsupeo etendus pealkirjaga Sillad.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub Tallinnas 30. juunist kuni 2. juulini 2023. aastal. Laulupeo peadirigent on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff- Herman ja rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Eesti Kooriühing jagab laupäeval aastapreemiad

Laupäeval, 5. veebruaril 2022 kell 15 kuulutab Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad. 12 kategoorias kandideerib aastapreemiatele 86 nominenti.

Kooriühing annab välja aasta koori, puhkpilliorkestri, kooridirigendi, dirigent-muusikaõpetaja, orkestridirigendi ja noore dirigendi tiitlid. Samuti tunnustatakse aasta toetajat, korraldajat, koori/orkestriheliloojat ja aasta tegu, antakse välja aasta koori/orkestriplaadi tiitel ja aasta koostööpreemia.

Lisaks Kooriühingu aastapreemiatele antakse üle Uno Järvela ja Martha Johansoni stipendiumifondide preemiad.

Kultuuriministeeriumi tänukirjad saavad need dirigendid, kes on aasta jooksul edukalt esinenud vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel.

Kontserdi kunstiline juht on Küllike Joosing, lavastaja Mirko Rajas, stsenarist Andri Luup, videoklippide autor Laura Lisete Roosaar, heliklippide autor Tõnis Leemets, videokunstnik Piibe Piirma ja valguskunstnik Priidu Adlas. Õhtujuht on Riina Maidre.

Kunstilise juhi Küllike Joosingu sõnul on Kooriühingu aastapreemiate jagamise gala koorivaldkonna tegemisi märkav ja vääristav sündmus. „On hea meel, et vaatamata keerulistele aegadele on nominentide hulk ka sel aastal arvukas ning märgatud on säravaid persoone ning tegusaid kollektiive, millest kimbuke ka Estonia kontserdisaali lavale jõuab. Aastakontsert kätkeb endas imelisi ja äratundmist valmistavaid hetki muusikas, sõnas ja pildis – vahel mõtlikumas ja vahel ka humoorikamas võtmes. Eelkõige kannab see kontsert eneses rõõmu ja helgust, toetudes traditsioonidele ning vaadates lootuse ning hoolimisega meie tuleviku suunas,“ sõnas Küllike Joosing.

Esinevad:
Kammerkoor Encore, dirigent Karin Tuul (Kuulpak)
Kärdla Põhikooli mudilaskoor, dirigent Raili Kaibald
Tallinna Ülikooli meeskoor, dirigendid Indrek Vijard ja Külli Kiivet
Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits
Kuusalu Pasunakoor, dirigent Ott Kask

Solistid Karl-Markus Kaiv ja Magnus Lõhmus

Piletid 15/10 eurot müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.

19. korda toimuv Eesti Kooriühingu aastakontsert väärtustab koori- ja puhkpillimuusika valdkonnas tegutsevaid inimesi ja kollektiive ning tunnustab valdkonna toetajaid ja koostööpartnereid. Vaata nominentide nimekirja.

Eesti Kooriühing tänab toetajaid ja koostööpartnereid: Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna linn.

Lõppes kollektiivide registreerumine 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeole “Püha on maa“

Kollektiivide registreerumine XIII noortepeole on lõppenud. Esmaste andmete põhjal registreerus laulu- ja tantsupeole 873 koori ja orkestrit, 793 rahvatantsu- ja võimlemisrühma ning 105 rahvamuusikakollektiivi. Väliskollektiivide registreerumine lõppeb 28. veebruaril.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul ei ole praegu tegemist veel kaugeltki mitte lõplike andmetega. „Hetkel veel kestab väliskollektiivide registreerumine, Tallinna ja Harjumaa 1.-2. klassi tantsurühmade registreerumine toimub alles septembrikuus ning kõigil kollektiividel on oma andmeid võimalik korrigeerida kuni 15. oktoobrini,“ loetleb Toomla. „Registreerumise esmased tulemused on samas meile väga vajalikud selleks, et edasisi tegevusi planeerida ja õppeprotsessi korralda. Oluliselt täpsema ülevaate saame aga alles 2023. aasta eelproovides, kui kunstilised meeskonnad kollektiividega kohtuma hakkavad. Nüüd on üle Eesti algamas töö repertuaariga. Juba nädala lõpus toimuvad tantsujuhtide repertuaariseminarid, sellele järgnevad esitluskontserdid ning järgmise aasta alguses läheb lahti maakondlike eelproovide maraton,“ ütleb sihtasutuse juhataja.

Laulupeole registreerus kõige arvukamalt mudilaskoore. Hetkel on oma osalemissoovist teada andnud 310 mudilaskoori. Tantsupeol olid kõige agaramad registreerujad 3.-4. klassi segarühmad. Kokku on neid tänaseks kirjas 113. Rahvamuusikapeol on kõige arvukamalt esindatud koondorkestrid 57 registreerunud kooslusega.

Laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg tõdeb, et eelmisel aastal tehtud raske otsus peo ettevalmistuste pikendamise osas tundub tänasel päeval ainuõige olevat. „Tänaseks on laulikud trükitud ja nii mõnelgi kollektiivil, nagu näiteks minu oma noortekooril Raplas, on töö juba laulude õppimisega alanud,“ ütleb Uusberg ja lisab: „Loodan väga, et järgmisel hooajal saavad koorid ja orkestrid valmistuda laulupeoks juba tavapärases rütmis. Ettevalmistusperioodi pikenemine on andnud ka võimaluse luua laulupeo protsessile kaasaaitavaid uusi lahendusi, nagu näiteks sisselauldud häälepartiid laulupeo kodulehel.”

Tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman ütleb, et rühmade peole registreerimine on justkui ühe järgmise suure ja olulise silla loomine sellel teekonnal. „Tean, et viimased hooajad ei ole tantsurühmadele olnud kerged ning motivatsiooni hoidmiseks on õpetajad pidanud endast väga palju andma. Samas annab nõnda suurearvuline soov tantsupeole tulla kindlust, et tuleme toime,” toob Kurrikoff-Herman esile. Pealavastajale teeb rõõmu peole registreerunud pererühmade rohkus, mis tema sõnul annab võimaluse ka pisemates paikades elavatel lastel peost osa saada.

Rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppin tunneb registreerimistulemuste üle suurt rõõmu. „Paistab, et rahvamuusikapeole on leidnud tee mitmed uued kollektiivid, kes seni selles protsessis pole osalenud. Rõõmustab ka see, et paljud kollektiivid ei soovi piirduda ainult ühe kohustusliku pilliliigiga vaid rohkem kaasa teha ja õppida,“ rõhutab Uppin. „Tahan osalejatega jagada ka rõõmsat uudist, et seekord jõuab kõigi tavapäraste õppematerjalide kõrval registreerunuteni ka uudne repertuaari päritolu käsitlev raamat “Rahvamuusikapeo lood”, mis äsja trükist ilmus,“ rõõmustab üldjuht.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas.

Viimane võimalus registreeruda XIII noorte laulu- ja tantsupeole

Veel viimaseid päevi on kollektiividel võimalik registreeruda XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa“. 2023. aastal toimuva noortepeo teine ja ühtlasi viimane üldine registreerumisvoor lõppeb esmaspäeval 31. jaanuaril.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on XIII noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistused täies hoos: „Laulikud on valmis ning juba registreerunud kollektiividele ka kätte toimetatud. Laulud-tantsud on salvestatud ja peagi lauljatele-tantsijatele harjutamiseks nähtavad.“ Ta toob esile, et XIII noortepeo ettevalmistusprotsessis on sel aastal oodata ka mitmeid uuendusi, mis kollektiive laulu- ja tantsupeoks valmistumisel toetavad. „Näiteks on osadel kooriliikidel võimalik tavapäraste paberlaulikute kõrval võimalik tellida ka e-laulikud ning samuti orkestrite ja rahvamuusikute partiid ilmuvad e-materjalina. Peagi leiavad koorilauljad laulupeo veebilehelt ka ühe täiesti uudse e-lahenduse repertuaari iseseisvaks õppimiseks ja harjutamiseks häälepartiide kaupa,“ loetleb Toomla.

„Viimased hooajad on kollektiividele COVID-19 viirusest tingitud piirangute tõttu keerulised olnud. Loodetavasti aitab laulu- ja tantsupeoks valmistumine nendest segastest aegadest meid üheskoos veidikene lihtsamini läbi, sest laulu- ja tantsupidu on ikka olnud koori- ja rahvatantsuliikumisele oluliseks väljundiks,“ ütleb sihtasutuse juhataja.

XIII noorte laulu-ja tantsupeole registreerumiseks on kollektiividel tarvis täita avaldus laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris. Kollektiive saab noortepeole kirja panna kuni jaanuari lõpuni. Juba registreerunud kollektiividel on sel perioodil vajadusel võimalik õppematerjale juurde tellida.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu kannab ühist juhtmõtet „Püha on maa“. Noortepeo loovjuhtide selgitusel on „püha” selline sõna, mida argipäevas väga tihti ei kasutata. Seda sõna hoitakse puhuks, kui tuleb rääkida millestki väga erilisest. Millestki, mis väärib meie eriti sügavat austust ja mida ei tohi rikkuda. Teekonnal laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo poole õpitakse üheskoos rohkem märkama ja hoidma igas argipäevas seda, mis püha – meie keelt, meie maad ja ka meie ühist kodu, planeeti Maa. See juhtmõte on olnud lähteideeks laulupeol, inspireerinud rahvamuusikapeo loojaid ning nende väärtustega kokku kasvamisest jutustab ka tantsupeo etendus pealkirjaga „Sillad“.XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin. XIII noorte laulu- ja tantsupeo visuaalse identiteedi autor on Mart Anderson.

Algas 2025. aasta laulu- ja tantsupeo kunstiliste juhtide konkurss

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koos Eesti Kooriühingu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga kuulutas välja konkursi XXVIII laulupeo kunstilise juhi ning XXI tantsupeo pealavastaja leidmiseks. Konkursitööde laekumise tähtaeg on 28. veebruar 2022. XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.–6. juulil 2025. aastal Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on tegemist kahe eraldi konkursiga. „Olgugi, et laulu- ja tantsupidu on aja jooksul tihedalt kokku kasvanud ning kannavad ühtesid ja samu väärtusi, juhtmõtet ja ka kujundust, on loomingulises vaates siiski tegemist kahe iseseisva sündmusega. Otsime inimesi, kes võtaksid kunstilises mõttes vastutuse selle 150 aastase traditsiooni ees ning kes oleksid samas valmis lähiaastail olema teenäitajateks ja eestvedajateks enam kui 60 000 koori- ja orkestrimuusika ning rahvatantsuliikumises osalevale harrastajale,“ ütleb Toomla.

XXVIII laulupeo kunstilise juhi kandidaadil palutakse esitada nägemus laulupeost, selgitada, millistest väärtustest ta tulevase laulupeo loomisel lähtub ning samuti kirjeldada kava seost laulupidude ajalooga. Eraldi on palutud esile tuua a cappella muusika ning uudisloomingu osatähtsust ja mahtu kavas.

XXI tantsupeo pealavastaja kandidaadilt oodatakse üldise kunstilise nägemuse kõrval selgitusi väärtustest, millest ta tulevase tantsupeo loomisel lähtub. Samuti palutakse kandideerijatel muuhulgas kirjeldada ka repertuaarivaliku põhimõtteid, saatemuusika rolli ja teostust tantsupeo etenduses ning loomulikult tantsupeo üldist ülesehitust.

Mõlemal konkursil osalejatel palutakse kirjeldada, kuidas suurpeo ettevalmistus- ja õppeprotsess toetaks nende juhtimisel laulu- ja tantsupeo liikumise üldist arengut Eestis.

Konkursitööde laekumise tähtaeg on 28. veebruari keskpäev 2022. Tööd võib saata e-postiga aadressile [email protected] või tuua või saata aadressile Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Pärnu mnt 10 Tallinn 10148.

Laulupeo kunstilise juhi konkursi tingimused leiate siit.

Tantsupeo pealavastaja konkursi tingimused leiate siit.

Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi laureaat on Risto Joost

Täna, Gustav Ernesaksa 113. sünniaastapäeval, antakse Tallinna lauluväljakul üle Eesti koorimuusika kõrgeima tunnustusena Gustav Ernesaksa Fondi stipendiumid. Peastipendiumi saab rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent Risto Joost, valdkonna edendamise stipendiumi dirigent Jüri-Ruut Kangur ning õppestipendiumi noor koorijuht Leiu Tõnissaar.

Eesti Kooriühingu ettepanekul otsustas Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa nimelise allfondi nõukogu tunnustada dirigent Risto Joosti kõrgetasemelise pühendunud töö eest Eesti muusikaelu edendamisel ja Eesti muusika tutvustamisel üle maailma. Risto Joost on tunnustatud dirigent nii ooperi- kui ka kontserdilavadel ning seisnud dirigendina mitmete maailmas kõrgelt hinnatud kooride ja orkestrite ees. Eesti koorimuusika maastikul on ta tuntust ja tunnustust kogunud meie kontsertkooride tippu kuuluva kammerkoori Voces Tallinn looja ja kauaaegse peadirigendina.

Viimasel kolmel üldlaulupeol on Risto Joost publikut rõõmustanud laulukaare ees valikkoore ja harrastussümfoonikuid juhatades.

Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Risto Joosti 2018. aastal aasta muusikuks. 2016. aastal pälvis ta Eesti Muusikanõukogu helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2011. aastal Eesti Vabariigi noore kultuuritegelase preemia.

Gustav Ernesaksa Fondi valdkonna edendamise stipendiumi saab haldusnõukogu ettepanekul dirigent Jüri-Ruut Kangur pikaaegse tulemusliku töö eest harrastus-sümfooniaorkestritega. Haldusnõukogu märgib oma teates, et just tänu Jüri-Ruut Kanguri pühendunud tööle on sümfooniaorkestrid saanud alates 2007. aastast laulupeo lahutamatuks osaks.

Gustav Ernesaksa Fondi õppestipendiumi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisosakonna ettepanekul noor koorijuht ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe II kursuse üliõpilane Leiu Tõnissaar, kes lõpetas bakalaureuseõpingud professor Tõnu Kaljuste juures cum laude ja praegu jätkab õpinguid magistriõppes professor Hirvo Surva juhendamisel.

Gustav Ernesaksa stipendiumid antakse üle 12. detsembril 2021. aastal kell 16.00 toimuval laulutaadi sünniaastapäevale pühendatud kontserdil Tallinna lauluväljaku klaassaalis. Kontserdi korraldajaks on Eesti Meestelaulu Selts, kelle algatusel antakse peastipendiumiga kaasa ka Ekke Väli loodud skulptuur „Gustav“, mis on Tallinna lauluväljakul oleva Gustav Ernesaksa kuju jäljend.

Gustav Ernesaksa Fond on 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühingu, Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Muusikaakadeemia poolt asutatud fond, mille eesmärk on väärtustada koorimuusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika peapreemia, koorimuusika arendamise stipendiumi ja õppestipendiumi. Stipendiumite väljaandmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Rahvuskultuuri Fond.