XIII noorte tantsupeo repertuaarist valmivad õppevideod

XIII noorte tantsupidu on pandeemiast tingitud ajutisi piiranguid trotsides jõudnud suurpeo ettevalmistustega järgmisse olulisse etappi. Tantsupeo liigijuhid ja nende assistendid on tantsupeo tantsud oma rühmadele selgeks õpetanud ning hetkel käib tihe töö õppevideote salvestamisega, mis lisaks tantsukirjeldustele, -joonistele ning nootidele peagi tantsupeoks valmistujateni jõuavad.

XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermani sõnul salvestatakse sel aastal esmakordselt lisaks tavapärastele õppevideotele veel ka eraldi kombinatsioonid, et keerulisel ajal õpetajale peo repertuaari õppimine võimalikult lihtsaks teha. Samal põhjusel otsustati sel korral ka kogu tantsupeo repertuaar mahutada ühte tantsukirjelduste raamatusse. „Korraga kogu peo materjali välja andmine on võrreldes viimaste pidudega erandlik. Varem on repertuaar ilmunud kahes osas, kuid sel korral otsustasime ühe trükise kasuks, et juhendajad saaksid juba enne peo hooaja algust asuda tantse õpetama. Selline lähenemine võimaldab igal juhendajal valida oma rühma jaoks sobiva rütmi tantsude omandamisel,“ ütleb Kurrikoff-Herman.

Tantsupeo pealavastaja sõnul jõuab kogu repertuaar koos muusika- ja videosalvestuste ning tantsukirjeldustega juhendajateni tantsupeo esimesel repertuaariseminaril veebruaris. Teine seminar, kus iga rühmaliigi õpetajatele õpetatakse selgeks teine tants, toimub 2022. aasta augustis.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023. aastal Tallinnas. Tantsupeo etendust nimega „Sillad“ saab publik Kalevi Keskstaadionil näha 30. juunil ja 1. juulil kokku kolmel korral.

Toimub UNESCO Balti ühiskonverents laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikkusest

Leedu Rahvakultuuri Keskus kutsub koos Eesti ja Läti laulu- ja tantsupeo korraldajatega kõiki huvilisi osalema konverentsil pealkirjaga “Laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikus: UNESCO tunnustusest tulevikku”. Konverents toimub 25.–26. novembril 2021 Zoomis.

Kahepäevasel konverentsil tutvustavad kõik kolm Balti riiki laulu- ja tantsupeo liikumise olukorda kultuuri ja hariduse vallas. Samuti räägitakse erinevatest sammudest maailmas unikaalse nähtuse kaitsmiseks, mis on tehtud seoses laulu- ja tantsupeo traditsiooni UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kandmisega.

Esinejad Eestist, Lätist ja Leedust annavad ülevaate laulu- ja tantsupeo liikumise hetkeseisust ja pandeemia mõjust laulu- ja tantsupidude traditsioonile. Samuti tehakse juttu viimaste pidude käigus omandatud kogemustest ning edasistest plaanidest. Arutletakse traditsiooni tuleviku tagamiseks vajalikust vundamendi loomisest – spetsialistide ettevalmistamisest, koolitusest, traditsiooni piirkondlikust elujõulisusest, riikliku toetuse mudelitest ja rahastamisest.

Konverentsil saate osaleda siin: songcelebration.zoomtv.lt

Täpsema kava (inglise keeles) leiate SIIT (klõpsa lingile!)

NB! Konverentsil on tagatud sünkroontõlge eesti keelde.

Eesti Lauljate Liit – kooriühing 100

Riina Roose sõnul on Eesti Lauljate Liit (tänane Kooriühing) on meie kooriliikumises põhjapanev organisatsioon.„100 aastat tagasi rajatud ELL töötas välja laulupidude viieaastase toimumise tsükli, hankis uut repertuaari ja kirjastas koorimuusikat, korraldas koorijuhtide kursusi, rajas Tallinna lauluväljaku, andis välja muusikakuukirja jne,” toob Roose esile.

Pühapäeval, 24. oktoobril kell 17 toimub EMTA kontserdi- ja teatrimajas juubelikontsert „Eesti Lauljate Liit 100”. Lauljate Liidu ajaloost kõneleb Riina Roose, kes on ka üks kontserdi kunstilistest juhtidest.

Kontserdil esinevad:
Eesti Noorte Kontsertorkester, dirigendid Aavo Ots, Kaido Kivi ja Priit Sonn
NUKU koor, dirigendid Reeda Kreen ja Saale Kreen
Tartu Akadeemiline Meeskoor, dirigent Kuno Kerge
Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, dirigent Triin Koch
Tartu Üliõpilassegakoor, dirigent Küllike Joosing
Üle-eestiline tütarlastekoor Ilmalilled, dirigendid Ave Sopp ja Vilve Maide

Kontserdi korraldab Eesti Kooriühing.

Piletid saadaval Piletilevis ja enne algust kohapeal.

Algas registreerumine XIII noorte laulu- ja tantsupeole “Püha on maa”

Tänasest saavad kollektiivid end kirja panna 2023. aastal toimuvale noorte laulu- ja tantsupeole. XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ juhtmõtet ning visuaalset identiteeti tutvustatakse kollektiivijuhtidele põhjalikumalt täna algavatel Terepäevadel, mis toimuvad septembrikuu jooksul erinevais paigus üle Eesti.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu kannab ühist juhtmõtet „Püha on maa“. Noortepeo loovjuhtide selgitusel on „püha” selline sõna, mida argipäevas väga tihti ei kasutata. Seda sõna hoitakse puhuks, kui tuleb rääkida millestki väga erilisest. Millestki, mis väärib meie eriti sügavat austust ja mida ei tohi rikkuda. Teekonnal laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo poole õpitakse üheskoos rohkem märkama ja hoidma igas argipäevas seda, mis püha – meie keelt, meie maad ja ka meie ühist kodu, planeeti Maa. See juhtmõte on olnud lähteideeks laulupeol, inspireerinud rahvamuusikapeo loojaid ning nende väärtustega kokku kasvamisest jutustab ka tantsupeo etendus pealkirjaga „Sillad“.

Täna esitletud XIII noorte laulu- ja tantsupeo visuaalse identiteedi autoriks ning ühtlasi ka peo peakunstnikuks on Mart Anderson, kelle töö osutus valituks koostöös Eesti Disainikeskusega läbi viidud konkursil. Andersoni loodud kujunduskeele keskseks elemendiks on originaalne, hoogne ja kaasaegne tüpograafia. Lisaks originaalšriftile koosneb visuaalne identiteet veel tunnuskujunditest, taustamustrist ja värvipaletist. Täiendava pildimaterjalina leiavad kujundustes kasutust väärikate kodumaiste kunstnike graafilised teosed.

XIII noorte laulu- ja tantsupeole registreerumise esimene voor lõpeb 30. septembril. Registreerimiseks on vajalik täita avaldus laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris, mis asub internetis aadressil: https://register.laulupidu.ee. Kes soovivad, saavad oma kollektiivi noortepeole kirja panna veel ka teises registreerumisvoorus, mis toimub 3.-31. jaanuarini 2022 aastal.

Täna algavad ka kollektiivijuhtidele juba tuttavad üle-eestilised Terepäevad, kus noortepeo tegijad ja korraldajad tutvustavad repertuaari, sõnumeid, teekonda laulu- ja tantsupeole ning aitavad vajadusel ka registreerumisega. Esimene Terepäev toimub täna Raplas ning Terepäevade tuur lõppeb 23. septembril Tallinnas. Lisaks on veel võimalik osaleda ka nn e-Terepäeval, mis toimub 24. septembril Zoomis.

Lähem info registreerumise, Terepäevade ja samuti XIII noortepeo visuaalse identiteedi kohta kohta on leitav veebilehelt aadressiga laulupidu.ee.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin. XIII noorte laulu- ja tantsupeo visuaalse identiteedi autor on Mart Anderson.

Avatud on kollektiivide toetusprogramm hooajaks 2021/22

1. – 30. septembrini 2021 on avatud laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevustoetuse taotlusvoor käesolevaks hooajaks. Uus hooaeg toob kaasa olulised muutused.
Toetusprogrammi hakkab reguleerima kultuuriministri määrus, koos uuenenud nõuetega, aga ka laienenud võimalustega.
Toetuse taotlemine, menetlemine ja aruandlus on uues asukohas, milleks on Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteem.
Seoses uue Toetuste Menetlemise Infosüsteemiga saab taotlejaks olla vaid Eestis registreeritud juriidiline isiku, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse allkirjaõiguslik isik või tema poolt volitatud isik.

Toetust saavad taotleda need kollektiivid, kes osalesid viimasel üld- või noorte laulu- ja tantsupeo protsessis ning uuendusena ka uued kollektiivid, kes registreeruvad XIII noorte laulu- ja tantsupeole ning osalevad tulevase laulu- ja tantsupeo ettevalmistusprotsessis.

Ka on uuendusena toetusprogramm avatud võimlemiskollektiividele – üks kord, konkreetse peo ettevalmistusprotsessi jooksul. Tänavu avatakse toetusprogramm võimlemiskollektiividele, kes plaanivad osa võtta 2023. aastal toimuvast XIII noorte tantsupeost. Taotlemise eelduseks on registreerumine peole nüüd, septembris 2021 ning osalemine noortepeo ettevalmistusprotsessis. Võimlemiskollektiividele on toetusprogramm avatud ainult käesoleval hooajal.

2021/2022 hooaja tegevustoetuste taotlusvoor on avatud 1. – 30. september 2021 (k.a).
Taotlusvooru abikõlblikkuse periood on 1. september 2021 kuni 31. august 2022.

Toetuse aruannet saab esitada Toetuste Menetlemise Infosüsteemis 1. – 30. september 2022.

Kõigile toetust taotlevatele kollektiividele on toetuse esmakordsel taotlemisel Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu vajalikud järgmised tegevused:

Kollektiivi juriidilise isiku allkirjaõiguslik esindaja (juhatuse liige, kes on kantud Äriregistri

B-kaardile) siseneb Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemi

Lisab sinna ettevõtte, keda ta esindab (esindusõigused → lisa ettevõte).
Seejärel saab ta juriidilise isiku esindajana minna koostama taotlust (uus taotlus → avanevast menüüst valida taotlusvoor → Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide riiklik tegevustoetus → koosta taotlus).

Kui kollektiivi juriidilise isiku allkirjaõiguslik esindaja soovib taotlemiseks volitada kollektiivi kontaktisikut, siis:

1) Kollektiivi juriidilise isiku allkirjaõiguslik esindaja (juhatuse liige, kes on kantud Äriregistri B-kaardile) siseneb Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemi

2) Lisab sinna ettevõtte, keda ta esindab (esindusõigused → lisa ettevõte).

3) Annab volituse (esindusõigused → ava juriidiline isik → seo isik)

4) Seejärel siseneb volitatud isik Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemi ning saab minna koostama taotlust.

Toetuse taotlemise kohta leiab täpsemad juhtnöörid siit: https://sa.laulupidu.ee/toetusprogramm-2021-22/juhendmaterjalid-taotlemiseks/
Samuti koondame siia lehele korduma kippuvad küsimused.

Toetuse andmise eesmärk on tagada UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmine ning arendada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide tegevust kvalifitseeritud juhendaja ja püsiva organisatsiooni toetamise kaudu. Taotlusvooru eelarve 2021/2022 hooajaks on 1 miljon eurot. Taotletava toetuse summa suurus sõltub taotlusvooru esitatud ja nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste ja taotlejate arvust. Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide tegevustoetuse määruse rakendamise eest vastutab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Toetusprogrammi reguleeriva kultuuriministri määruse tervikteksti Riigi Teatajast leiab siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/112052021013

Määruse seletuskirjaga saab tutvuda siin: https://sa.laulupidu.ee/wp-content/uploads/2021/05/Laulu-ja-tantsupeoliikumises-osalevate-kollektiivide-toetamise-määruse-SK.pdf

Lisainformatsioon:

Vajadusel saab toetusprogrammi osas nõu küsida XIII noorte laulu- ja tantsupeo Terepäevadel, mis toimuvad 6. septembrist kuni 24. septembrini üle terve Eesti. Terepäevade täpsem info ja registreerimine asub siin: https://register.laulupidu.ee/leaders/seminars

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

e-post: [email protected]

Tel: 627 3120 (vastame tööpäevadel kl 9.00-17.00)

Kooriühingu aastapreemiad 2020

Pühapäeval, 20. juunil kuulutas Eesti Kooriühing Tallinna Botaanikaaias välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad. Aasta kooriks 2020 saikammerkoor Voces Tallinn (kunstiline nõustaja Risto Joost), kelle 2020. aasta tegemiste hulka kuuluvad 8 kontserti Iisraelis MustonenFesti raames ja mitmed esinemised Eestis.
Aasta dirigendiks 2020 valiti Heli Jürgenson – Tallinna Kammerkoori ja Estonia Seltsi Segakoori dirigent, Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister, peakoormeister Rahvusooperis Estonia ja koorijuhtimise õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Tallinna Kammerkooriga pälviti 2020. a Eesti Kammerkooride Festivalil Grand Prix`.

Aasta dirigent-muusikaõpetaja 2020 on Margot Peterson – muusikaõpetaja ja dirigent Tallinna Inglise Kolledžis ja Tallinna Prantsuse Lütseumis. 2020. a toimunud Eesti Kammerkooride Festivalil saavutas Prantsuse Lütseumi segakoor D-kategoorias I koha ja Inglise Kolledži neidudekoor II-III koha. Margot sai ka eripreemia õnnestunud esinemise eest kahe eriilmelise kooriga.

Aasta noore dirigendi tiitli sai Nele Erastus – kammernaiskoori Sireen dirigent. 2020. aastasse jääb Sireeni albumi „Terra Feminarum“ salvestamise ettevalmistus. Eelmisel aastal oli Nele ka Eesti Kooriühingu korraldatava Uue muusika kontserdi kunstiline juht ja esindas Eestit Maailma Noortekoori sessioonil.

Aasta puhkpilliorkestriks valitud Tapa Linna Orkestri (dirigent Priit Rusalepp) aasta suursündmuseks võib nimetada plaadi „Maraton“ salvestamist.

Aasta orkestridirigendiks tunnistati Riivo Jõgi – Eesti Noorte Puhkpilliorkestri, Politsei- ja Piirivalveorkestri, Nõmme Muusikakooli ja Viljandi Noorte Sümfooniaorkestri dirigent, vokaalansamblite juhendaja Rahvusooper Estonia poistekoori juures, muusikaõpetaja Põlva Koolis ja 2023. a toimuva XIII noorte laulupeo puhkpilliorkestrite liigijuht.

Aasta tegu on 2020 on kollektiivijuhtide palgatoetuse meede.

Aasta toetaja 2020 on Kultuuriministeerium.

Aasta korraldaja 2020 on Marika Kuusik – Eesti Meestelaulu Seltsi tegevjuht. Marika korraldada oli Tartu rahu 100. aastapäeva pidulik kontsert, poistekooride ja poiste-solistide võistulaulmine, poistekooride laulu- ja spordilaager.

Koostööpreemia 2020 pälvis Veljo Tormise Kultuuriselts – Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva tähistati mitmete sündmustega, avati ka Veljo Tormise Virtuaalkeskus.

Aasta koorihelilooja on Erkki-Sven Tüür. 2020 valmis kooriteostest „Canticum Canticorum Caritatis“, mille tõi esiettekandele kammerkoor Collegium Musicale, ning rahvusvahelise koorifestivali „Tallinn 2021“ kaasaegse muusika kategooria kohustuslikud teosed „Omnia mutantur…“.

Valiti ka Aastate koorihelilooja, kelleks sai Olav Ehala. Tema laulud on saanud ülimenukateks, jõudnud laulupidude kavadesse ja kuuluvad eesti muusika kullafondi.

Aasta kooriplaat 2020 on CD „Entel-Tentel 50“. Eesti Raadio Laste Laulustuudio (dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner). Plaadil kõlab 25 Entel-Tenteli laulude kooriseadet.

Kaheteistkümnele tiitlile kandideeris 66 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.

Tiitlisaajatele väljapandud preemiad on rahalised.

Koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate laureaadid 2020 on:

Aasta koor 2020 – Voces Tallinn (kunstiline nõustaja Risto Joost)

Aasta puhkpilliorkester 2020 – Tapa Linna Orkester (dirigent Priit Rusalepp)

Aasta dirigent 2020 – Heli Jürgenson

Aasta dirigent-muusikaõpetaja 2020 – Margot Peterson

Aasta noor dirigent 2020 – Nele Erastus

Aasta orkestridirigent 2020 – Riivo Jõgi

Aasta toetaja 2020 – Kultuuriministeerium

Aasta korraldaja 2020 – Marika Kuusik

Aasta tegu 2020 – Kollektiivijuhtide palgatoetuse meede

Koostööpreemia 2020 – Veljo Tormise Kultuuriselts

Aasta koorihelilooja 2020 – Erkki-Sven Tüür

Aastate koorihelilooja – Olav Ehala

Aasta kooriplaat 2020 – Entel-Tentel 50. Eesti Raadio Laste Laulustuudio

Lisaks Kooriühingu aastapreemiatele anti üle Uno Järvela Fondi stipendiumid: 2020. aastal pälvis peastipendiumi Hirvo Surva.

Kultuuriminister Anneli Ott andis üle Kultuuriministeeriumi tänukirjad dirigentidele, kes on aasta jooksul auhindu saanud vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Möödunud aastal oli võidukaid koori- ja orkestrijuhte 18.

Metsakalmistul meenutatakse koorijuht Roman Toid

18. juunil tähistatakse nii Eestis kui Kanadas koorijuhi ja organisti Roman Toi 105. sünniaastapäeva. ERR-i teatel saab Mälestustseremooniat Tallinnas Metsakalmistul reedel algusega kell 17.00 jälgida otsepildis ERR-i kultuuriportaalis.

Legendaarset dirigenti, heliloojat ja kogukonnaliidrit meenutavad sünnipäeval Toronto eestlased ja kõik muusikat armastavad ulgueestlased üle ilma. Väliseesti muuseumi Vemu kolmepäevane veebisündmus postitab salvestusi VEMU ja Eesti Televisiooni arhiivist ning kutsub üles jagama mälestusi sajandipikkuse viljaka elu elanud Roman Toist.

Tallinnas kogunetakse reedel kell 17 ühislaulmisele Metsakalmistul, kus koorilauljate ja Roman Toi sõprade nimel võtab sõna Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva.

ERR-i kultuuriportaal teeb Toi 105. sünniaastapäeva tähistamisest otseülekande reedel kell 17 ning seda saab hiljem siinsamas järelvaadata.

Dokumentaalsaadet “Roman Toi – tagasi kodus” näitab ETV2 19. juunil kell 15.15 ning võidupühal, 23.juunil ETV kell 12.

1916. aastal Kõo vallas sündinud Roman Toi läks 1944. aastal pagulusse Saksamaale, kus asus vedama eestlaste ühislaulmist ja seltsielu ning oli hiljem Kanadas pikaaegne organist ja muusikapedagoog. Toi oli väliseesti kooriliikumise käilakuju, mõjukas eestluse tiivustaja ja inimeste koondaja.

Armastatud lauluisa otsis pagulasaastatel kontakti koorimuusika vedajatega kodumaal ning levitas kodu-Eestis loodud repertuaari ulgueestlaste seas. Tuues oma “Estonia segakoori” koori juba 1990. aasta laulupeole, oli ta Gustav Ernesaksa ja Richard Ritsingu kõrval üks aujuhtidest.

Toi juhatas koore ka 1993. ja 1994. aasta laulupeol ning jäi Eestiga tugevalt seotuks elu lõpuni. Roman Toi suri 7. mail 2018 101-aastaselt Torontos ja on maetud koos abikaasa Vaikiga Metsakalmistule.

Vaata ülekannet ERR kultuuriportaalist: https://kultuur.err.ee/1608250857/otse-reedel-kell-17-metsakalmistul-meenutatakse-koorijuht-roman-toid

Foto: Rene Mitt

Eesti Filharmoonia Kammerkoor aitab koore laulupeo repertuaari õppimisel

Sel nädalal asub Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) salvestama XIII noorte laulupeo repertuaari. Salvestistest saab oluline õppematerjal laulupeoks valmistuvatele kooridele. Samuti on salvestiste abil igal koorilauljal võimalik õppida ja harjutada kavas olevaid laule ka iseseisvalt. Kauaoodatud koostööprojekt Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse vahel saab sel aastal teoks esmakordselt.

Selleks, et sujuvalt ja turvaliselt valmistuda 2023. aasta juulis toimuvaks suureks peoks ning muuta laulupeol kavas olevate lugude õppimisprotsess mugavamaks ja lihtsamaks, jäädvustab EFK laulupeol kõlavad lood eraldi häälepartiide kaupa helifailidena. Esimestena astuvad 12.-14. mail toimuval salvestusel kammerkoori ette XIII laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg ning samuti kõigile tuntud ja armastatud laulupeo dirigendid Ingrid Kõrvits, Aarne Saluveer, Raul Talmar, Valter Soosalu, Ksenija Grabova, Markus Leppoja, Külli Kiivet, Andrus Siimon ja Kuno Kerge.
Pärt Uusberg usub, et see on protsess, millest võidavad kõik. Tema sõnul on laulupeo dirigentidele suur rõõm ja privileeg ning põnev võimalus teha koostööd Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, mis on Eesti koorimuusika üks olulisemaid lipulaevu. Samas on kooril jällegi võimalus kohtuda lühikese aja jooksul paljude erinevate dirigentidega. „Peamine, see kõik toimub üllal eesmärgil anda oma panus XIII noorte laulupeo õppeprotsessi,“ ütleb Uusberg ja selgitab: „Tänu salvestatud häälepartiidele on noortel võimalik individuaalselt harjutada oma partiisid kui ka harida end vokaalselt, võttes eeskuju kutseliste lauljate poolt seatud standardist.“

EFK juhatuse liige Esper Linnamägi peab väga oluliseks aidata kaasa noorte laulupeo ettevalmistusele, et toetada Eesti koorikultuuri arengut ja head käekäiku. „Salvestatud materjal muudab lugude õppimise lihtsamaks ja mugavamaks tuhandetele koolinoortele ja koorijuhtidele,“ lisab Linnamägi.
Salvestatud kvaliteetsed helinäidised saavad sel sügisel laulupeo kodulehel kättesaadavaks kooridele kõikjal Eestis. Need aitavad lauljatel kujundada selget kõlapilti nii korrektselt esitatud muusikast kui ka laulupeol juhatava koorijuhi nägemusest. Praegustes pandeemia tingimustes ei ole ka väheoluline, et see materjal lihtsustab vajadusel ka virtuaalsete kooriproovide läbiviimist.

Laulupeo repertuaari salvestamisel osalevad koostööpartneritena veel Eesti idufirma Scoremusic ja Valge Klaar, kes pakkusid välja innovaatilise tehnoloogia ja digitaalsed tööriistad. Pabernootide asemel laulvad EFK lauljad laulupeo repertuaari Scoremusic’u arendatud digitaalsest noodimaterjalist, mis on salvestatud koori kasutusse antud iPadidele. See teeb tööprotsessi kasutajasõbralikuks, mobiilseks ja keskkonnasäästlikuks ning aitab Eesti kui e-riigi arengule kaasa kultuuri- ja haridusvaldkonnas.

Registreerimine XIII noorte laulu- ja tantsupeole algab käesoleva aasta septembris. XIII noortepidu toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023. aastal.

Pöördumine lauljate ja tantsijate poole

Hea koorilaulja ja rahvatantsija!

Vabariigi valitsus kuulutas möödunud neljapäeval välja eriolukorra, mille eesmärk on tõkestada koroonaviiruse levikut inimeselt-inimesele. Selleks on koolid suletud ja lapsed suunatud koduõppele ning paljud organisatsioonid läinud üle kaugtööle.

Koori- ja tantsuproove kaugtööna paraku teha ei saa, ning seega tuleb need kuni pandeemia taandumiseni kas päris ära jätta või otsida nutikaid viise näiteks interneti vahendusel e-õppe korraldamiseks, et tantsud ja muusikapalad ei ununeks. Ootame väga, et jagaksite oma e-õppe kogemusi, videoid, materjali meiega Facebookis. Kasuta: #laulupidu #tantsupidu #püsimekodus

Pöördume Sinu poole, hea koorilaulja ja rahvatantsija, kes Sa laulad kooris või tantsid tantsurühmas ning maksad igakuist liikmemaksu! Palun jätka kollektiivi ja kollektiivijuhi toetamist oma liikmemaksu kaudu ka praeguses eriolukorras, ajal mil proove ajutiselt ei toimu! Ainult nii on Sinu kollektiiv elujõuline ka pandeemia möödudes ning Sinu kollektiivijuhil on võimalik jätkata oma tegevust kriisist tingitud esinemiste ja kontsertreiside ümberkorraldamisega, uute kavade koostamise, pandeemiajärgsete tegevuste ettevalmistuse ning samuti enesetäiendamisega.

#püsimekodus ja #hoiamekokku

Sinu panuse eest tänavad Sind Eesti Kooriühing, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts

Kommunikatsioonitegu 2019 on XXVII laulu- ja XX tantsupidu Minu Arm

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit tunnustas auhinnakonkursil “Kommunikatsioonitegu 2019” parimaid kommunikatsioonitöid ja tiime. Konkursi võitis avaliku sektori kategoorias XXVII laulu- ja XX tantsupidu Minu Arm ning erasektori kategoorias Fotografiska avamine, vahendas BNS.

“Seekordne konkurss näitas, et eduka kommunikatsiooni tunnuseks on kommunikatsioonijuhi head ekspertteadmised projekti sisust, turunduselt ja teistelt lähedastelt valdkondadelt tööriistade laenamine, lai koostöövõrgustik ning heade spetsialistide omavaheline koostööd võrgustiku sees. Meie tänased auhinnatavad on sektorile inspiratsiooniks ja ilmselt kujundavad trende ka järgmisel aastal,” ütles konkursi žürii esimees Margus Mets.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo Minu Arm kommunikatsioonijuht oli Sten Weidebaum Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest. Kommunikatsioonitiimi kuulusid konsultatsiooniagentuuri Miltton poolt Martin Rits, Carl-Ruuben Soolep, Jekaterina Kalnitseva, Maie-Liisa Sildnik ja Armas Riives. Väliskommunikatsiooni juht oli Maris Hellrand. Tule Tulemise emotsioone vahendas teekonnalt Kätlin Palmsalu. Fotomeeskonda juhtis Rene Mitt Nikon Balticust. Peonädalal aitasid pressikeskuse tööd korraldada kümned vabatahtlikud.

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit viis auhinnakonkurssi läbi 20. Korda. Konkurssi korraldab Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit alates 2000. aastast eesmärgiga selgitada välja aasta parimad kommunikatsioonivaldkonna projektid ja kampaaniad ning tunnustada seeläbi nende tegijaid.

Kommunikatsioonitegu hindas žürii koosseisus Aive Hiiepuu, Annela Laaneots, Aune Past, Indrek Raudjalg, Krista Must, Margus Mets, Gea Otsa, Kadi Kenk, Mattias Kaiv ning Hando Sinisalu. Žürii hindas konkursil osalevate tööde puhul nende eesmärgipärast tulemuslikkust, leidlikkust, lahenduse uudsust Eestis, mõju kommunikatsioonisektorile ning vastavus suhtekorralduse headele tavadele.

X Eesti noorte segakooride konkurss-festival

14.-15. märtsil toimub Pärnus Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale pühendatud X Eesti noorte segakooride konkurss-festival, mis toob Pärnusse üle 500 laulja kõikjalt Eestist!
Festivali kunstiline juht on Janne Fridolin.

Festivalil osaleb 13 koori Keilast, Kuressaarest, Pärnust, Raplast, Tartust, Tallinnast ja Viljandist. Konkurss-festival ja emakeelepäevale pühendatud festivalikontsert toimuvad Pärnu kontserdimajas ja on avatud kõigile koorimuusikasõpradele. Festivalikontsert toimub ka Tori Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus.
Noortekoorid võistlevad kahes kategoorias, konkursi kohustuslikud laulud on pärit Veljo Tormise loomingust. Žüriisse kuuluvad dirigent ja laulupidude üldjuht Heli Jürgenson, laulja ning hääleseadja Triin Ella ja üks tunnustatumaid Läti noori dirigente, aastaid Läti tuntud vokaalansamblis „Cosmos“ laulnud Jānis Ozols.
Koorifestivali kunstiline juht Janne Fridolin rõhutab Veljo Tormise muusika tähtsust rahvusvahelisel koorimuusika maastikul: „Helilooja Veljo Tormis on oma lauludega pugenud paljude muusikasõprade südametesse. See ei ole nii ainult Eestis – ka väljaspool meie riiki peetakse temast väga lugu ning tuntakse ja lauldakse tema teoseid rohkesti. Tormise looming, mis on ühelt poolt komponeerimise tipp ja teisalt südamelähedane juurte puudutus, on olnud käivitavaks jõuks kooridele, koorilauljatele ning dirigentidele läbi aastakümnete.
Täna laulame Tormise auks regilaulu ja rahvalauluseadeid, tehes sellega sügava kummarduse helilooja 90. sünniaastapäevale.“

Lisaks pingelisele koorikonkursile osalevad noored koorilauljad Celia Roose, Kelly Veinbergi ning Mats Piho juhendatud rahvamuusika ja -tantsu töötubades. Värskelt õpitu tuleb ühiselt esitusele õhtusel emakeelepäeva kontserdil.

Konkurss-festivali raames toimuvad järgmised avalikud tasuta kontserdid:
14. märts kell 20 Pärnu kontserdimaja
Emakeelepäeva kontsert ja kooride autasustamine

15. märts kell 14 Tori Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus
Festivali väljasõidukontsert

Festivali korraldab Eesti Kooriühing koostöös eelmise konkursi võitja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noortekooriga.

Kultuuriministeeriumi plaani järgi võiks riik katta poole koori- ja orkestrijuhtide töötasust

ERR Kultuuriuudised annab teada: Kultuuriministeerium koos erialaliitude ning organisatsioonidega sai kokku ideed, kuidas tasustada koori- ja orkestrijuhte nii, et säiliks motivatsioon teha seda tööd peatööna ja seeläbi laulu- ja tantsupeo traditsiooni alal hoida.

Riigieelarve läbirääkimistel esitab ministeerium valitsusele ettepaneku, mille kohaselt kataks riik poole kollektiivide juhtide töötasudest, kui on olemas tööleping ja kutsetunnistus.Koori- ja orkestrijuhtide tasustamisel võetakse aluseks ametiliitude keskorganisatsiooniga kokkulepitud kultuuritöötaja palga alammäär, millest pool tasub kollektiiv ja teise poole lisab riik.

“Seda toetust saab taotleda kollektiivi MTÜ või kohalik omavalitsus, kes on juhendaja tööandja. Neid juhendajaid, keda me oleme ka uurinud, on Eestis kokku ligikaudu 2000,” ütles “Aktuaalsele kaamerale” kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu.”Eesmärk on, et kollektiiv maksaks oma juhendajale tänase kultuuritöötaja kokkulepitud tasu, praegu on see 1300 euro kandis ja see peaks olema ka rahvakultuurikollektiivi puhul sama,” lisas Piipuu.

Ettepaneku riigitoetusmeetme väljatöötamiseks tegid laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide esindusorganisatsioonid pärast uuringut, mis näitas, et noorte dirigentide napp pealekasv seab kümmekonna aasta pärast ohtu laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkumise. Eeskujuks võetakse hästitoimiv treenerite töö tasustamise meede.

“Me oleme sportlaste ja noorte treenerite teemaga olnud kursis riikides, kus treenerite tasustamise süsteem on toiminud praktikas väga hästi mitu aastat. See on olnud ministeeriumile kindel näide, nii et me oleme selle sarnaselt üles ehitanud. Me lihtsalt vajame toetust kõigile kollektiividele juhtidele, olenemata sellest, kas nad töötavad üldhariduskoolis või täiskasvanutega,” selgitas Eesti koorijuhtide liidu juhatuse esimees Heli Jürgenson.Riigitoetuse saamiseks peab dirigendil olema kehtiv kutsetunnistus ning sõlmitud tööleping.”Meil on olemas tasemed alates 4. taseme koori- või orkestrijuhist kuni 8. taseme koori- või orkestrijuhini välja. Mul oli võimalus taotleda kõige kõrgemat, 8. kutsetaset, aga näiteks Otsa- ja Elleri-koolist tööturule tulevad noored dirigendid teevad lõpueksamiga koos ka kutseeksami ja saavad oma tasemeks 4. taseme koori- või orkestrijuht,” sõnas Jürgenson.

Kultuuriminister esitab valitsusele riigi eelarvestrateegia koostamiseks lisataotluse summas 2,7 miljonit eurot järgmiseks aastaks, 4.5 miljonit aastaks 2023 ning 5,9 miljonit aastaks 2024.