Eesti Kooriühing kuulutas Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad
26.01.2019
Aasta kooriks 2018 sai Rahvusooper Estonia poistekoor (dirigent Hirvo Surva), kelle 2018. a tegemiste hulka kuuluvad esinemine EUROPA CANTATi avakontserdil Vabaduse väljakul, kontsertreis Hiinasse, osalemine Eesti Meestelaulu Seltsi Saaremaa laulupäeva kontsertidel, Roman Toi ja Gustav Ernesaksa mälestuskontsertidel, Rahvusooper Estonia etendustes.
Aasta dirigendiks 2018 valiti Toomas Voll – Pärnu Muusikakooli neidudekoori Argentum Vox, üle-eestilise neidudekoori Leelo vilistlaskoori Leelo vol2, Pärnu Muusikakooli koori Musala ja Tallinna Ülikooli naiskoori dirigent, Eesti Kooriühingu mentor, hääleseadja Pärnu teatris Endla ja mitmekümne noore solisti juhendaja. 2018. aastal saavutas Leelo Vol2 Eesti Naislaulu Seltsi nais- ja neidudekooride võistulaulmisel B-kategoorias II koha, neidudekoor Argentum Vox pälvis Veneetsia rahvusvahelisel koorikonkursil Musica in Venice oma kategooria võidu ja kulddiplomi ning osales Grand Prix’ voorus kolme parima koori hulgas.
Aasta dirigent-muusikaõpetaja 2018 on Silja Otsar – Parksepa Keskkooli, Võru Gümnaasiumi ja Võru Muusikakooli muusikaõpetaja ja kohaliku muusikaelu edendaja. 2018. aastal oli ta võrukeelse laulupeo Uma Pido ja Võrumaa tantsupeo muusikaline juht. 2019. a üldlaulupeoks valmistub õpetaja Silja Otsar kaheksa kooriga: Parksepa Keskkooli mudilas-, poiste-, laste- ja segakoori, Võru Gümnaasiumi segakoori, Võru Noortekooriga ning segakooriga Hilaro ja naiskooriga Lapi Laulijad.
Haridus- ja Teadusministeeriumi tervituse ja kingituse andis aasta dirigent-muusikaõpetajale üle minister Mailis Reps, kes avaldas tunnustust kõigile, kes on pühendunud laulu- ja pillimängukultuuri edendamisele Eestis. „Just kooli muusikaõpetusest ja huvitegevusest saab alguse meie poiste ja tüdrukute muusikaga tegelemine ning paljudele saab see elukestvaks harrastuseks,“ ütles minister Mailis Reps. „Tänan teid, et soovite ja oskate kujundada noorte tulevikku!“
Aasta noore dirigendi tiitli sai Kuno Kerge – Tartu Akadeemilise Meeskoori peadirigent, Virumaa poistekoori ja Tallinna Poistekoori dirigent. 2018. a saavutas Tartu Akadeemiline Meeskoor Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride võistulaulmisel A-kategoorias I koha ja Hispaanias VII rahvusvahelisel koorikonkursil Canta al Mar hõbediplomi rahvamuusika kategoorias ning kulddiplomi ja esikoha meeskooride A-kategoorias. Kuno Kerge oli XVIII üliõpilaslaulupeo Gaudeamus 2018 kunstiline juht ning juhatab meeskoore XXVII üldlaulupeol „Minu arm“ 2019. aastal.
Aasta puhkpilliorkestriks valiti Nõmme Muusikakooli Puhkpilliorkster (dirigendid Aigar Kostabi ja Mart Kivi), kes saavutas Eesti Puhkpilliorkestrite Turniiril B-grupis I koha.
Aasta orkestridirigendiks 2018 tunnistati Jaan Randvere – Võru muusikakooli puhkpilliõpetaja, orkestrite dirigent ja kohaliku muusikaelu edendaja. 2018. a ta oli lisaks oma tavapärastele kohustustele ja kollektiivide juhendamisele ka võrukeelse laulupeo Uma Pido kahekümne laulu saateansambli ja orkestri seadete looja ning orkestri dirigent.
Aasta tegu 2018 on „Eestimaa atmosfäärid“ – Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud Pärt Uusbergi muusikateos, mida kontsert-etendustes esitasid üle-eestilised noortekollektiivid. Muusikat saatsid spetsiaalselt selle teose jaoks filmitud kaadrid Eestimaa loodusest erinevatel aastaaegadel.
Aasta suur tegu 2018 on festival EUROPA CANTAT XX 2018, mis tõi Tallinna osavõtjaid 51 riigist ning kuuelt kontinendilt.
Aasta korraldaja 2018 tiitli pälvisid Kaie Tanner – festivali EUROPA CANTAT XX peakorraldaja ja Külli Lokko, kelle eestvedamisel loodi Tartusse E STuudio koori- ja tantsukool.
Aasta toetajad 2018 olid Kultuuriministeerium, kes toetas suures mahus festivali EUROPA CANTAT korraldamist ja Harjumaa Omavalitsuste Liit, kes toetas mitmeid muusikasündmusi.
Kooriühingu koostööpreemiad 2018 said Tallinna Reaalkool, mis oli 2018. suvel 10 päeva jooksul festivali EUROPA CANTAT XX peakorteriks ja Tiia Järg – Gustav Ernesaksa 110. sünniaastapäevale pühendatud loeng-kontserdi „Meelespea“ idee autor ja sõnalise osa koostaja.
Aasta koorihelilooja 2018 on Pärt Uusberg.
Aasta kooriplaadiks 2018 valiti „Sacrum Convivium“, esitajaks Vox Clamantis (dirigent Jaan-Eik Tulve).
Kaheteistkümnele tiitlile kandideeris 75 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.
Tiitlisaajatele väljapandud preemiad on rahalised.
Koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate laureaadid 2018 on:
Aasta koor 2018 – Rahvusooper Estonia poistekoor (dirigent Hirvo Surva)
Aasta puhkpilliorkester 2018 – Nõmme Muusikakooli Puhkpilliorkester (dirigendid Aigar Kostabi ja Mart Kivi)
Aasta dirigent 2018 – Toomas Voll
Aasta dirigent-muusikaõpetaja 2018 – Silja Otsar
Aasta noor dirigent 2018 – Kuno Kerge
Aasta orkestridirigent 2018 – Jaan Randvere
Aasta toetajad 2018 – Kultuuriministeerium; Harjumaa Omavalitsuste Liit
Aasta korraldajad 2018 – Kaie Tanner; Külli Lokko
Aasta tegu 2018 – Eestimaa atmosfäärid
Aasta suur tegu 2018 – Festival Europa Cantat Tallinnas
Koostööpreemia 2018 – Tallinna Reaalkool; Tiia Järg
Aasta koorihelilooja 2018 – Pärt Uusberg
Aasta kooriplaat 2018 – Sacrum Convivium. Vox Clamantis
Lisaks Kooriühingu aastapreemiatele anti üle Uno Järvela stipendiumifondi preemiad Janne Fridolinile ja Kadi Vooselile. Janne Fridolin on Noorte Segakoor Vox Populi dirigent, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoori ja poistekoori dirigent, Tallinna Rahumäe Põhikooli lastekoori ja mudilaskoori dirigent ja muusikaõpetaja ning Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise osakonna dirigeerimise ja partituuri lugemise õpetaja. Kadi Voosel õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikapedagoogika magistriõppes ja on Tallinna Kristiine Gümnaasiumi muusikaõpetaja ning laste- ja neidudekoori dirigent.
Kultuuriminister Indrek Saar andis üle Kultuuriministeeriumi tänukirjad dirigentidele, kes on aasta jooksul auhindu saanud vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Möödunud aastal oli võidukaid koori- ja orkestrijuhte 39 – nii Tallinnast kui ka Haapsalust, Laulasmaalt, Pärnust, Rakverest, Tabasalust, Tartust ja Võrust.