Ilmus esimese laulupeo lauliku uusväljaanne

Eesti esimese üldlaulupeo repertuaar on kõigi laulupeo-, ajaloo- ja kultuurihuviliste suureks rõõmuks taas kõigile kättesaadavaks muutunud. Valminud on teos nimega „Eesti rahva 50-aastase juubelipeo laulud. Kommenteeritud ja täiendatud uusväljaanne“ koos heliplaadiga, millel kõlavad kõik 27 laulupeo kavas olnud teost Eesti Rahvusmeeskoori esituses.

Teose valmimise eestvedajaks oli kultuuriloolane ja muusik Riina Roose. Koostajate sõnul on teose suurim väärtus ajaloo talletamine ja meie põlvkonnale esimese üldlaulupeo lähemale toomine. 
Raamatu toimetaja Ave Soppi sõnul osutus 150-aasta vanuse lauliku tänapäevasel kujul väljaandmine suureks väljakutseks. „Näiteks gooti kirjas tekstide kaasaegsesse kirjaviisi panemine nõudis keeleteadlane Valve-Liivi Kingsepalt suurt hulka sisulisi otsuseid, algse noodimaterjali õigsust kontrollis dirigent ja muusikapedagoog Ants Soots ning noodigraafika uuendamist teostas Andres Lemba,“ tõi Sopp näiteid. Laulikusse on lisatud ka lühiannotatsioonid autoritest muusikateadlane Heidi Heinmaalt, kelle sõnul andis töö laulikuga talle kinnitust selle kohta, kui hästi tundis kontserdikava koostanud muusikakomisjon eesotsas Jannseniga kaasaegset kooriliteratuuri. „Välja valiti tollal populaarsete, enamuses küll saksa heliloojate parimad teosed, millest enamik, eriti vaimulike laulude osas polnud laulmise mõttes sugugi lihtsate killast,“ selgitas Heinmaa. Dirigent Mikk Üleoja, nõustub Heinmaaga ning ütleb, et rahvusmeeskooriga kava salvestamisel tajusid nad selgelt repertuaari tõelist mahtu ja seda muusikalist väljakutset, mida see lauljale ja dirigendile nii 150 aasta eest kui ka tänapäeval esitab.

Koostajate eesmärk on raamat teha kättesaadavaks kõigis muusika ja ajalooga kokkupuudet omavates raamatukogudes.  Teos on saadaval ka Apollo ja Rahvaraamatu kauplustes. Raamatu väljaandja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning tiraaž on 400 eksemplari. Plaadi teostasid Eesti Rahvusringhääling (Klassikaraadio) ja Eesti Rahvusmeeskoor. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.