Rahvamuusikapidu võlus nii publikut kui ka esinejaid

Eile toimus Tallinnas Vabaduse väljakul XIII noorte laulu- ja tantsupeo raames rahvamuusikapidu „Päriselt“. Suurkontsert tõi kuulajateni meie rahvamuusika pärandi läbi tänapäeva noorte. Peol sai kuulda kandleid, torupille, viiuleid, lõõtspille, akordioneid ja näppepille ning 330-st mängijast koosnevat koondorkestrit, millest kujunes teadaolevalt aegade suurim rahvapärase koosmängu koosseis Eestis.

„Rahvamuusikapidu on põhimõtteliselt nagu rahvapillimängijate laulupidu,“ sõnas rahvamuusikapeo juht Juhan Uppin. „Rahvamuusikal pole oma hümni välja kujunenud, pigem püütakse igaks kontserdiks leida uusi palasid arhiividest, aga mulle tundub, et varasemalt eri kohtades toimunud pidu on endale väärilise kodu leidnud siinsamas Vabaduse väljakul. Mulle siin väga meeldib.“

Alguses ähvardas ilmaprognoos vihma sadada ja veidi sadaski, kuid peatselt taevas selgines. Uppin jäi peoga väga rahule: „Mida siin öelda, ma olen väga rõõmus,“ ütles ta, heites pilgu selginenud taevale, peoks hästi valmistunud muusikutele laval ja väljakule, mis oli kaasaelavat publikut täis.

Rahvamuusikat oli kuulama tulnud ka Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes väljendas samuti siirast rõõmu selle üle, et rahvamuusikapidu on kasvamas, toimub laulu- ja tantsupeo osana ning temagi usub, et Vabaduse väljak on oma asukoha ja suuruse poolest õnnestunud valik toimumispaigana.

Peol esinenud muusikud olid samuti rõõmsad. Üle kõige olid nad õnnelikud selle üle, et esitus läks väga hästi ja ilm pidas. Noor andekas kandlemängija Aia Rikka ütles, et üldjuhul esineb tema ja teised rahvamuusikud üksi või väikese ansamblina, aga seekord said nad võimaluse mängida orkestris.

Peol astus üles 830 pillimängijat ja 83 kollektiivi üle Eesti. Mängijad jagunesid seitsmesse pilliliiki: kandled, torupillid, viiulid, lõõtspillid, akordionid, näppepillid ja eelnevate „piirangute“ vaba koondorkester. Kui enamjaolt oli liikide koosseisus 20–150 pillimängijat, siis kontserdi lõpus astus lavale unikaalne, umbes 330-st rahvamuusikust koosnev segaansamblite koondorkester. „See on Eesti kontekstis ebatavaline, selliseid masse rahvamuusikuid koos mängimas mujal Eestis ei näe,“ ütles Uppin ja selgitas, et eesti rahvamuusikas on keskne koht olnud üksikul muusikul, hilisemal ajal ka ansamblil.

Rahvamuusikapeol kõlas kokku 35 just selleks peoks seatud või loodud pala, mis andis hea ülevaate eesti rahvamuusikast.

Lisaks üldjuhile Uppinile aitasid rahvamuusikapeo toimumisele kaasa rahvamuusikapeo korraldaja Martin Medar ja liigijuhid.

Lisainfo:

Sten Weidebaum
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
teabejuht
tel: 5 236 239
e-post: [email protected]