Viljandi pöörab tuld võõrustades pilgu laulupidude traditsiooni ajalukku

Viljandi maakond tervitab juubelituld kolmapäevast neljapäevani, mille jooksul läbib tuli mitmeid maakonna kultuuriloolisi paiku. Kohtade valikul sai määravaks sümboolsus laulu- ja tantsupeo traditsiooni loomisel ning on austusavaluseks meie jälgede ees ajaloos.

Viljandimaa kuraatori Anneli Kundla sõnul võtab Mulgimaa tule hoida väga erilises kohas – Mullasambas Põhja-Sakala vallas, kus saavad kokku Pärnumaa, Järvamaa ja Viljandimaa. „Kolme maakonna ühine piiripunkt paikneb aga ajaloolisel Sakala teel, mida mööda käis Carl Robert Jakobson kodukohast Kurgjalt Vanaõue kaudu postihobusega Viljandisse Sakala ajalehte toimetama,” rääkis Kundla.

„Kui saime teada, et Pärnumaa toob tule just Kurgjale, ei tulnud kaua mõelda – kui Jakobson sõitis Viljandisse mööda Sakala teed, siis jõuab ka tuli Viljandimaale mööda seda ajaloolist rada,” kinnitas Kundla. Mullasamba on aga koht, kuhu ei vii ükski autotee. „Seetõttu alustame hommikut matkaga ning kui eile sadas veel vihma, siis loodame, et tänase ilmaga saaks tuli särada,” ütles ta.

Kundla sõnul on kogu Viljandimaa juubelituld ärevusega oodanud. „Kui 1. juunil Tartus juubelipeo tuli süüdati, siis pani igaüks tulele kaasa oma soovi. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee soovis, et „Minu arm” — see ühendagu,” meenutas Kundla.

„See tuli ongi see, mis kogu Eestimaad ühendab ja igaüks annab oma sära sellele tulele juurde. Tantsupeol ja lauluväljakul süttides ongi see tuli osake meist – see on väga eriline tunne,” rääkis ta.

Viljandimaal läbib tuli mitmete heliloojate ja kultuuritegelaste sünnikodusid. Näiteks peatub tuli Hüpassaares helilooja Mart Saare kodumuuseumis, kelle teos „Noore veljo, veeritäge!” on ka laulupeo esimese kontserdi valiksegakooride kavas.

„Esimese päeva kontsert on ju pühendatud meie õpetajatele ja Mart Saar on olnud väga paljude heliloojate eeskuju. Tema oli mees, kes sidus rahvusliku stiili Eesti professionaalse koorimuusikaga,” rõhutas Kundla. Samuti jõuab tuli perekond Kappide majamuuseumisse, kust saab alguse pidulik rongkäik Suure-Jaani lauluväljakule.

Kundla sõnul on üks olulisemaid tule peatumispaiku ka Roman Toi sünnipaik Kiriveres Põhja-Sakala vallas, kus avatakse suurkuju auks mälestusplaat. Seal mängib puhkpilliorkester Bert Langeleri juhatusel ning kaasa teevad Sakala meeskoor ja Põhja-Sakala valla koorid.

Viljandi linnas peatub tuli märkimisväärsel Leelotaja kuju juures, mis tähib Viljandimaa esimese laulupeo toimumiskohta ning põllumeeste seltsi ja Koidu seltsi asutamispaika. Koidu seltsimaja ja muusikakooli ristmikul lauldakse laulupidude avalaulu „Koit“, mille algselt kirjutas Mihkel Lüdig samanimelisele Viljandi lauluseltsile.

„Helilooja mälestuste järgi sündis see spontaanselt ühel lauluseltsi suveõhtusel koosviibimisel 1904. aastal – paarikümne minuti jooksul valmisid nii Kuhlbarsi sõnad kui ka Lüdigi meloodia,” rääkis Kundla.)

Ta lisas, et kuna mulgid uhkete meestena ei leppinud hariliku neljahäälse koorilauluga, siis kirjutas Lüdig „Koidu” seitsmele häälele. Tänaseks on laulust saanud laulupidude avalaul, mis kõlas esmakordselt laulupeo kavas VIII üldlaulupeol 1923. aastal. Alates laulupidude sajandast juubelist lauldakse seda alati laulupeo traditsioonilise alguslauluna.

Seda, kuidas Mihkel Lüdig ise laulu sündi meenutab, on võimalik kuulata Klassikaraadio erisaate „Laulupeo nähtamatud lood“ 8. osast. Lüdigi intervjuu Valdo Pandiga aastast 1954 algab saate 46-ndal minutil (kuula siit: https://bit.ly/2Hnth4B).

Neljapäeva õhtuks jõuab juubelituli Karksi ordulinnusesse, kus toimub tule auks simman kohalike lauljate ja tantsijatega. Tuli ööbib Karksi Peetri kirikus ning jätkab reedel kahepäevast teekonda Valgamaal.