Laulu- ja tantsupeo alguseni
  • 0
    0
    Päeva
  • 0
    0
    Tundi
  • 0
    0
    Minutit
  • 0
    0
    Sekundit

ERRS-i tegevjuht Karel Johannes Vähi: “Keeruline on öelda, millised on viimaste aastate mõjud rahvatantsuharrastusele” 

Seoses algava laulu- ja tantsupeo hooajaga uurisime Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevjuhilt Karel Johannes Vähilt, kuidas rahvatantsurühmad elavad, mis on suuremad murekohad ning mida põnevat ootab meid ees. 

Kui alustuseks küsida, kuidas rahvatantsul täna läheb, on vastus ERRS-i tegevjuhi Karel Johannes Vähi sõnul varieeruv. On neid piirkondi, kus rahvatants on väga nukras seisus, kuna puudu on nii tantsijaid kui ka juhendajaid. Samas on rühmasid, kus pole ammu nii hästi läinud kui praegu. Kollektiivide arvu mõttes on tantsurühmi ja laulukoore peaaegu ühepalju. Seetõttu saaks öelda, et rahvatants pole Eestis kunagi nii heas seisus olnud kui praegu. Tõsi küll, koorides on liikmeid rohkem. 

Vähi sõnul ollakse ootusärevad ja mõnevõrra murelikud, missuguses seisus on praegu laste- ja noortekollektiivid. Kas juhendajad saavad rühmad kokku, kuidas on muutunud rühmade tase ja samas ka, milline on õpetajate valmisolek ja tahe praeguses ühiskonnas oma tööd teha – oleme ju mitu aastat kriisist kriisi käinud. 

Suuremad murekohad ja väljakutsed on sarnased varasemate aastatega. Näiteks, kust leida häid juhendajaid, kuidas maksta neile väärilist tasu, kuidas saada kokku rühmad ning kust ja missuguseid väljundeid endale esinemiseks leida. Vähi sõnul tuleb kõnelda ka rühma liikmemaksudest, mis sõltub kollektiivi asukohast. Suuremates linnades tegutsevad kollektiivid peavad kuus välja käima sadu eurosid treeningsaali kasutamise eest ning lisaks veel juhendaja töötasu. Linnadest väljas tegutsevad kollektiivid tihtipeale sellistele asjadele mõtlema ei pea, kuna kohalik omavalitsus pakub treeningsaali ja maksab juhendajale töötasu. 

Samas avaldab ta heameelt selle üle, et riik annab oma panuse laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate juhendajate tasustamisel. Augustis esitasid taotluse tantsuspetsialisti kutse omandamiseks rahvatantsu alal 22 juhendajat, kes potentsiaalselt võiksid palgatoetuse meetmele kvalifitseeruda. 

Viimaste aastate mõju 

Vähi sõnul on keeruline öelda, millised on eelnevate aastate mõjud rahvatantsuharrastusele. “Eks esimese pildi annavad talvel algavad noorte tantsupeo eelproovid,” sõnab ta. Kui koroonaviiruse epideemia tõttu jäi kollektiivides liikmeid vähemaks, siis nüüd võib juba tasapisi näha, et inimesed hakkavad treeningsaalidesse tagasi tulema. 

Peale koroonaviiruse epideemia on suurt rolli mänginud ka linnastumine. Kui suuremates linnades on mitmeid erinevaid kollektiive, kellega liituda, siis maapiirkonnas ei pruugi see nii lihtne olla. “Seetõttu olengi eriti uhke nende juhendajate üle, kes on meie nii-öelda maa sool ja hoiavad rahvatantsuliikumist endiselt elujõulisena,” räägib Vähi. Ka tema on üks neist, kes sõidab kord nädalas Tallinnast Lõuna-Eestisse, et hoida sealseid traditsioone.

Uus tantsuhooaeg 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts töötab hetkel enim selle nimel, et rahvatantsu- ja rahvamuusika liikumine õitseks ja areneks ka viie või kümne aasta pärast. Lisaks ollakse oma tegemistega toeks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele. 

Algav hooaeg saab ERRS-i jaoks suuresti mööduma tantsutaadi ja tänapäevase tantsupeo formaadi algataja Ullo Toomi 120. sünniaastapäeva tähistamise tähe all. Sellest tulenevalt korraldatakse mitmeid põnevaid üritusi üle kogu Eesti, et väärtustada Ullo Toomi mälestust. 

Toomi aasta avalöök sai alguse 14. septembril, kui Sille Kapper-Tiisler pälvis Ullo Toomi nimeline stipendiumi. Lisaks toimus suur ühistantsimine Tallinnas, Vabaduse väljakul. Oktoobris alustab ERRS esmakordselt juhendajate koolitussarjaga, et pakkuda tööks vajalikke lisateadmisi. Novembriks oodatakse kõigilt koreograafidelt loomingut uute tantsude konkursile eesmärgiga rikastada rahvatantsurühmade repertuaari ja aprilli lõpus on täiskasvanute rühmad oodatud Ullo Toomi tantsude võistutantsimisele. 

Aastale pannakse väärikas punkt 1. juulil, kui tantsupeo kontserdil tantsitakse Toomi seatud tantsu „Oige ja vasemba“. Täpsemat infot Ullo Toomi ja aasta jooksul toimuvate sündmuste kohta leiab ERRS-i teemalehelt: www.errs.ee/ullo-toomi-120. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi uudiseid vahendame edaspidigi meie uudiskirjades.