Pärnumaa kuraator Kristel Ernits: „Mul on olnud võimalus kuraatoriks vaikselt kasvada”

Pärnumaa kuraator Kristel Ernits jagas meile, kuidas sai temast kuraator, kuidas on ettevalmistused peoks läinud ning millega üllatab Pärnumaa meid rongkäigus.

Milline on teie igapäevatöö Pärnumaal?

Igapäevaselt töötan Pärnumaa Omavalitsuste Liidus, mis juhib ja korraldab maakondlikku koostööd. Osalen erinevate maakondlike toetusprogrammide läbiviimisel ja maakonna arengustrateegia elluviimisel ning koordineerin koostööd omavalitsustega. Tegelen väga mitmete teemadega, mis puudutavad näiteks haridust ja kultuuri Pärnumaal ning maakondlikku siseturvalisust ja rahvatervist. Samuti korraldan erinevate maakondlike valdkondade tunnustussündmusi.

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab? 

Laulu- ja tantsupeo kuraatori roll on minu jaoks väga suur au ja vastutus. Uhke on olla

meie rahvusliku suursündmuse maakonna eestvedaja. Kuigi samas tähendab kuraatoriks olemine ka palju tööd – väga paljude detailide ja pisiasjadega tegelemist, palju läbirääkimist ja selgitamist ning kõigi jaoks kogu aeg olemas olemist. Kuid see kõik on seda väärt!

Kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai? Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

Mul on olnud võimalus kuraatoriks vaikselt n-ö kasvada. Minu esimene kokkupuude laulu- ja tantsupeoga oli 2007. aastal, mil toimus noortepidu „Ilmapuu lävel“. Nimelt kutsus tollane Pärnumaa kuraator mind appi tantsijate majja staapi ehk meeskonda, mis töötab peo nädalal koolimajas, kus ööbivad maakonna tantsijad (või lauljad). Sellest ajast alates olen kõikidel üld- ja noortepidudel olnud abiks nii palju kui võimalik ning aidanud kuraatorit näiteks maakondliku eelarve koostamise ja rahastuse tagamisega ja peo ettevalmistusprotsessis info vahendamisega. Eelmisel, 2019. aasta üldpeol olin Pärnu maakonna kuraatori assistent. Kuid seekordsel peol olen esimest korda ise kuraator. 

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Pärnumaal on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed järgmise aasta noortepeoks valmistumisel?

Ettevalmistused on läinud väga hästi. Kõik, mis on seni vaja olnud teha, on

kenasti tehtud. Mulle on suureks toeks ja abiks Pärnu linna kuraator Jekaterina, kellega koos arutame kõik teemad läbi.

Kõik protsessis osalejad – kollektiivide juhid, omavalitsuste kontaktisikud ja teised – peaksid lugema neile edastatud infot, kuupäevadest kinni pidama ning nägema n-ö laiemat pilti ehk seda, et noortepidu on suur pidu paljude osalejatega ja tihti enda isiklikeks erisoovideks pole kahjuks palju ruumi. Need on vast suurimad väljakutsed.

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Pärnumaa meid sel korral rongkäigus üllatab?

Sel korral on kogu Pärnumaa rongkäigu kujunduse märksõnadeks maalähedus, loodus, taaskasutus ja meie pühad juured. Lisaks paistab pisut välja ka iga Pärnumaa omavalitsuse eripära.

Kui palju kollektiive Pärnumaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Pärnumaalt ehk maapiirkonna kuuest omavalitsusest on peole minemas 36 kollektiivi. Kui lisada siia veel Pärnu linna kollektiivid, on meie maakonnast pealinna minemas umbes 100 kollektiivi.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“. Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Pärnumaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

See, mida keegi oma sisimas pühaks peab, on väga erinev. Meil kõigil on oma hinges ja

südames kohad, inimesed ja elusündmused, mis on meie jaoks erilise tähendusega. On oluline, et meie inimesed väärtustaksid ja hoiaksid oma kultuuri, keelt, inimesi, maad ja riiki ning peaksid seda kõike hinges pühaks. Kui sisimas need väärtuslikud alustalad on paigas, siis see, millega igapäevaselt tegeled või kus paikned, ei omagi alati nii suurt tähtsust.

– Lisl Harriet Mikko