Põlvamaa kuraator Nele Risttee: „Laulu- ja tantsupeo kuraator sai minust väga ootamatult.”

Milline on teie igapäevatöö Põlvamaal ja kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai?

Alates eelmise aasta sügisest töötan põhikohaga Põlva Gümnaasiumis muusikaõpetajana. Noortega igapäevaselt tegelemine tuleb kuraatori tööle väga kasuks. Õpilased inspireerivad mind ja annavad palju häid mõtteid, kuidas saaksin kuraatoritööd paremini teha. 

Laulu- ja tantsupeo kuraator sai minust väga ootamatult. Sain lihtsalt üks päev Põlvamaa Omavalitsuste Liidust kõne, milles küsiti, kas oleksin valmis olema kuraator noortepeol. Olin meeldivalt üllatunud ja võtsin selle toreda väljakutse vastu. 

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab? 

Kuraator on justkui sild, ühendus korraldajate ja kollektiivide vahel. Seda rolli täites olen saanud ennast tohutult arendada ja silmaringi laiendada ning panustada oma kodukohta kui ka traditsioonide hoidmisesse. Muidugi kaasneb kuraatoriks olemisega ka väga suur vastutus.

Lisaks tunnen, et kuraatorina saan inspireerida ja innustada teisi, eelkõige noori, et ka tulevikus laulaks, tantsiks ja mängiks pilli ning läheks laulu- ja tantsupeole üha rohkem inimesi Põlvamaalt.

Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

Eesootaval peol teen täiesti esmakordselt kuraatoritööd. Tunnen ennast õppija rollis ning kõik on minu jaoks uus ja huvitav. Kuna mulle väga meeldib organiseerida ja korraldada, siis on kuraatoriks olemine minu jaoks väga õige valik.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Põlvamaal on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed noortepeoks valmistumisel?

Üldiselt on seni läinud kõik väga hästi ja ootame põnevusega peonädalat. Ettevalmistustega oleme jõudnud logistika juurde, mis tähendab, et hakkan organiseerima kollektiive Tallinnasse viivaid busse ja läbi rääkima koolimajadega, kus kollektiivid peonädalal ööbivad. See ongi vist suurim järgmine väljakutse. Kuna teen kuraatoritööd esmakordselt, on tegelikult kogu protsess minu jaoks üks väljakutse. Kuid mulle meeldib, et saan ennast proovile panna ja iga ülesanne pakub omamoodi põnevust.

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Põlvamaa meid sel korral rongkäigus üllatab?

Rongkäiguga seonduv on meil veel arutlusjärgus, kuid kindel on see, et lähtume taaskasutusest, mis seostub meie rohelise maakonna väärtustega – olla oma tegemistes säästlik, puhas, taaskasutav ja hooliv Kuna loodushoid ja taaskasutus on ka seekordse peo põhiteema, otsustasime siduda sellega oma rongkäigu kujunduse. Näiteks anname uue elu eelmistel aastatel kasutatud plakatitele.

Kui palju kollektiive Põlvamaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Me oleme küll pisikesed, aga väga tublid – seekord on meie maakonnast 31 kollektiivi peole minemas. Laulukollektiive on 16, tantsurühmi 10, võimlejate gruppe kolm ja rahvamuusikute rühmasid kaks.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“. Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Põlvamaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

Meil on Põlvamaal Intsikurmu ja Taevaskoda, mis on väga erilised paigad. Aga mis on minu jaoks hästi oluline, on see, et Põlvamaalt on pärit palju loomingulisi inimesi, kes saavad olla noortele inspiratsiooniallikateks. Näiteks noortepeo puhkpilliorkestrite liigijuht Riivo Jõgi on siitkandist pärit. Tunnen, et laste käes on see vabadus avastada ja arendada oma andeid ning siis kasutada neid kunstis, muusikas või tantsus. Julgeda end väljendada ja olla loominguline – need on mõtted, mis noored võiksid endaga pühana ellu kaasa võtta.

– Lisl Harriet Mikko