Saame tuttavaks: XIII noorte laulupeo ühendkoori dirigent Lydia Rahula

Särav ja energiline laulupeodirigent Lydia Rahula on üle poole sajandi kestnud karjääri jooksul juhendanud mitmeid koore, tuues neis esile kõla, mis on pälvinud tähelepanu ja toonud kaasa rohket tunnustust nii talle kui ka tema kooridele. Legendaarse koorijuhi ja muusikaõpetajana ta justkui ei vajagi tutvustamist. Vaatamata sellele heidame pilgu tema laulupeo teekonnale ning muuhulgas uurime, millised on tema esimesed mälestused laulupeolt, mida tähendab talle ühendkoori esituses, ja seekord tema juhatusel kõlav laul „Ilus oled, Isamaa!“ ning millised soovitused on tal varuks laulupeolistele.

ILUS OLED, ISAMAA!

Muusika: Karl August Hermann (1851–1909)
Tekst: Mihkel Veske (1843–1890)

Dirigent: Lydia Rahula

Lydia Rahula

1987 ja 1993–2023 laulupidude dirigent

1993–2002 lastekooride dirigent, 1997 ka poistekoori dirigent

2002 lastekoori liigijuht

2004–2019 poistekooride dirigent

2023 ühendkooride dirigent

Lydia Rahula on pärit Viljandist (sündis küll Paides). Muusikaõpinguid alustas ta Viljandi lastemuusikakoolis ja jätkas Viljandi kultuuriharidustöö koolis (praegu Viljandi kultuuriakadeemia). Seejärel asus õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti (praegu Tallinna Ülikool), mille lõpetas keskkooli laulmise ja muusikaõpetajana.

Lydia Rahula on juhatanud tosina jagu koore, sh Viljandi V Keskkooli poiste-, laste- ja segakoori, Viljandi 3. 8-klassilise kooli lastekoori, Eesti Lastekoori, RAM-i poistekoori ja ettevalmistuskoore. Praegu juhatab ta Tallinna 21. Kooli muusikaklasside lastekoori „Vocal Spirit“ ja Tallinna Poistekoori. Ühtlasi on ta neist kahe koori asutaja: Tallinna Poistekoori asutas 1988. aastal ja üleriigilise Eesti Lastekoori 2003. aastal.

Lydia Rahula on olnud laulupidudega seotud juba alates 1969. aastast, kui käis laulupeol Viljandi 3. 8-klassilise kooli lastekooriga. Laulupidude dirigent on olnud aastast 1987, mil juhatas mudilaskoore (ainsana on laulupeodirigendina vahele jäänud 1990. aasta laulupidu).

Lydia Rahula ja tema koorid on pälvinud kõrget tunnustust nii kodu- kui välismaal. Lydia Rahula on pälvinud mitmesuguste aunimetuste ja preemiate seas Valgetähe V klassi ordeni, Tallinna teenemärgi ja Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia, on aasta õpetaja 1984 ja 2014, Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane, on pälvinud mitmeid dirigendipreemiaid Soomes, Poolas, Venemaal ja muidugi Eestis. Lydia on Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Eesti Meestelaulu Seltsi ja Eesti Kooriühingu auliige. Tema juhatatavatest kooridest on näiteks Tallinna Poistekoor saavutanud rahvusvahelistel konkurssidel kolm grand prix’d, rääkimata eripreemiatest ja esikohtadest.

Lydia Rahula, teie energiat, nooruslikkust ja sära arvestades kõlab võimatuna, et esimest korda oma kooriga osalesite laulupeol 54 aastat tagasi. Milline on teie esimene mälestus laulu- ja tantsupeolt?

Aastal 1969 käisime Viljandi 3. 8-klassilise kooli lastekooriga laulupeol, õmblesime kleidid ja harjutasime palju. Veelgi eredamalt on meeles laulupeo debüüt dirigendina 1987. aastal, kui juhatasin mudilaskoore. Põlv värises küll, aga sain hakkama! Ma ei mõelnud mitte milleski muust, kui rõõmsatest ja armsatest lastest ning sellest, et tekiks omavaheline sünergia. 

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte „Püha on maa“?

Maa, kus olen sündinud ja kasvanud, on vaieldamatult minu jaoks püha. Peaksime hoidma oma maad läbi looduse, inimeste, traditsioonide ja ilu. Ilu on minu jaoks inspiratsiooniallikas. Ilu on justkui pühaduse allikas – mida rohkem ilu hoiame, seda rohkem tekib ka pühadust. Pühadus tähendab rõõmu ja ülevust. Püha on ka laulu- ja tantsupidu. Pühadus peab olema iseenda sees, ei saa oodata seda teistelt, kui see endas puudub. Ka pere on püha, ning armastus on vundament, mis meid ühendab ja hoiab – „Armastus on kõige all“ nagu ütleb Hando Runnel luulereas, mille Pärt Uusberg on kaunilt viisistanud.

Juhatate ühendkoori esitatavat Karl August Hermanni ja Mihkel Veske teost „Ilus oled, Isamaa!“. Mis on selle teose tähendus teile endale?

See laul oli esmakordselt kavas juba III laulupeol. „Ilus oled, isamaa!“ on vaimult ergas ja meeli ülendav laul. Sisult nagu hümn loodusele, imetlus ja kummardus Eestimaale. Looduse osaks on meist igaüks – niisiis on laul meile ja meist. Selle lauluga puhastub hing ja ärkab vaim.

Milline võiks olla teie soov või sõnum sel korral lavale astuvatele noortele lauljatele?

Laulupeo repertuaar on kooridel kenasti selge. Kuid pelgalt päheõpitu laulmisel oled nagu leierkast, seetõttu on lauldes vaja emotsiooni – see toidab meie hinge, annab jõudu ning aitab jagu saada kurjusest. Koorina lauldes peab õnnestumiseks meeles pidama, et tuleb hoolega jälgida dirigenti. See aitab luua emotsiooni ning on hädavajalik püüdlemaks selle poole, et oleksid kogu kooriga üks – nagu üks süda, mille lööke juhib koori ees seisev dirigent. Nii sünnib muusika!

Mõelge tänus ka oma õpetajatele ja juhendajatele, kelle pühendumine on meile andnud võimaluse laulukaare all koos laulda. Avardagu XIII noorte laulupidu teie vaimu ja hinge ning julgen öelda, et kõige ilusamad hetked sünnivadki läbi muusika.

Hingevalgust ning usku ühistesse pingutustesse! Rõõmsa kohtumiseni laulupeol!

– Karmen Kaukver