Hoiame püha maad läbi toidu

Kui ilus on me maa just praegu, see püha maa. Noor suvi, kõik haljendab. Kui paljut see meile pakub – puhtast õhust ja veest kuni toiduni. Seda kõike on raske igapäevaselt vääriliselt hinnata, sest see on nii iseenesest mõistetav ja mõtted selle maa võimest meile tulevikus toitu pakkuda ei tule tihti pähegi. 

Paljusid asju siin ilmas otsustatakse justkui kuskil mujal ja kellegi teise poolt. Tavalised igapäevased valikud on midagi sellist, mis on paljuski meie mõjutada. Aina enam sõltub meie lähiümbruse ja kogu planeedi tulevik sellest, millised on igaühe otsused. Kuna me kõik sööma peame, siis vaatame täpsemalt toiduga seotud valikuid. Millised valikud on keskkonnale paremad? Milline on toidu päritolu ning transportimisest tulenev CO2 heide? Kui palju liha või milline kala? Avokaado või õun? Valikuid on peadpööritavalt palju ja ei ole sugugi kerge aru saada, millised neist on paremad. Ei tasu aga heituda. Alustuseks piisab valikuid tehes väga üldiste põhimõtete järgmisest. Kindel on see, et meil on võimalus nii enda kui ka planeedi tervist silmas pidades enda kõht targasti täita. 

Rohkem taimi taldrikule! 

Kõige olulisem punkt on siinjuures see, et taldrikul peaks esmalt olema ohtralt maitsvaid taimi. Kui me kõrvutame taimset toitu ja loomseid tooteid, siis loomsel toidul on enamasti suurem keskkonnajalajälg. Loomal tuleb kõht täis sööta, aga tema kasvamise käigus kaob oluline hulk energiat. Kui sööme otse taimi, sellist kadu ei esine. Taimse toidu ülekaal taldrikul on ka inimese tervise seisukohast oluline, aga tihtipeale kipub see hea tasakaal valikute virrvarris taldrikul tähelepanuta jääma. Hoolt ja tasakaalu vajavad ka meie kehad. Mitmekesine, taimede enamusega toit ongi lahendus. Preemiaks aitab see ka planeedi heale käekäigule kaasa.

Vali loomset hoolega

On selge, et Maa taluvuspiiridega arvestamiseks peame enda valikud läbi mõtlema. Rääkides toiduainete tootmise keskkonnamõjust tuuakse enamasti välja kliimamõju. Umbes kolmandik inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaasidest pärineb toiduainetööstusest. Aga toidutootmisega on seotud veel elurikkuse kadu ja eutrofeerumine, mida suvel veekogudes vetikate vohamisena näeme. 80% elurikkuse kaost on seostatav toidu tootmisega. Ometi on looduslik mitmekesisus see, mis on võtmeks praeguste ja tuleviku muutustega kohanemisel ja tuleviku toidu tootmisel. Seepärast toob ka lihafoor rohelise valikuna välja meie pärandkooslustel kasvanud liha. Põllumaad on mitmete lindude ja putukate koduks, mis tähendab et toidu tootmine peab toetama nende elupaikade säilimist. Selleks, et seda kõike natuke lihtsustada, saab abi toidufoori lehelt (toidufoor.ee).

Vaata pakendit ja pakendist kaugemale

Toitu valmistades jäävad meile esmalt silma pakendid, mida tekib väga palju. Kuigi toiduainete töötlemine, transportimine ja pakendamine on tähtsad, siis jätkusuutlikkuse poole püüeldes on kõige suurema kaaluga alguspunkt – mida ja kuidas toodetakse, kasvatatakse või püütakse. Ehk siis, kuidas kasutatakse meie püha maad. Sellele natukenegi tähelepanu pöörates saame teha juba suure sammu loodussõbralikuma toitumise suunas. Tasub uurida pakendeid, küsida toidu päriolu kohta ja aegajalt mõelda, milline on see alguspunkt, kust järgmine amps tuleb. Meie pühal Maal loeb iga amps!

Soovitused planeedisõbrale:

  • Söö mitmekesiselt!
  • Rohkem taimi taldrikule!
  • Vähem ja paremat liha!
  • Kohalikku ja hooajalist!
  • Rohkem mahetoitu!
  • Ära raiska toitu!

Eestimaa Looduse Fondi toetab toidu keskkonnamõju teemalises töös Euroopa Komisjon projekti Eat4Change raames.

– Silja Kana (Eestimaa Looduse Fond), projekti Eat4Change juht