SAAME TUTTAVAKS: XIII NOORTE LAULUPEO DIRIGENT HIRVO SURVA

15. aastane Hirvo Surva alustas oma dirigendi karjääri juhtides naiskoori, millega koos mindi ka laulupeole. 45 aastat hiljem on peagi 60. juubelit tähistav seesama dirigent olnud mitmete kooride juht, saanud palju tunnustusi ning on seni tihedalt seotud laulu- ja tantsupidudega.

Seekordsel noortepeol juhatab Surva ühendkoorile mõeldud lugu „Legendaarne” ja poistekooridele seatud teost „Las jääda ükski mets”. Lisaks kõigele muule põnevale uurisime Survalt, milline on tema esimene mälestus noortepeost, millist tähendust kannab tema jaoks peo juhtmõte „Püha on maa” ning milline on dirigendi sõnum noortele peagi laulukaare all esinevatele muusikutele.

LEGENDAARNE

Muusika: Peeter Konovalov

Tekst: Heiti Talvik

Seade: Tõnu Kõrvits

Dirigent: Hirvo Surva

Hirvo Surva on pärit Kohtla-Järvelt, kus ta alustas muusikaõpinguid Laste Muusikakoolis. Õpinguid jätkas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise erialal Silvia Melliku juures, seejärel täiendas ta end samal erialal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ants Üleoja juhendamisel. Mellik kui ka Üleoja olid Surva sõnul äärmiselt inspireerivad õpetajad.

Vaid 15. aastaselt alustas Surva tööd kooriga. Ta juhtis Kiisa Rahvamaja naiskoori, kuhu mehe õpetaja Mellik teda suunas. 1980. aastal läks Surva naiskooriga kui oma juhitava kooriga esimest korda laulupeole.

Pika dirigendi karjääri jooksul on Surva juhtinud väga mitmeid koore. Ta on juhatanud näiteks Teaduste Akadeemia meeskoori, Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoori Kalev, Rahvusooper Estonia poistekoori, Revalia Kammermeeskoori ja Eesti Rahvusringhäälingu segakoori. Lisaks oli Surva paar aastat rahvusooperi peakoormeister ja valmistas ette koori ooperietenduste jaoks.

Aastal 1991 kutsus Tõnu Kaljuste Survat laulupeole dirigendiks. Sellest alates on Surva olnud tihedalt seotud kõigi noorte- ja üldlaulupidudega. Ta on olnud laulupeol mitmeid kordi nii dirigent kui kunstiline juht, aga ka poistekooride liigijuht.

Surva on saanud tunnustusi rohkem, kui kahe käe sõrmedel kokku lugeda saab. Iga tunnustus teeb südame soojaks, kuid kõige erilisemana toob Surva välja 2014. aasta, mil Eri Klas andis üldlaulupeo lõppedes Survale edasi oma õpetaja Gustav Ernesaksa taktikepi. 

Milline on teie esimene mälestus noorte laulu- ja tantsupeolt?

Kui  õppisin Kohtla-Järvel koolis, laulsin sealses positekooris, mille ridades lauljana läksin esimest korda noortepeole. See väga võimas ja vägev tunne, mida peol kogesin, inspireeris mind ja jättis tugeva jälje minu ellu.

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte „Püha on maa”?

Täpselt seda tähendust kannabki – minu jaoks on maa ehk kodumaa püha.

Te juhatate laulupeol Peeter Konovalovi, Tõnu Kõrvitsa ja Heiti Talviku teost „Legendaarne”. Mis on selle teose tähendus teile endale?

Tegu on lihtsa, meloodilise ja väga ilusat teksti edasi andva looga. Võtta noor inimene enda käe kõrvale ja aidata tal astuda maailma – sellist tähendust kannab „Legendaarne” minu jaoks. Kuna meid ootab ees noortepidu, sobib see lugu suurepäraselt kavasse.

Milline võiks olla teie soov või sõnum sel korral lavale astuvatele noortele muusikutele?

Minu sõnum noortele on see, et just teie, noored oletegi traditsioonide hoidjad. Koos panustades oma aega ja hinge muusikasse või tantsu ning noortepeol osalemisesse, saame hoida kaunist traditsiooni nagu seda on laulu- ja tantsupidu.

– Lisl Harriet Mikko