Saame tuttavaks: XIII noorte laulupeo ühendkoori dirigent Taavi Esko

Kuusalu muusikaelu grand old man, pool sajandit muusikapedagoogina töötanud ja  siiani aktiivse muusikuna tegev Taavi Esko juhatab XIII noorte laulupeol teost „Ta lendab mesipuu poole“. Intervjuus räägib Taavi, milline on tema side selle lauluga, mida mäletab oma esimesest laulupeost ja kuidas kõnetab teda laulupeo juhtmõte.

Taavi Esko, Hiiumaalt pärit koorijuht ja Kuusalu Keskkooli muusikaõpetaja, kelle käe all on teiste tuntud muusikute hulgas laulnud ka seekordse noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg, ütleb enda kohta, et on maapoiss, kes kasvas üles talus, kus töötegemine oli au sees. Muusikaõpinguid alustas ta Kärdla lastemuusikakoolis akordioni erialal. Õpinguid jätkas Tallinna Pedagoogilises Instituudis (praegu Tallinna Ülikool) laulmise ja muusika erialal. Erilisel kohal oli laulmine Tallinna Üliõpilassegakooris, kus peadirigent oli Ants Sööt. Seal tekkis huvi luua oma koor.

On asutanud mitmeid koore, mida juhatab tänaseni, sh Eesti Koolinoorte Segakoori, Kuusalu Keskkooli Noorte Segakoori (1982), Kuusalu Keskkooli Poistekoori (2017) ja Kolga-Kuusalu Kammerkoori (1989). Taavi koorid paistavad silma aktiivse ja kõrgetasemelise kontserttegevusega ning on pälvinud konkurssidel kõrgeid autasusid. Hinnalisemaks neist peab Taavi Barcelonas toimunud rahvusvaheliselt konkursilt Koolinoorte Segakooriga võidetud grand prix’d tiitliga „Parim Euroopa koor“ (2007) ning Kuusalu Keskkooli lastekooriga B-kategoorias võidetud esimest preemiat „Summa cum laude“ üle-eestilisel lastekooride konkurss-festivalil (2022). 

Taavi Esko, olles Eesti Kooriühingu auliige, Kuusalu valla aukodanik, pälvinud Valgetähe V klassi ordeni ja mitmeid teisi tunnustusi ütleb, et eriliselt on liigutanud näiteks Ants Sootsi ja  Triin Ella tagasiside žüriiliikmetena. Tunnustavad sõnad annavad nii koorile kui ka dirigendile usku, et kooslaulmine on üks äge ja hingematvalt ilus asi. Kasvõi üks laul kontserdil, mis puudutab kuulajaid ja mille järel aplaus ei taha lõppeda, on miski, mille nimel tasub elada.

Milline on teie esimene mälestus noorte laulu- ja tantsupeolt (ükskõik, kas laulja või dirigendina)?

Esmalt käisin tantsupeol, millest meenub „Kukepolka“, kus pidi tegema uhke jalatõste, nagu liiguks päris kukk ise. Mäletan selgesti jalatõstet, mida harjutasime palju.

Esimene nn suur laulupidu oli 1969. aasta üldlaulupidu, olin just lõpetanud Kärdla Keskkooli. Mäletan, kui laulupeol lauldi G. Ernesaksa laulu L. Koidula sõnadele „Mu isamaa on minu arm“. Maestro Gustav Ernesaks oli ise juhatamas ja tuhanded lauljad laulmas. Tunne oli ülev. Nägin silmanurgast, kuidas minu kõrval vanemad lauljad, kes olid elanud Eesti Vabariigi ajal, laulsid ja pisarad voolasid. Sellist ennastunustavat laulmist polnud ma varem kogenud.

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte „Püha on maa“?

Maa ongi püha. Püha on mets, püha on kodu, püha on loodus, püha on taevas. Vahel vaatan  taeva poole ja tänan oma vanemaid, kes soovisid mind siia pühale maale. Püha on isade-emade maa. Sellel maal  tahan ma  elada!

Juhatate laulupeol Peep Sarapiku Juhan Liivi sõnadele loodud laulu „Ta lendab mesipuu poole“. Mis on selle teose tähendus teile endale? Kuidas asetub see teie mõtetes XIII noortepeo tervikkavasse?

Olime Peebuga kursusekaaslased ja laulsime koos Tallinna Üliõpilassegakooris. Kuna Peep  juhatas Rootsis Eesti koori, siis võõrsil olles mõtles ta sageli oma kodu, sõprade ja Eestimaa peale. Mitmed suured heliloojad, nagu Miina Härma ja Riho Päts, olid juba varem viisistanud selle Juhan Liivi luuletuse, aga et Peep julges ka seda teha, näitab, et tal pidi olema tugev tunne ja sügav veendumus selleks. See ei saanud olla ainult  katsetus. Laul on eriliselt hea, sest sõnad ja meloodia on äärmiselt tihedalt kokku põimitud.

Nüüd on laul „Ta lendab mesipuu poole“ leidnud kindla koha laulupidude kavas – vahetult enne ühendkooride esituses kõlavat lõpulaulu „Mu isamaa on minu arm“. See peab jääma laulupidude kavva ajast aega, sest on see ju valitud rahvahääletusena ka kõige olulisemaks lauluks ja lennutatud nii kosmosessegi. ^[1]

Annan oma parima sel erilisel ajal seda laulu juhatades, usun et rahvaski laulab kaasa ja et Peep vaatab meid ülalt.

Milline võiks olla teie soov või sõnum sel korral lavale astuvatele noortele muusikutele?

Avage oma südamed muusikale. Koos muusikat teha ja laulda laulupühamus – laulukaare all – on privileeg. See on tunne, mis haarab kaasa kogu lauluväljakule koguneva rahva.

¹ „Ta lendab mesipuu poole” läkitatakse kosmosesse, ERR 30.05.2017

– Karemen Kaukver