Tallinnas on noortepeoga tegelemas kaks kuraatorit – „Meie tiimi probleemid ei niida jalust!”

Tallinna linna kaks kuraatorit Riin Kivinurm ja Edmar Tuul alustasid koostööd eelmisel laulu- ja tantsupeol „Minu arm”. Seekordsel noortepeol jätkavad nad ühise meeskonnana kuraatoritööd. Uurisime neilt, millega nad kuraatori ameti kõrvalt veel tegelevad ja millised on suurimad väljakutsed noortepeoks ettevalmistumisel. Lisaks mõtestasid Kivinurm ja Tuul, mida kuraatoritöö ja pühadus nende jaoks tähendavad.

Milline on teie igapäevatöö Tallinnas ja kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai?

Riin Kivinurm töötab Eesti Rahvakultuuri Keskuses Tallinna linna rahvakultuurispetsialistina. „Enne seda töökohta olin Harju Maavalitsuses kultuuriosakonna juhataja ning seal sidus elu mind ka laulu- ja tantsupidude korraldamisega,” meenutas Kivinurm, kes on varasemalt olnud mitmeid kordi kuraator Harjumaal. Kuraatoritööd on naine teinud alates 2007. aastast, seekordsel peol on ta aga just Tallinna kuraatori rollis teistkordselt.

Edmar Tuul on dirigendi haridusega Viimsi Muusikakooli direktor, kes juhatab ka koore ja orkestreid. Praegu on ta Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Naiskoori peadirigent ning manageerib ja dirigeerib ka enda loodud orkestrit VENTUM. Kuraator sai Tuulest tema enda sõnul üsna juhuslikult: „Töötasin Nõmme linnaosa valitsuses kultuurinõunikuna ning kuna möödunud peo eel tekkis tühimik kuraatori positsioonile, jõutigi minuni.” Kuna Tuul oli 2017. aasta noortepeol meeskoori liigidirigent, tundus pakkumine hoopis kuraatori rolli proovida igati põnev. 2018. aastal saigi temast esmakordselt kuraator.

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab?

„Elukutselise kultuurikorraldajana olen tänulik, et mulle on avanenud ka laulu- ja tantsupidude telgitagune maailm, kus olen saanud anda oma panuse UNESCO vaimse kultuuripärandi hoidmisesse,” rääkis Kivinurm, kelle silmis on kuraatori roll väärtustada protsessi, koordineerida ja tagada iga nüansi tõrgeteta toimimine oma piirkonnas. Lisaks tähendab töö siirast rõõmu, andmist ja saamist ning heldimuspisaraid imelistelt kontsertidelt.

Tuule sõnul on kuraator olla vahva, sest see annab võimaluse kohtuda paljude dirigentide ja tantsujuhendajatega ning pidada nendega põnevaid arutelusid ka muudel teemadel kui laulu- või tantsupidu. Mõlema Tallinna kuraatori jaoks tähendab nende töö ka suurt vastutust. „Ilma kuraatorita ei saaks Eesti kõige olulisem sündmus toimuda,” ütles Tuul.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Tallinas on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed noortepeoks valmistumisel?

„Nii suures protsessis on ikka hetki, mil tekivad tõrked, aga meie tiim ehk mina ja Riin oleme kogenud kultuurikorraldajad, seega probleemid ei niida meid jalust,” rääkis Tuul ja lisas, et pigem innustavad väljakutsed mõtlema, kuidas oleks võimalik vältida keeruliste olukordade tekkimist.

Suurima murekohana toovad kuraatorid välja tantsupeo eelproovideks sobivate ruumidega hoone leidmise. Eelproove läbiviidavas majas võiks olla vähemalt kaks saali. „Saalidega meil muresid ei ole, aga kui mõelda, et kõik need sajad tantsijad vajavad riietusruume, saalid peavad olema heliliselt üksteisest isoleeritud ning ligipääs hoonele võiks olla mugav, siis tekivad küll probleemid,” selgitas Tuul.

Kuraatorid on tänulikud Vene Kultuurikeskusele ning Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi juhtkonnale ja õpetajatele, kes on peolisi lahkelt vastu võtnud. Tänatakse ruumide võimaldamise eest ka Tallinna Tehnikaülikooli, kus tehti ühendorkestrite proov.

Maakonnad ja linnad näitavad end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Tallinn meid sel korral rongkäigus üllatab?

Kuraatorid kinnitavad, et Tallinn on rongkäigus esinduslik – kõrvuti lauljate, tantsijate ja muusikutega marsivad Tallinna linnajuhid ja mürtsub orkester. Oodata on ka väikseid üllatusi, mis jäävad aga saladuseks kuni rongkäiguni. Kuraatorid kutsuvad kõiki rongkäigule ning julgustavad inimesi kaasa elama ja hõikama. „See on äärmiselt vajalik meile kõigile, nii saame tunda seda sõbralikku ja toetavat õlg õla vastu tunnet. Üks kõigi ja kõik ühe eest!” ütles Tuul.

Kui palju kollektiive Tallinnast XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Peole läheb Tallinnast 369 kollektiivi: 201 koori, 91 tantsurühma, 39 võimlemisrühma, 18 rahvamuusikakollektiivi ja 20 orkestrit.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“. Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Tallinna lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

„Kodust tuleb võtta kaasa õpetused ja austus. Pühalikkust tuleb oma ellu ise luua,” ütles Tuul. Mehe sõnul on tema arusaama kohaselt kolm mõtet, vastet sõnale „püha”. „Esiteks, pühadus on välja kasvanud tabust – pühaks peetu on seotud erilise keeluga. Teiseks, pühadus on algselt religioosne mõiste, mis tähistas jumalikku valdkonda kuulumist, erilisust ja puutumatust. Kolmandaks, püha on individuaalne tunne,” selgitas Tuul, kelle jaoks on pühad kodu, pere, rahu, vaikus ja head sõbrad. Muusikuna on talle õpetatud, et ka noot on püha.

Kivinurme sõnul on pühad kogu elu, armastus, inimesed, kodud, maa ja vabadus ning laulu- ja tantsupidu kui meie ühine väljendusvorm. „Pühadus on see, mida kanname oma hinges ja millesse suhtume aukartusega, väikese hingevärinaga. Laulukaare all ja tantsuväljakul kasvab meie ühine pühaduse tunne, mille võtame kaasa ja kanname endas läbi elu, jagame lastele ja lastelastele üle kogu Maa,” rääkis Kivinurm.

– Lisl Harriet Mikko