Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu soovitus osalejatele: „Nautige iga hetke! Peo emotsioonid kannavad teid terve elu!”

XIII noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistusteks on jäänud veel viimased nädalad. Uurisime Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse nõukogu esinaiselt Merilin Piipuult, milliste tunnetega nõukogu liikmed suvisele suursündmusele vastu lähevad.

Kuidas teie hinnangul ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks kulgevad?

Meil oli just eelmisel nädalal kohtumine nõukoguga ja saime ülevaate ettevalmistuste käigust. Nagu igal peol, on ka seekord olnud erinevaid väljakutseid, mida meeskond on tänaseks suutnud juba ületada või on veel ületamisel. Korraldustiim töötab järjekindlalt ja süsteemselt selle nimel, et kõik toimiks. Laulu- ja tantsupeo korraldamine on pikk protsess ja kindlasti ei saa me selle aja jooksul kõike ette näha ning alati tekib ootamatuid asjaolusid. Igal korral on kontekst muutunud ja seetõttu seisame silmitsi ka erinevate väljakutsetega.

Millised on suurimad väljakutsed noortepeoks valmistumisel ja mis on nõukogu peamine roll?

Sel korral on kindlasti väljakutseks loodushoiuga seotud teemad, näiteks peo ajal esmakordselt korduskasutatate nõude kasutamine. Samuti tunneme endiselt veel COVID-19 mõjusid. Rühmade võimalused koos tegutseda on olnud piiratud ning oleme pidanud arutlema, kuidas sellistes tingimustes pidu korraldada. Kuigi olukord on muutunud võrreldes eelnevate aastatega, on jätkusuutlikkuse küsimus praegu esiplaanil 一 kuidas säilitada ja jätkata traditsiooni pärast pikka pausi ning tuua inimesed Eestimaal taas kokku ja seda igas vanuserühmas ja piirkonnas.

Lisaks on sel korral muutunud Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juht. Nõukogu püüab olla uuele juhile toeks, sest selline muutus on suur ja nõuab järjepidevuse tagamiseks erilist pingutust. Aga Margus Toomla ja kogu meeskond on olnud äärmiselt tublid ning toetavad üksteist igati. 

Kui rääkida laiemalt nõukogu rollist, siis nõukogu tegeleb pikaajaliste ja strateegiliste küsimustega. Meie eesmärk on hoida Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni ja järjepidevust. Traditsioon ei sõltu vaid ühest peost, vaid ka sellest, kuidas tagada üle-eestiline osalus, juhendajate olemasolu ja teised olulised aspektid. Hiljuti sai vastu võetud ka uus arengukava, mille nimel oleme viimased kaks aastat töötanud.

Mis on see, mis peo eel eriti rõõmustab? Mis on olulisemad kordaminekud?

Esiteks rõõmustab see, et meil pole enam koroonat. Kui mitu aastat tagasi alustasime planeerimist, siis oli küsimus, kas sellised peod saavad üldse enam toimuda. Täna aga saame kindlalt öelda, et saame keskenduda vaid peole. See on õnn, mida me alati ei märka, kui see on käes. Meil on võimalik pühenduda laulmisele, tantsimisele, koosolemisele ja taaskokkutulemisele. See on väärtus, mida sellel peol tõenäoliselt hoopis teistmoodi tunnetame, kuna selja taga on aeg, kus pidime kodus istuma ega saanud kokku tulla.  

Soovin välja tuua ka selle, et võrreldes varasemate pidudega on meil sellel korral peol osalemas palju rohkem lapsi ja noori, kes tulevad koos saatjatega. See tähendab , et näeme üha enam osalejaid nii tantsu- kui ka laulupeol, kes on seni ühiskonnas justkui peidus olnud ja saavad nüüd ka osa suure sündmuse pidulikkusest. Aastaid oleme töötanud selle nimel, et tagada ligipääs ka erivajadustega inimestele, oleme loonud võimalused kirjeldus- ja viipekeeletõlkeks, lihtsustatud tekste jms. Kui varem oli rohkem fookus pealtvaatajatel, siis täna on meie koorides ja tantsurühmades võimalus tantsida ja laulda ka erivajadustega lastel ja noortel. See on oluline nihe, mida me näeme, ja see rõõmustab. 

Noortepeod toovad alati kaasa ka erilise noorusliku energia. Emotsioonid on ehk veelgi ehedamad kui täiskasvanute pidudel. Need peod on osa laste ja noorte kasvamise loost ja see teebki need eriliseks, et neil on oma roll noorte eludes.

Milliste tunnetega lähevad nõukogu liikmed vastu sellele suurele suvisele peole nüüd ja mis on ootused, lootused?

Oleme täis positiivset ootusärevust. Nõukogu on üle käinud korraldusliku poole ja meil on kindlus, et kõik sujub ja toimib. Kõik osapooled ootavad pidu suure elevusega.

Alati on eriliselt hinge minev ka peo kunstiline sõnum ja tunne, mida loojad edasi annavad. XIII noorte laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnumid ja looming on äärmiselt südamlikud. Kahtlemata on tänavuse peo juhtmõte „Püha on maa” sügava sõnumiga ja me usume, et tulemas on pidu, mis liigutab igaühte meist.  

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte „Püha on maa”?

“Püha on maa” kõneleb minu jaoks ühelt poolt kodumaa armastusest ning teisalt looduse armastusest. Suvi ja kõik sellega seonduv toob paratamatult looduse armastuse eriti eredalt kohale. Kui kevad saabub, lööb terve maa õitsele ja me tunnetame erilist sidet loodusega veelgi tugevamalt. Teisalt on ka talvine vaikus ja sellega kaasnev pühadus eriline.

Selle peo juhtmõttel on nii isiklik kui ka ühiskondlik tasand. See kannab tähendust igaühele meist, samas olles sügavalt oluline ka meie rahvale ja riigile, rääkimata selle tähendusest sõja kontekstis. „Püha on maa” hõlmab armastust nii looduse kui ka maa, riigi, rahva ja inimeste vastu.

Milline võiks olla teie soov sel korral noortele esinejatele, kes end laulu- ja tantsupeo sätivad ja peatselt suure publiku ette astuvad?

Olen ise koolipõlves läbi elanud laulu- ja tantsupeo emotsioone ning olen mõelnud, kas elus on üldse suuremat emotsiooni, mida pakub laulu- ja tantsupidu. Minu soov noortele esinejatele on lihtne 一 nautige iga sekundit, seda tunnet, kuidas su hääl kõlab ühte teistega, seda, kuidas koos sõpradega tantsuplatsil nädal aega koos olla ja harjutada. Need emotsioonid jäävad sinuga terveks eluks. Iga kord, kui peol osaleda, on need emotsioonid erinevad ja kordumatud. Need on justkui iseenesest pühad hetked.

Mida sooviksite lõpetuseks lisada?

Soovin nõukogu poolt tunnustada ja tänada kogu Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA meeskonda, kes vastutab selle sündmuse korraldamise eest. Kuigi tuumikmeeskond on tegelikult väike, on nende sära, kirg ja pühendumine tohutult imetlusväärsed. Võib öelda, et see on nende elutöö. Kogu nõukogu austab ja väärtustab meeskonda selle eest. Soovin tänada ka kõiki teisi, kes panustavad peo õnnestumisse aastaringselt, peo eel või peo nädalal üle Eesti. Kogu tugimeeskond on äärmiselt oluline, kelleta ei saaks pidu toimida. See pidu on meie kõigi ühine asi. 

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogusse kuuluvad Merilin Piipuu kultuuriministeeriumist, Hillar Sein Tallinna Linnavalitsusest, Veiko Kommusaar siseministeeriumist, Hirvo Surva Eesti Kooriühingust, Merju Künnapuu kultuuriministeeriumist, Sille Kapper-Tiisler Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, Liina Põld haridus- ja teadusministeeriumist, Evelin Karindi-Kask rahandusministeeriumist ja Veikko Luhalaid Eesti Linnade ja Valdade Liidust.

– Kaja Kilk