Noored turvaliselt internetis – nõuandeid jagab politseikapten Maarja Punak

Interneti kasutamine on meie igapäevaelus olulisel kohal, kuid internetis on siiski ka omad ohud. Turvalisest käitumisest internetis räägib noortele politseikapten Maarja Punak. 

Millised on suurimad ohud internetis ja kuidas neid vältida? 

Kõige suurem oht internetis on võõraste inimestega suhtlemine. Praegu on pea võimatu välja selgitada, kes konto taga tegelikult on. Uute tuttavatega suheldes tuleks alati vanematele sellest teada anda. Eriti siis, kui keegi hakkab rääkima veidrat juttu. Näiteks palub saata alasti pilte, ähvardab sind või teisi inimesi või käitub mingil muul viisil sobimatult. Kindlasti soovitaksin võõras linnas viibides uute veebituttavatega mitte suhelda ja nendega kokku saada.

Internetis levib väga palju kahtlaseid linke. Mida teha, kui neid kuskil näen?

Kahtlastele linkidele ei tasu igaks juhuks klõpsata. Tõenäosus, et inimene jääb ilma oma sotsiaalmeedia kontodest või halvemal juhul isegi rahast, on üsna suur. Seepärast on oluline enne pangakaardi andmete sisestamist teha kindlaks, kuhu oma andmeid üldse sisestama hakatakse. Hiljem raha tagasi saada on aga oluliselt keerulisem.   

Kuidas vältida internetis tahtmatuid makseid ning läbi näha petuskeeme?

Kõige tavalisem pettus internetis on seotud sõnumi teel koodide jagamisega. Palutakse edastada telefonile saadetud numbreid, et siis nende abil laadida mänguraha mingile kontole – seda aga sinu kulul. Teine viimase aja raharöövel on Instagramis ja TikTokis oma lemmikute sisuloojate toetamine. On noori, kes ei tea, et tegelikult on tegemist päris rahaga, mis hiljem telefoniarvele lisatakse. 

Kuidas toimida, kui puutun internetis kokku küberkiusamisega? 

Küberkiusamisest tuleb alati teavitada nii õpetajaid, kes on rühmaga kaasas, kui ka veebipolitseinikke. Seda eriti siis, kui tegemist on lapsega, keda sa tegelikult ei tunne. Meie selgitame välja muud asjaolud ja saame selle olukorraga edasi tegeleda. Peaasi, et saaksime sekkuda nii ruttu kui võimalik. Kui kiusamine toimub aga päriselus, siis tuleb helistada 112 ja lasta häirekeskuse töötajal hinnata, kas politsei peab olukorda sekkuma või mitte.

Sotsiaalmeedia on koht, kus jagame enda igapäevaelu. Mida aga ei tasuks internetis jagada?

Kindlasti ei tasu sotsiaalmeedias jagada infot selle kohta, millal ja kuhu täpselt liigutakse. Seda nii peo ajal kui igapäevaelus. Sellist infot peavad teadma vaid teised grupiliikmed, õpetajad ja lapsevanemad.

Milliseid nõuandeid võiks veel noortele pidulistele jagada?

Kui Tallinnas ringi liigute, siis palun tõstke ninad telefonist eemale. Hetkel on liiklus ehituste tõttu üsna segases seisus ja seega tuleb liigeldes olla erakordselt tähelepanelik!

– Maria Johanna Vompa