Saame tuttavaks: XIII noorte laulupeo neidudekooride liigijuht ja ühendkooride dirigent Aarne Saluveer

„Laulupidu on erakordne sündmus. See on justkui eestluse kunstiline väljendus, mis meid ühendab. Et seda kõike tunda, vajame me teineteist – ja me laulame. Ja see rõõm on lõputu…,“ sõnab Aarne Saluveer tema dirigeeritava teose „Mu rõõm on lõputu“ tähendusest. Intervjuus uurisime muuhulgas, millised on Saluveeri mälestused esimesest noortepeost ja milline on koorijuhi soov sel peol laval astuvatele noortele lauljatele.

MU RÕÕM ON LÕPUTU

Muusika ja tekst: Silver Sepp (1982)
Orkestriseade: Pärt Uusberg (1986)
Solist: Silver Sepp
Dirigent: Aarne Saluveer (1959)
Seade on kirjutatud 2023. aasta noorte laulupeole

Aarne Saluveer

1993, 1997, 1999 ja 2002 mudilaskooride üldjuht ja dirigent

2004 XXIV üldlaulupeo „Alati teel“ lastekooride üldjuht

2007 X noorte laulupeo „Ilmapuu“ kunstiline juht ja dirigent

2009 XXV üldlaulupeo „ÜhesHingamine“ lastekooride liigijuht ja dirigent

2011 XI noorte laulupeo „Maa ja ilm“ mudilaskooride liigijuht ja dirigent

2014 XXVI üldlaulupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ mudilaskooride liigijuht ja dirigent

2017 XII noorte laulupeo „Mina jään“ dirigent

2019 XXVII üldlaulupeo „Minu arm“ dirigent

Aarne Saluveeri juured on pärit nii Võrumaalt kui Harjumaalt, kuid üles kasvas ta Viljandis. Muusikaõpinguid alustas Saluveer Viljandi muusikakoolis, hiljem jätkas haridusteed toona Tallinna Riikliku Konservatooriumi nime kandvas Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise ja muusikapedagoogika erialal ja lõpetas õpingud 1982. aastal professor Ants Söödi juhendamisel. 

Saluveer on töötanud muusikaõpetajana nii Viimsi keskkoolis kui Rocca al Mare koolis,  olnud Lasteekraani Muusikastuudio muusikajuht ja peadirigent. Aastatel 1990 kuni 2004 arenes Saluveeri muusikalisel juhtimisel ETV juures tegutsenud laste laulustuudiost välja välja kolm laulukoori: lastekoor, mudilaskoor ja ETV tütarlastekoor. Viimase dirigent on Saluveer tänaseni. 

Laulupeoga on Saluveer olnud seotud alates 1993. aastast – just siis juhatas ta esimest korda mudilaskoore.

Saluveer on pälvinud mitmeid preemiaid. Ta on pärjatud Kultuurkapitali aastapreemiatega 1999., 2006. ja 2007. aastal, UNICEF-i Eesti Rahvusliku Komitee aastapreemiaga 2002. ja 2007. aastal, Heino Kaljuste Fondi stipendiumiga 2007. ja Valgetähe ordeniga 2004. aastal. Eesti Rahvusringhääling valis ta 2007. aastal Aasta muusikuks ning Eesti Kooriühing Aasta dirigendiks samuti 2007. aastal.

Milline on teie esimene mälestus noorte laulu- ja tantsupeolt?

Küllap meeldejäävaim on 1993. aastast, kui esimese taasiseseisvunud Eesti noorte laulupeo kunstiline juht René Eespere kutsus mind mudilaskooride üldjuhiks ja valinud kavasse ühe minu Kalju Kanguri lustlikule tekstile loodud laulu „Lähme, lapsed!“. Esimene kogemus teha üle kogu Eesti eelproove koos Ilme Indase ja Tiina Ergmaga ning siis see vägi laulukaare all rõkkamas….

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte „Püha on maa“?

Inimene peaks jõudma oma maailmatunnetuses arusaamisele ülimatest väärtustest, mis on pühad. Ja vaadates maailmas toimuvat tabame end üsna tihti küsimas – kas enam pole miski püha? Muutuvates aegades tulevad esile erisused meie vanavanemate, isade-emade ja põlvkonna arusaamades, mis ilmnevad üha teravamalt väljajoonistuvates vastandumistes, mis omakorda meid lõhestavad ja nõrgestavad. Meie suurim senine tarkus on olnud ületada vastuolud ja luua omakeelne riik maal, kus meie eellased on tuhandeid aastaid elanud. 

„Püha on maa“ väljendab meie usku ja lootust, et laval olevad noored mõistavad ja kannavad oma sügavaimas hingesopis seda nii nagu need eestlased, kes okupatsiooniaastate jooksul ei leppinud toimunuga. Eestlased, kes hoiavad ja ühendavad Eestit.

Te juhatate laulupeol Silver Sepa laulu „Mu rõõm on lõputu“ (orkestriseade autor Pärt Uusberg). Mis on selle teose tähendus teile endale?

Laulupidu on erakordne sündmus. See on justkui eestluse kunstiline väljendus, mis meid ühendab. See on pikal ajaloolisel kogemusel põhinev intellektuaalne protsess, tänu millele saame elada ühes maailma ainulaadseimas rahvusriigis. See on rituaal, milles osalejate meeleseisund väljendab kõike seda head, mille tähendus meile on Eesti. Meie maa ja inimesed – eelkõige kõik, tänu kellele laulupidu teoks sai – lauljatest-dirigentidest-heliloojatest kuulajate ja heade abilisteni.

Et seda kõike eelmainitut tunda, vajame me teineteist – ja me laulame. Ja see rõõm on lõputu…

Kuidas asetub “Mu rõõm on lõputu” XIII noortepeo tervikkavasse?

Mu vastus on lühike – on erilised ajad ja ka see pidu on mitmeti eriline. Ja kui see kõik on kui üks suur palve, siis „mu rõõm on justkui lõputu“.

Milline on teie soov või sõnum sel korral lavale astuvatele noortele muusikutele?

Olla valmis ühendama hääled ja meeled ning lennelda muusikasse. Avada oma süda ja jagada kõike seda erakordset tulevastele põlvedele, et traditsioonid kestaks.

– Karmen Kikas