Tantsuväljaku korraldusjuht: „Valmis võib olla kõigeks, aga mitte kunagi lõplikult”

Tantsuväljaku korraldusjuht Theo Kehlmann teeb seda tööd esmakordselt. Tema sõnul on tantsupeo suurim väljakutse inimeste hulk, kes staadionit tantsupeo ajal külastab – umbes 20 000 inimest. Selleks, et tantsijad ja publik end turvaliselt ja hoitult tunneksid, tuleb tähelepanu pöörata kõigele.

Theo Kehlmanni sõnul tähendab tavapärase spordieluga võrrelduna tantsupidu Kalevi Keskstaadionile üksjagu ümberkorraldusi. Tema hinnangul on tantsupeo puhul tegu staadioni kõige olulisema ja märgilisema sündmusega.

Et kogu infrastruktuur vastu peaks, tuleb staadionile palju juurde rajada. Üks suuremaid väljakutseid on kogu toitlustusala ülesehitamine nii ajutiseks väliköögiks kui tantsijate söömisalaks. „Kui kõik lauad ja pingid üksteise järgi ritta seada, saab päris pika rivi,” räägib Kehlmann. Muidugi ei ole numbrid sellised nagu laulupeol, aga ühekordset ülesehitamist on tantsuväljakul palju.

Üks tantsupeo olulisemaid komponente on loomulikult tantsumuru. „Tantsumuru hoitakse praegu nagu oma silmatera, kastetakse ja väetatakse ning kedagi sinna peale eriti ei lubata,” räägib Kehlmann. Tema hinnangul on praegust suurt kuiva arvestades muru hästi hoitud. Kalevi Keskstaadioni renoveerimisega on väljakule sisse ehitatud kastmissüsteemid, mis teevad samuti olukorra paremaks. „Me võime teha ükskõik mida, aga me ei tea, mida teeb ilm,” räägib Kehlmann. Ta on kuulnud värvikaid lugusid sellest, kuidas lavastusmeeskond pidi aastaid tagasi tegema  spordiseltsilt laenatud odadega väljakusse auke, et suure saju järel kogunenud vett ära juhtida. 

Ehkki Theo Kehlmann on selles rollis esimest korda, on tal Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest hea mentor Andi Einaste, kes on seda tööd väljakul teinud päris mitme peo ajal. „Hea nõu saan ma iga päev. Valmis võib olla kõigeks, aga mitte kunagi lõplikult,” võtab Kehlmann kokku peoni jäänud viimased nädalad. 

– Triinu Sikk