Dirigent ja koorijuhtimise eriala õpetaja Ingrid Kõrvits: „Eestis on väga häid koorijuhte, nii suuremate kogemustega kui ka noori andekaid muusikuid”

Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) koorijuhtimise juhtõpetaja ning Ellerheina ja MUBA kahe koori dirigendi Ingrid Kõrvitsa jaoks on koorijuhi elukutse olemise ja elamise osa, hobi ja töö üheskoos. Vestlesime Kõrvitsaga, kes juhatab seekordsel noortepeol neidudekooride esituses Veljo Tormise “Kiigelaulusid”, milline täpsemalt koorijuhi töö välja näeb, kuidas selleks elukutseks õpitakse ning kellele koorijuhi eriala sobiks.

Kuidas on Eestis lood koorijuhtidega?

Ma arvan, et meil on Eestis väga häid koorijuhte, nende seas nii juba suuremate kogemustega kui ka alles koorijuhi teed alustavaid noori andekaid muusikuid.  Ent siiski on murekohaks noorte pealekasv. Võrreldes varasemate aastatega, mil koorijuhtimise eriala lõpetas keskastmes ühel aastal kuni kümme noort, on praegu neid vähem – umbes neli-viis lõpetajat, mõnel aastal ka vähem (MUBAs ja Elleri koolis kokku). Ma usun, et koorijuhi elukutse järele on nõudlust küll, eriti väljaspool suuremaid linnu. Aga koorijuhi amet on olnud pikka aega üsna madalalt tasustatud – see võib olla üks põhjus, miks seda ametit suhteliselt vähesed on õppima asunud. Nüüdseks aga on Kultuuriministeeriumi poolt loodud palgatoetusmeede, mis võimaldab laulupeoliikumises osalevatele dirigentidele paremat palka maksta. Ent põhjuseid on kindlasti veel… See ei ole lihtne amet, nõuab palju erinevaid oskusi. 

Milliseid rõõme koorijuhi töö pakub?

Rõõme on tegelikult väga palju, aga suuremaid pakuvad õnnestumised kooriproovides, kontsertidel ja konkurssidel, publiku soe vastuvõtt ning positiivne tagasiside. Rõõm on ka see, kui näen, et lauljatele minu poolt pakutu sobib ja meeldib. Tore on veeta koos aega laululaagrites ja kontsertreisidel, saada lähemalt tuttavaks oma lauljate ja kolleegidega.

Millega peaks noor koorijuht arvestama selle elukutse juures?

Koorijuhi elukutse puhul on olulised hea suhtlemisoskus ja verbaalne väljendus, võime panna end kuulama suuremat seltskonda inimesi, olla hea stressitaluvusega. Peaks ka arvestama, et tuleb olla väga palju tähelepanu keskpunktis. Samuti on oluline valida oskuslikult repertuaari, juhendada lauljaid nii muusikaliselt kui ka vokaalselt, olla tähelepanelik ning reageerida kiiresti, leida oma tee töötamisel kooriga. Lisaboonusena võiks koorijuhil olla hea huumorisoon.

Milline tunne on dirigeerida tuhandeid lauljaid laulupeol? 

See on väga eriline tunne – emotsionaalselt hingeminev, vaimustust ja kordaminekul suurt õnnetunnet tekitav. Tore on seda tunnet ka oma kolleegide, eelkõige oma liigi dirigentidega jagada. Tekib eriline ühtekuuluvustunne…

Milline näeb välja koorijuhtimise õpe?

Dirigeerimise tunnid näevad välja nii, et korraga on klassis kolm inimest: õpilane, õpetaja ja kontsertmeister. Kuna meil üldjuhul koori erialatundides võtta ei ole, täidab seda rolli kontsertmeister, mängides klaveril kooripartituure. Alguses õpime lihtsamaid tehnilisi võtteid ning tutvume lihtsamate koorilauludega, ent järk-järgult liigume edasi nõudlikuma repertuaari ning keerukamate tehniliste võtete suunas. 

Kindlasti peab õpilane mängima koorilaule klaveril, laulma häälepartiisid, tutvuma heliloojate elu ja loominguga,  samuti käima kontsertidel ja kirjutama kontserdiarvustusi.

Kui õpilasel on teatud oskused omandatud, on tal võimalus MUBA kooride, mida on kokku kuus, juures kätt proovida ning nendega ka oma lõpueksam sooritada. Mitmel meie õpilasel on õpingute lõpus juba ka oma koor, kelle juures kas koormeistri- või dirigenditööd tehakse.

Koorijuhtimise eriala on väga mitmekülgne ja küllaltki laiapõhjaline. Pärast õpinguid   võib valida koorijuhi tee, ent saab minna ka muusikaõpetajaks, koorilauljaks, kultuurikorraldajaks.

Millal alustada õpingutega?

Võimalusi, millal alustada, on mitmeid. Enamasti alustatakse õpinguid 9. või 10. lassis,  kutseõppes pärast põhikooli. Mõni noor tuleb meile kutseõppesse ka pärast gümnaasiumi. Tavaliselt omandatakse keskharidus koos muusikalise haridusega samaaegselt meie koolis, kuid on võimalik keskharidus läbida ka mõnes teises gümnaasiumis ja võtta kutseõppes eriala-aineid MUBAst.

Kes võiksid koorijuhtimise erialale õppima asuda?

Enamasti on meie õpilastel varasem kooris laulmise kogemus. Kui pole koorilaulja tausta, ei osatagi vast selle eriala peale mõelda ega tahta seda õppima tulla. Kaunis lauluhääl, hea muusikaline kuulmine, vaba suhtlemisoskus, võime end kuulama panna on olulised omadused. Erialavalikul on tähtsad ka tahe just seda eriala õppida ning kirg muusika vastu.

Kui palju noori MUBAs koorijuhtimist õpib?

Hetkel õpib meil MUBAs koorijuhtimist kõikide vanuserühmade peale kokku 12 õpilast. Sel kevadel lõpetas neist kooli neli tublit noort, kes kõik jätkavad oma muusikaõpinguid EMTAs. Hea meel on, et järgmisel õppeaastal liitub koorijuhtimise erialaga viis uut õpilast.

Lisl H. Mikko