Saame tuttavaks: XIII noorte laulupeo ühendkoori dirigent Tõnu Kaljuste

Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud koori- ja orkestridirigent Tõnu Kaljuste räägib intervjuus oma esimesest „teravast“ mälestusest laulupeol. Samuti mõtiskleb laulupeo ühendkoori esituses, ja seekord tema juhatusel kõlava laulupeohümni „Mu isamaa on minu arm“ tähenduse üle ning saame teada, mis seostub talle laulupeo juhtmõttega „Püha on maa“. Lõpetuseks annab ta soovituse noortele muusikutele.

Tõnu Kaljuste on rahvusvaheliselt hinnatud koori- ja ka orkestridirigent. Kaljuste alustas oma muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis esmalt klaveri, seejärel koorijuhi erialal. Jätkas õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) koorijuhtimise ja orkestrijuhtimise erialal. Tõnu Kaljuste nimetab oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks isa Heino Kaljustet.

Dirigenditööd alustas Kaljuste Ellerheina kammerkooris ning nüüdseks on ta dirigendina juhatanud tunnustatud kooride ja orkestrite esinemisi üle maailma. Ta on teinud koostööd mitmete tuntud orkestrite ja kooridega Euroopas, Austraalias, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Kaljuste on olnud Rootsi Raadio koori ja Madalmaade kammerkoori peadirigent. Praegu on ta enda asutatud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Samuti on ta Tallinna Filharmoonia ja projektiteatri Nargen Opera kunstiline juht. Kaljuste on ka enda asutatud projektiteatri Nargen Opera kunstiline juht. Tema eestvedamisel toimub iga-aastane Nargenfestival, mida raamivad Kreegi ja Pärdi päevad.

Kaljuste on pälvinud arvukalt preemiaid ja kõrgeid tunnustusi oma silmapaistva panuse eest muusikamaailmas. Üks olulisemaid neist on Grammy parima kooriesituse eest, mille pälvis 2014. aastal Arvo Pärdi „Adam’s Lament“ („Aadama itk“) esituse dirigendina. Kaljuste on Rootsi Kuningliku Akadeemia liige, on pälvinud Jaapani ABC muusikafondi aastapreemia. Teda on tunnustatud välisministeeriumi kultuuripreemiaga ja mitmel korral riikliku kultuuripreemiaga, ta on Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja Riigivapi II klassi teenetemärgi kavaler.

Tõnu Kaljuste, milline on teie esimene mälestus noorte laulu- ja tantsupeolt?

Oma esimesest laulupeost, mil olin 8-aastane, on meeles vägagi terav elamus. Mind nõelas mesilane ja isa palus mul mitte nii kõvasti häälitseda. Teiste esitatud vokaalist ma ei mäleta kahjuks enam midagi.

Isa nägi laulupeoga kõvasti vaeva, see oli kodus igapäevane teema. Pinget tekitav otsus, mida kavasse panna ja kes mis laulu dirigeerib, on vist iga kunstilise juhi peavalu siiani.

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte „Püha on maa“?

Globaalset. Seal sees on kaunis ambivalents. See on nagu lause, mida olen kirjutanud kõikidesse külalisraamatutesse üle maailma „…siin on ilus elada…”.

Juhatate laulupeol Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu „Mu isamaa on minu arm“. Mis on selle teose tähendus teile endale?

Seda laulu jääb saatma eriline saatus, mis meid tabas peale II maailmasõda. Ernesaks, kes kirjutas ENSV hümni, andis Koidula teksti viisistades märku: „Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, mu isamaa.“ See oli kui plaaster igale hingele, kes oli ehk hetk tagasi laulnud hümni sõnadega „Sa kõrgel leninlikku lippu kannad ja julgelt kommunismi rada käid.” Mulle meenub praegu Veljo Tormise sarkastiline lause: „Me kõik oleme süüdi, et elasime NSV Liidus.“ Paraku jääb selle laulu kontekst alati möödunud aegade võrku. Lauldagu enne ja pärast, mis iganes. Seda muidugi vaid minu jaoks. Õnneks ajad muutusid. Rasked ajad on loonud südamesse mineva laulupeo hümni, aga selliseid kahetisi ja raskeid aegu ei taha enam iial tagasi.

Milline võiks olla teie soov või sõnum sel korral lavale astuvatele noortele muusikutele?

Laulge väärt tekste, mis teie hinge toidavad. Tekste, mis midagi tähendavad. Vaimustuge ja olge õnnelikud! 

Karmen Kaukver