Silver Sepa „Mu rõõm on lõputu’’ on hingi siduv laul lahkumisest!

Silver Sepa  „Mu rõõm on lõputu’’ on Viljandis, Pika tänava puumajas sündinud laul, mis sel suvel jõuab ühendkooride esituses ka laulukaare alla. Laulu lahkumisest inspireerisid Sepa Iiri muusikutest sõbrad, keda on eestlastele tutvustanud eelkõige vennad Johansonid. Rääkisimegi temaga inspiratsioonist laulu taga ning sellest, kuidas laulusõnad kannavad tema jaoks eneses pühadust. 

Silver Sepa mõtisklus laulust  „Mu rõõm on lõputu’’

Kui ma 2008. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pop/jazz– muusika eriala lõpetasin, asusin helitehnikuna tööle uhiuude Viljandi Pärimusmuusika aita. Kord peale iirlaste kontserti istusime Tegelaste toas, kus ühes pärimusmuusikute ja iirlastega jämmisime. Sel õhtul lauldi pikalt uskumatult ilusaid iiri ballaade, millele laulsime vastu eesti regilaule ja uuemaid rahvaviise, mille hulgas kõlasid ka isetehtud laulud. Kogu aeg oli õhus tunne, et lisaks rahvalaulude oskamisele tuleb neid ka juurde luua – pärimustunnetus annab lauludele, just isetehtutele, erilise jume. Olin sel õhtul kuulates ja kaasa lauldes jõudnud endalt sada korda küsida, et mis on see MINU LAUL, ja miks ma ei ole seda veel üles leidnud?

Oli kevad või koguni sügis ja peale öösse kulgenud pubimusitseerimist jäeti omavahel hüvasti. Kui eestlased hakkasid kodu poole sättima, peatasid iirlased aja ja laulsid vähemalt kolm hüvastijätulaulu. Mis on nende laulutraditsiooni loomulik osa, oli minu jaoks miskit, mida ma ei olnud eales kuulnud ega kogenud.

Lõpuks läksid kõik aga kodu poole. Ka mina läksin munakiviteed mööda oma Pika tänava puumaja teise korruse korteri poole ja laulsin esimesed read laulust ‘’Mu rõõm on lõputu’’ kassettmakile. Olin ja olen ikka veel lummatud, kuidas lahkumine võib kesta pool ööd ja kuidas lauldes lahkudes võib hinged niimoodi kokku sõlmida, et need jäävad kokku igaveseks.

Kuidas seostub laul teie jaoks selleaastase laulupeo juhtmõttega „Püha on maa’’? 

Minu jaoks on rõõm lõputu, kui elus on pühad väärtused paigas, siis toidabki rõõmu allallikat muutes selle lõputuks! 

Lahkumise vaimus kõlab „Mu rõõm on lõputu’’ viimase lauluna ning ridade „Mu rõõm on lõputu, kuid siit me peame lahkuma’’ vaimus läheb igaüks oma teed, hinges kõlamas read ‘’Sai ühte meie hääl, ei paremat tea tahtagi.’’ 

Kohtume laulupeol, kus laulukaare all ühinevad meie hääled ja hinged! 

Annabel Parts