XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman meenutab pealavastaja teekonda

„Rahvatants” on minu hapnik,” ütleb noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rääkisime pealavastajaga veel paljust põnevast, muuhulgas ka sellest, mis Agne Kurrikoff-Hermani rahvatantsu juures köidab. 

Rääkige palun oma teekonnast XIII noorte tantsupeo pealavastajani, mida igaveseks meenutama jääd. Mida oled sellel teekonnal enda kohta õppinud? 

Võib öelda, et see teekond sai alguse 2010. aastal, kui tantsupeo „Meri” naisrühmade liigijuht Tiiu Haljaste kutsus mind enda assistendiks. Juba see oli minu jaoks väga suur asi, sest rahvatants on minu hapnik. Kui jõuame nüüd aega, mil hakati otsima pealavastajat, siis rääkisime minu hea sõbra ja kolleegi Maido Saarega sildadest oma elus – kuidas need meid inimestena kasvatanud on. Sündis XIII noorte tantsupeo ideekavand. Ühel hetkel tuli see kõik paberile panna ja lisada, kes siis on ideekavandis sündiva tantsupeo „Sillad” pealavastaja. Maido vaatas mulle mängleva kergusega otsa ja ütles: „Nüüd sinu kord!” Hetk, mil sain teada, et meie töö on silma jäänud ning minust saab pealavastaja, oli väga emotsionaalne. Täna, kolm aastat hiljem, ongi need sillad otsapidi jõudmas Kalevi staadionile – see kõik on lihtsalt sõnulseletamatu. 

Peo valmimise käigus olen mitmeid kordi mõelnud, et mis see ikkagi on, mis mind tantsupidude juures niivõrd paelub – terve minu elu on tiirelnud rahvatantsu ümber, see kõik saab alguse minu südames. Olen aru saanud, et kõige alus on olnud hästi eestimeelses peres kasvamine. Eesotsas minu isaga, kes oli tõeline Eesti mees ning kasvatas oma lapsi samas vaimus. Nüüd kannan mina oma Eestit enda sees meie oma tantsu sammudes ja seelikutriibus. Tervele peo sündimise protsessile tagasi mõeldes tunnen üha enam, et ma teen midagi väga-väga suurt ning seda suure pühendumuse ja kirega. 

Milline oli teie ettekujutus pealavastaja rollist? Kas see on olnud selline nagu ette kujutasite? 

Kuna mul on olnud võimalus alates 2010. aasta peost näha väga lähedalt peo valmimise protsessi, adusin, mida pealavastaja roll endast kujutab. Tõsi, küll mitte nii erinevate tahkude alt, mis mulle täna avanevad. Minu ettekujutus erines tegelikkusest just nimelt kogu vastutuse suuruse osas – mida lähemale pidu jõuab, seda kirkamalt ma seda tajun. Sellele lisab kindlasti hoogu ka minu omadus, minna kõigega  väga sügavale – ilmselt olen lihtsalt inimesena selline. 

Milline on olnud selle teekonna eredaim hetk? 

Ühe tantsupeo sünd on väga mitmeetapiline ning iga järgmise etapini jõudmine on omamoodi eriline. Kindlasti oli eriline hetk see, kui „Sildade” lugu ja väärtused, millest kõneleda soovime, said juurde tantsud, muusika, lavastuslikud sillakaared –  ehk terve lavastuse sünd. Hinge poeb ka kogu meeskonna- liigijuhtide, juhendajate, tantsijate pühendumus. Seega ütleksin, et kõik, mis seondub peo sünniga selle kolme aasta vältel, on mulle eriline.

Milline on teie suurim eesmärk tantsupeo pealavastajana? 

Minu suurim südamesoov on see, et kõik, kes peost osa võtavad, kas siis tantsijana väljakul või publikuna tribüünidel, saaksid peost kaasa vaid rõõmu. Et tantsupidu oma emotsiooni, looklevate väljakumustrite ning noorte tants ja kõlav muusika oleks tasakaalulauaks ümberringi müristavale maailmale. Soovin, et igaüks meist võtaks aega, et vaadata iseenda sisse – mõelda sildade enda sees, mõelda nendele kaartele, mis meid maailma ja Eestimaaga ühendab.

Milliseid soovitusi jagaksite tulevastele tantsupeo pealavastajatele?

Sellele kõigele on veel punkt panemata. Veel ei saa võtta seda kokku kui kogemust, mida teistele jagada. Küll aga võin öelda, et võta see ime, mida läbi tantsu nende pidudega loome, kanda vaid siis, kui see säriseb sügaval su sees! Vaid siis jõuad kanda ka vastutust, mis sellega kaasneb.

Maria-Johanna Vompa