Orkestrite teekond noortepeole

XIII noorte laulupeo sümfooniaorkestrite liigijuht Jüri-Ruut Kangur räägib noortepeol osalevatest orkestritest ja sellest, kuidas pillimängijate koosseisud laulukaare alla jõuavad.

Kes moodustavad laulupeol sümfooniaorkestri?

Laulukaare on üle 30 väga erineva orkestri. Tavaliselt esineb kümmekond keelpilliorkestrit, kus on viiuliid, vioolad, tšellod ja kontrabassid. Aga on ka sümfoniettorkestreid – need on keelpilli- ja sümfooniaorkestri vahepealsed koosseisud. Näiteks on orkestris üks flööt, klarnet, üks trompet ja võib olla mõni löökpill, kuid pole metsasarve, oboed või fagotti.

Lisaks on laval suuremad sümfooniaorkestrid, kus on 40 või rohkem mängijat ja peaaegu kõik pillid on olemas. Sinna kuuluvad näiteks Tallinna juhtivate koolide ja ülikoolide orkestrid.

Ühendorkestrisse kuuluvad kõik alates 10-aastastest kuni 30-aastasteni. Kuna meie liigis on väga erinevad vanusegrupid, on ka tasemed väga erinevad. Keeruline on leida repertuaari, mis oleks huvitav ja jõukohane noorematele, aga samas oleks ka inspireeriv kogenumatele mängijatele. Raskemate lugude puhul oleme noorematele esinejatele koostanud lihtsustatud partiid. Nii saavad nad ikka protsessis kaasa lüüa ja õppida vastavalt oma oskustele.

Mis saab siis, kui mõnel orkestril on teose esitamiseks vajalikud pillid puudu?

Puudlike pillide tõttu ei saa mõned orkestrid suuri sümfooniaorkestri lugusid mängida oma proovides. Nende jaoks oleme teinud noodid, kus näiteks puhkpillide osa on ümber kirjutatud klaverile. Klaveriõpetajaga saavad nad ikkagi harjutada ning ei pea oboe- või flöödisoolo ajal vaikuses istuma.

Laululaval kontserdi ajal on meil kõik pillid esindatud ja puudust ei ole. Mingeid pille küll koguneb üle Eesti vähem, mõningaid rohkem, kuid probleemiks see ei ole. Võimendusega saab vähemuses olevaid pille siiski esile tõsta. Pillide esindatus ilmsetab tegelikult väga hästi seda, milline on pilliõpetus Eestis – levinumaid pille õpetatakse rohkem ja seetõttu on neid ka laulupeol rohkem, haruldasemaid nagu fagotti või metsasarve aga ei saa kõikides muusikakoolides õppida. Näiteks viiuleid väga palju, pea mitusada, tšellosid sadakond, flööte 60, klarneteid 40 ning oboesid umbes 10. 

Kuidas orkestrid jõuavad laulupeole?

Meie kui laulupeo dirigentide jaoks algab töö juba mitu aastat enne – hakkame mõtlema, millist repertuaari kokku panna. Kui oleme leidnud lood, mis oleksid põnevad, mitmekesised ja harivad, hakkab töö nootidega. Teeme valmis lihtsustatud partiid ja mugandused.

Sel aastal said noodid valmis märtsis ning seejärel hakkas harjutamise protsess pihta. Iga kollektiiv saab noodid kätte ja hakkab iseseisvalt oma orkestriga pusima. Seekord hakkas mõni koosseis õppima juba kevadel. Teised, kellel oli muid tegemisi eelmisel hooajal, alustavad õppimist nüüd sügisel.

Koosmängu harjutatakse regiooniproovides, kuhu tulevad kohale ka laulupeo dirigendid. Nendes eelproovides saavad paarsada noort koos mängides juba parema aimduse, kuidas lugu tegelikult kokku kõlab. Nendes proovides pannakse paika detailid ja dünaamika.

Lisaks on eelproovi päeval ettenähtud grupiproovid, kus on abiks tunnustatud pedagoogid ja muusikaakadeemia tudengid, kes õpivad pedagoogikat. Nemad aitavad lapsi ja noori täpsemalt juhendada spetsiifiliste asjadega nagu näiteks sellega, kas liigutada poognat teatud noodi peal ülesse või alla. Pärast eelproove kogunetakse ühisprooviks laulukaare alla, kus on juba umbes 1000 mängijat.

Miks algavad pillimängijatel proovid juba novembris?

Kuna noortepidu lükati edasi, avanes meil võimalus pikendada harjutamisprotsessi ja hajutada seda pikema aja jooksul. Kuna orkestritel võtab lugude läbitöötamine ja õppimine palju energiat ning aega, siis tundus eelproovi erandkorras novembrisse toomine õige lahendus.

Alustasime protsessiga juba 2020. aastal ja saime ka noodid varem valmis. Kokkuvõttes võitsime juurde pea pool aastat lisaaega. Tõime eelproovi sügisesse ka seetõttu, et vahepeal on detsembris paljudel orkestritel jõulukontserdid ja oma tegemised. See lahendus võimaldab neil talvel teha omi asju ning siis tasapisi aprilliks jälle teise eelproovi lugude juurde tagasi tulla.

Kus ja millal eelproovid toimuvad?

Eelproovid toimuvad novembris ja järgmise aasta aprillis. Alustame 5. novembril Rakveres, kus on Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Järvamaa kollektiivid. Edasi liigume 6. novembriks Tartusse Vanemuise kontserdimajja, kus on Lõuna-Eesti orkestrid. 12. novembril harjutame Tallinnas Tehnikaülikoolis, kus on kõigepealt Tallinna orkestrid. Kuna pealinnas on päris palju orkestreid, siis päeva alguses on ainult Tallinna koosseisud ning õhtul Harjumaa ja Raplamaa kollektiivid. Viimasena teeme proovi 13. novembril Pärnu kontserdimajas, kuhu kogunevad Haapsalu, Pärnu, Viljandi ja Kuressaare orkestrid.

Kas külalisorkestrid esinevad ka noortepeol?

Iga kord ei ole külalisorkestreid käinud, kuid see aasta tuleb üks orkester esinema Soomest, teine Lätist. 2007. aastal käis üks koosseis isegi Austraaliast ja 2014. aastal Taiwanist. Kooridega võrreldes on külalisorkestrite kaasamine lihtsam, sest pillimäng on niivõrd universaalne keel. Koorilauljad peavad õppima eesti keeles laulma, aga orkestrimängus on noodid ikkagi need samad, kus mujal, esitatakse lihtsalt eesti muusikat.