Sümfooniaorkestrite kaanekujundused

Andrus Johani (1906–1941). Maastik. 1926. Eesti Kunstimuuseum
Andrus Johani oli Tallinnas sündinud agulipoiss, kes õppis maalimist Riigi Kunsttööstuskoolis ja hiljem Pallases ning sai juba enne viimase lõpetamist tunnustatud kunstnikuks. Peale realistlike agulielu kujutavate maalide paistis ta silma ka oma tabava ja lopsaka joonistusstiiliga. Oma arvukate reiside jooksul jäädvustas Johani inimesi ja paiku nii koduses Eestis, Pariisis kui ka Venemaal.

Andrus Johani teoseid näeb 2021. aastal avatud Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“.

Oskar Hoffmann (1851–1912). Maastik taluga. 1889. Eesti Kunstimuuseum
Baltisaksa kunstnik Oskar Hoffmann oli õppinud Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias, kus pakkus suurt eeskuju 17. sajandi Hollandi olustiku- ja maastikumaal. Hollandi maastikud aitasid hinnata samalaadset tasast ilu ka Eesti looduses. Düsseldorfi koolkonna kunstnikud tõid pildile Põhja-Eestile iseloomulikud madala silmapiiriga vaated ja kivised rannad, mis said tähtsaks osaks eesti kultuurimälust.

Oskar Hoffmanni tuntud maale eesti talurahvast näeb 2021. aastal avatud Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“.

Friedrich Sigismund Stern (1812–1889). Maastik taluga. 1851. Eesti Kunstimuuseum
19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi kohalike maastike vastu. Ka siinsed baltisakslased hakkasid avastama ja jäädvustama oma kodukoha loodust ning tundma huvi eesti ja läti talurahva etnograafia, eluolu ja kommete vastu. Need pildid on hiljem mõjutanud eestlaste ja lätlaste rahvusmaastike kujunemist. Friedrich Sigismund Stern oli 19. sajandi keskpaigas Kuressaares joonistusõpetaja.

Tema tööd „Maastik taluga“ näeb 2021. aastal avatud Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“.

Kaljo Põllu (1934–2010). Saatus. Sarjast „Taevas ja maa“. 1987. Eesti Kunstimuuseum
Graafik Kaljo Põllu (1934–2010) on tuntud soome-ugri ekspeditsioonide algatajana 1970. aastatel. See päranditalletamisele suunatud tegevus toimis ka vaikse vastupanuna Nõukogude venestamispoliitikale, rõhutades soome-ugri rahvaste materiaalse ja vaimse kultuuri omapära. Eri perioodide pärandit uurides huvitas Põllut eelkõige nende sümboolne tähendus. Kivilabürint, mida on säilinud ka Eesti aladel, näiteks Aegnal, muutub tema käsitluses saatuse kehastuseks, mille kohal kummitab tundmatu hiiglaslik vari.

Kunstiteoste tutvustused: Eesti Kunstimuuseum