Tantsuõpetajad julgustavad kõige pisemaid tantsupeole tulema

Kas teadsite, et veel vaid 15. oktoobrini on Tallinna ja Harjumaa 1.–2. klassi segarühmadel aega end tantsupeole registreerida? Küsisime liigijuht Liina Eerolt ja Jüri Günmaasiumi tantsuõpetaja Linda Pihult, mida ütleksid nemad emadele-isadele, kes tahaksid oma äsja kooliteed alustanud lapsele parimat huviringi valida.  Või tantsuõpetajale, kes veel kõhkleb, kas nii väikestega ikka on julgust suurele tantsupeole minna?

Hobide virvarrist rahvatants

See, et tänapäeval on kümneid valikuid, millisesse huviringi või trenni laps panna, teavad nii õpetajad, lapsevanemad kui ka lapsed ise. „Tantsutrennis õpitakse suhtlema, teistega arvestama, treenitakse keha ja musikaalsust,” loetleb Liina Eero häid omadusi, mida rahvatants õpetab. „Tunnis mängitakse koos ja tekib kambavaim. Enda tantsimise ajale tagasi vaadates mäletan ma just seltskonda ja seda, et oli lõbus – rasked asjad on meelest läinud,” meenutab Eero.

Sageli huvitab poisse enam jalgpall või mõni muu spordiala. Linda Pihu teab, et poiste jaoks, kes tahavad teha suurt sporti, on rahvatants vägagi arendav, kasvõi koordinatsioonile. „Koostöös sporditreeneritega oleme me leidnud kuldse kesktee ja selgitame poistele, et rahvatants on ju ka sport,” lisab Pihu.

Liina Eero, kes ise samuti poiste ema, toob välja, et peale füüsilise õpetab rahvatants ka niiöelda elukooli – kuidas lisaks poistega kambakesi olemisele ka tüdrukutega suhelda või isegi paar tantsusammu teha.

Mänguga silm särama

Sel peol on 1.–2. klasside esitada kaks tantsu ja mõlemas on olulisel kohal lastele loomuomane mängulisus. Liina Eero soovitab, et tantsudega tuleb hakata rahulikult minema, võtta aega päriselt mängimiseks, laulmiseks ja murdekeelsete sõnade tähenduste üle arutamiseks. „Õpetajale ei tohiks olla keeruline panna lapsi mängima ja nii läheb õppimine palju lihtsamalt,” räägib Eero.

Ka Linda Pihu rõhutab, et treeningtundi ei tohi minna tantsu õppima ja puhastama, vaid kogu õpiprotsess peab tulema mänguliselt. Aga kõigepealt tuleb õppida hoopis tantsurühma lapsi tundma.

Mõlemad õpetajad toovad välja, et lapsevanemate toetus on kogu teekonnal ülioluline. Olgu tarvis siis abi, et rühma uusi tantsijaid leida või selleks, et samas piirkonnas elav laps koju viia. „Ühisüritused tugevdavad rühma. Tasub teha kasvõi esinemisi, kuhu tulevad ainult oma rühma vanemad,” soovitab Eero.

Kas meie oskame ka kunagi nii hästi tantsida?

Kogu aasta on kui üks pikk arengufaas ja tants saabki ideaalselt küpseks alles tantsupeoks. Liigijuht Liina Eero ütleb, et „kõige ägedam on näha rühma arengut. Kui nad tulevad esimest korda ette tantsima, ei eelda keegi, et esitus on perfektne.” Loobuda saab pika protsessi jooksul iga kell – kui paarid ei tule kokku või ei jõua tantse õpitud – aga alustada tasub igal juhul, ja vaadata, kuhu tee viib.

Linda Pihu näitas oma tantsulastele aga esimestel tundidel videot tantsust, mida üheskoos õppima hakatakse. „Nad vaatasid pärani silmi ja küsisid, kas nemad oskavad ka kunagi nii hästi tantsida? Vastasin, et nii hästi ja veel paremini,” naerab Pihu. „Lapsi tuleb kiita, alguses ka väikeste edusammude eest. Ja iga tunni lõpus muidugi mängida,” teab tantsujuht seda, kuidas väikestel tantsulastel silmad säramas hoida.