Noortepeoks valmistumine

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-l on igas maakonnas oluline koostööpartner – omavalitsuste liit või maakonna arenduskeskus. ELT SA jagab partneritele informatsiooni peo korralduse kohta ning partnerid teevad selle põhjal oma maakonnas erinevaid ettevalmistusi peoks. Kuidas sihtasutus ja partnerid laulu- ja tantsupeoks valmistuvad, millistes valdkondades nad kokku puutuvad ja kuidas täpsemalt koostööd teevad ning millised on eesootavad väljakutsed? Nendest teemadest ja muust põnevast rääkisime Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi ja ELT SA juhataja Margus Toomlaga. 

NOORTEPEOKS VALMISTUMINE VÕRUMAA ARENDUSKESKUSES

Millega SA Võrumaa Arenduskeskus tegeleb?

Arenduskeskuses teeme tööd, et meie maakond areneks. Et seda saavutada, tegutseme mitmetes valdkondades. Näiteks on meil ettevõtlus- ja turismisuund, rahva tervise ja turvalisuse suund ning kultuuri ja haridus valdkond. Kultuuri valdkonnas on meie ülesandeks eest vedada üritusi ja hoida traditsioone elus. Näiteks anname välja maakonna aasta isa ja aasta ema tiitlit ning teenetemärke, korraldame Võru maakonna laulu- ja tantsupidu ning memme-taadi pidu. Just kultuuri valdkonna alla läheb ka laulu- ja tantsupeoks ettevalmistumine. 

Kuidas SA Võrumaa Arenduskeskus valmistub laulu- ja tantsupeoks?

Tegelikult valmistume peoks igapäevaselt – teeme tööd, et meil oleks koore, tantsurühmasid ja pillimängijaid, kes hoiaksid laulu- ja tantsupeo liikumist elus ning läheksid Võru maakonda peole esindama.

Noortepeo ettevalmistuse osas kanname hoolt selle eest, et kõikide kollektiivide juhid annaksid õigeks ajaks oma koosseisu suurusest teada, korrigeerime neid andmeid, vastame juhendajate ja kollektiivide küsimustele ning oleme toeks kuraatorile, kes on meie arenduskeskuse kultuurispetsialist.

Suhtleme omavalitsustega ja paneme nendega koos paika eelarve, sest ettevalmistumine vajab rahalisi ressursse ka omavalitsuste poolt. Paneme kokku ka maakonna koostöökogu, kuhu kuuluvad omavalitsuste haridus-kultuuritöötajad, tantsukollektiivide ja koorijuhtide esindajad. Lisaks on meil võrgustik, kuhu kuuluvad inimesed aitavad meil Tallinnas peoeelsel nädalal ja peo ajal kollektiividele toeks olla. 

Kas laulu- ja tantsupidu ühendab kohalikke omavalitsusi?

Usun, et ühendab. Võru maakonnast viis omavalitsust, mille kõigi ühine eesmärk ja soov on hoida traditsioone. Noortepidu on hea väljund, mis motiveerib noori laulmise ja tantsimisega edasi tegelema. Omavalitsused mõistavad seda ja teavad, et seljad kokku pannes ning valmistumise protsessi rahaliselt ja ideedega panustades, tugevneb meie kultuur nii Võru maakonnas kui ka Eestis üldiselt. 

Mis on XIII noortepeoks valmistumisel suurimateks väljakutseteks?

Koroonapandeemia, mil kollektiivid ei saanud harjutada, on jätnud oma jälje. Kuidas teha nii, et kollektiivid suudaksid võimalikult hästi peoks valmistuda ja taset endisele tasemele tõsta? See on ilmselt suurim väljakutse, millega tuleb ettevalmistumisel arvestada.

Kas valdkond (koorilaul, rahvatants, orkestrid ja rahvamuusikud) on Võru maakonnas tänasel päeval piisavalt toetatud või vajaks veel mingit tuge?

Minu hinnangul on toetatud – omavalitsused aitavad kulusid katta, juhendajad on toetatud ning noortele mõeldud laulmise-, tantsimise- ja pillimänguga seotud huviringe on piisavalt. Samuti on maakonnas palju võimalusi, et end väljendada ja kultuuri edasi kanda. Näiteks on väljunditeks meie iga-aastane maakonna laulu- ja tantsupidu, Vana-Võrumaal „Uma pido” ja Setomaal oma tantsupidu.

Kas on peetud mingeid plaane, kuidas laulu- ja tantsupeo liikumist maakonnas edendada?

Praegu peame plaani, kuidas tagada juhendajate järelkasv. Paljud juhendajad on vanemas eas ja väsivad ükshetk, noored ei tule aga juhendamist üle võtma. See probleem pole mitte vaid meie maakonnas, vaid valmistab muret üle-Eestiliselt. Kui on rohkem eestvedajaid, edeneb ka laulu- ja tantsupeo liikumine maakondades. 

Eelmisel aastal tähistasime 140 aasta möödumist Võru maakonna esimest maakondlikust laulupeost. Laulu- ja tantsupeo liikumine on seni olnud tugev ja loodame, et see jätkub samas vaimus veel vähemalt sama kaua.

Kuidas on sihtasutus korraldanud koostöö maakondadega?

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusel on igas maakonnas lepinguline koostööpartner – omavalitsuste liit või maakonnas kultuuritööga tegelev arenduskeskus. Need partnerid aitavad teha peoks ettevalmistusi.

Lisaks on igas maakonnas kuraator – väga oluline inimene, kes on maakonnale esmaseks kontaktiks laulu- ja tantsupeoga seotud küsimustes. Me jagame kuraatorile vajalikku informatsiooni. Näiteks ütleme, millised on vajalikud nõuded, et maakonnas eelproove ette valmistada. Kuraator viib seejärel meie planeeritud tegevusi maakonnas ellu ja omakorda edastab olulisi sõnumeid.

Kuidas ja millistes valdkondades see koostöö toimib ja toimub ning kui tihe see koostöö on?

Koostöö on üsna tihe. Eelkõige toimub koostöö peole registreerumisega seoses. Meil on vaja kuraatoritelt päris palju abi peoregistri haldamisega, kuna meil üksi pole võimalik kaardistada iga maakonna kollektiive.

Kuraatoritel äärmiselt suur roll eelproovide ettevalmistamisel ja harjutamiseks mõeldud ruumide broneerimisel. Omavalitsused aitavad seda kõike korraldada ja ka rahaliselt toetada.

Lisaks panevad kuraatorid kokku korraldustoimkonna, mille liikmed tegelevad maakonna korralduslike küsimustega ja kes aitavad kollektiive Tallinnas peo nädalal. Kuraatoritel on ka oluline roll jagada informatsiooni peo sisu kohta ja kanda peo väärtusi maakonnas edasi.

Kas võrreldes varasemate pidudega on selles koostöös ka mingeid uuendusi?

Meil on plaanis pärast pidu omavalitsuste ja kuraatoritega põhjalikumalt vestelda ning küsida neilt tagasisidet ettevalmistusprotsessi kulgemise kohta. Murekohtadest teada saamine on meie jaoks oluline, sest nii oskame järgmiste pidude tegevusi paremini planeerida ja ka sihtasutuse poolelt süsteemi parandada.

Teine uuendus võrreldes eelmiste pidudega on see, et kuraatoritel on seekord omavalitsustega suurem side kui enne. Kui varem olid kuraatorid rohkem seotud meie sihtasutusega ja tööleping oli tehtud meiega, siis seekord on kuraatoritel tihedam suhtus just nimelt omavalitsuse või arenduskeskusega ning tööleping on nendevaheline.

Millised võiksid olla järgmised sammud selle koostöö osas?

Meil on koostöö 15 maakonna ja kolme suurema linnaga – igas kohas on ettevalmistus ja probleemid veidi erinevad. Järgmiseid samme hakkame partneritega arutama siis, kui eesootav pidu on korraldatud ja murekohad peojärgselt üle vaadatud.

Kas sihtasutuse poolt oleks mingeid sõnumeid, mida on maakondadele soov edastada?

Kõige suurem oht laulu- ja tantsupeo liikumise hääbumisele on see, kui maakondades jääb koorilaul, pillimäng ning rahvatants unarusse. Mida tugevam on liikumine maakondades, seda tugevam on ka peo traditsioon ning seda rohkem on laulu- ja tantsupeol osalejaid. 

Panen igale omavalitsusele südamele, et nad toetaksid igapäevaselt laulu-, tantsu- ja pillikollektiive ja leiaksid lahendusi, kuidas oma maakonnas edendada laulu- ja tantsupeo liikumist.