Omaloomingu korjetalgute võlu, valu ja erakordsus

Tavapäraselt moodustub laulu- ja tantsupeo repertuaar olemasolevatest ja tellimusena valminud teostest ning konkursi võidutöödest. Seekordset, XIII noorte laulu- ja tantsupeo kava eristab senistest tõik, et uudislugude konkursi asemel koguti 2020. aasta kevadel teoseid ja inspiratsiooni omaloomingu korjetalgutelt, kuhu sai esitada nii kooriteoseid, laule, luuletusi, laulutekste, pillilugusid ja isegi rahvatantse. Milliseks osutus talgusaak ja millised on korraldajate muljed, räägivad laulupeo peadirigent ja helilooja Pärt Uusberg ning tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman.

Mille poolest omaloomingu korjetalgud erinesid varasematest uudisloomingu ja uute tantsude konkurssidest? Milles peitus selle väärtus?

Pärt Uusberg: Uuendus peituski formaadi muutuses. Korjetalgud ei olnud klassikalises mõttes konkurss nagu tavaliselt, ei olnud tarvis kirjutada tingimata uusi laule, vaid võis saata ka varem loodud teoseid, mis autorite meelest võiksid kõlada laulu- või tantsupeol. Loomulikult võis kirjutada teose ka spetsiaalselt konkreetseks peoks lähtuvalt peo ideekavandist. Taolises formaadis otsiti peole repertuaari esmakordselt, see oli suur ettevõtmine ja kaasas huvilisi laiemalt.

Agne Kurrikoff-Herman: Tantsupidu on varem oma repertuaari uut loomingut leidnud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi uute tantsude konkurssidelt. Korjetalgud olid aga laiapõhjalisemad hõlmates peale tantsude ka näiteks muusikapalu. Lisaks kujunes laekunud teoste ülevaatamine ja -kuulamine ning sellega kaasnev mõtete vahetamine minu jaoks eriliseks, sest see liitis kohe alguses nii tantsu- kui ka laulupeo korraldajaid, see oli justkui üheskoos teele asumine. Talgutele lõi erilise tähenduse ka koosloomine – peo kava ettevalmistusprotsessi kaasati heliloojaid, tantsuautoreid ja rahvamuusika seadjaid, ning teisi inimesi, kes muidu kunstilisse toimkonda ei kuulu. Mulle tundus, et sellest üleskutsest sai seekord üks tore sillakaar laulu- ja tantsupeo loomise teekonnal.

Kuidas selliste talgute ideeni jõuti?

Pärt Uusberg: Kui õigesti mäletan, tuli see idee helilooja Tauno Aintsilt, kes oli kaasatud uudisloomingu konkursi statuudi ettevalmistusprotsessi. Ta leidis, et sõna „konkurss“ võib olla pingestav ja suunab mõtted teineteisega võrdlemisele. Soovisime, et protsess oleks avatum ja julgustavam.

Kuidas üldiselt võis talgute tulemusega rahule jääda ja kui keeruline oli valikuprotsess?

Pärt Uusberg: Töid laekus kokku ligi 500, mis näitas, et korjetalgute idee selles mõttes õigustas ennast, resonants ühiskonnas oli suur. Teisalt peab tõdema, et niivõrd suure hulga teostega küllalt lühikese aja jooksul tutvumine tegi laulupeo kunstilise toimkonna (kellele lisaks olid hindamisse kaasatud ka Tõnu Kõrvits ja Tauno Aints) olukorra üpris keeruliseks, materjali oli lihtsalt nii palju.

Muus osas ei olnud üleliia keeruline, kuna algusest peale oli selge, et omaloomingu korjetalgud on n-ö üks lisaaken, kust võib repertuaar peole jõuda, aga ei olnud eeldust, et laulupeo kava suures mahus korjetalgutelt laekunud töödest moodustuks. Lisaks korjetalgutele tellitakse teoseid heliloojatelt ja tehakse valik ka juba varem loodud koorimuusikast. Mistõttu saigi sellest aknast valitud vaid need laulud, mis parasjagu liikide kavva sobitusid ja ei pidanud end vaevama teoste reastamisega kuhugi pingeritta.

Millised teosed sõelale jäid?

Agne Kurrikoff-Herman: Tantsupeo jaoks osutusid toredateks leidudeks rahvamuusika käsitlused, mis leidsid koostöös loo autorite, meie muusikajuhi ning seade autoritega uued kuued. Nõnda jõudis loomekorjelt tantsupeo repertuaari päris mitu toredat pillilugu ja seeläbi ka tantsu. Näiteks 2.–3. klassi segarühmade tants „Mängumops“  tantsitakse Martin Mülleri hoogsa pilliloo „Puraviku polka“ saatel. Mirjam ja Kätlin Kits tegid muusikale uue seade, mis vaheldub liigijuht Ulla Helin-Mengeli lisatud rahvapäraste liisusalmidega, temalt on ka koreograafia.

Peale selle leiti talgutelt 3.–4. klassi segrühmadele Piret Laikre muusika „Sportlik kõnd 3 ja 4“, millele tantsupeo seade tegi Arno Tamm. Selliselt sai Ene Jakobsoni koreograafiaga peole tants „Ruttame koos“. Noorte segarühm sai koosloomes tantsu „Jalad maas“. See tantsitakse muusikapala „Labajalg“ järgi, mille autor on samuti Piret Laikre, tantsupeo seade tegi Tonio Tamra ning koreograafia Aveli Asber.

Pärt Uusberg: Laulupeo kavva jõudis korjetalgutelt neli teost: mudilaskooridele Martin Sildose „Rõõm on täitnud maa“, lastekooridele Karin Kuulpaki „Kodu“, poistekooridele Triin Normani „Üle Maarjamaa“ ja neidudekooridele Maili Metssalu „Mina ja meri“. Esitatud lugusid tuli natuke ka kohandada, näiteks Maili Metssalu laulule „Mina ja meri“ tegi Tõnis Kõrvits kooriseade ning Martin Sildose laulu „Rõõm on täitnud maa“ teksti autor Hanna Grete Rebane tegi oma teksti koostöös Leelo Tunglaga pisut ringi, et see sobiks paremini just laulupeo konteksti.

[„Puraviku polka“ ja „Rõõm on täitnud maa“ sünnist saab lähemalt lugeda eraldi intervjuudest autoritega siinsamas uudiskirjas, toimetaja märkus].