Sümfooniaorkestrite dirigent Ingrid Roose: Sügisene proov tekitab juba aasta alguses osalistele kambavaimu, mis motiveerib aasta lõpuni vastu pidama!

Nädalavahetusel algasid XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa” sümfooniaorkestrite maakondlikud eelproovid, kus üheskoos noorte laulupeo dirigentide juhatusel harjutati kavas olevat repertuaari. Uurisime Tartu eelproovis osalejatelt esmamuljeid tavapärasest varem algavate eelproovide kohta ning rääkisime suvise peo repertuaari keerukusest.

„Noorte laulu- ja tantsupidu toimub koroona tõttu aasta võrra hiljem ning see avas võimaluse tuua eelproovid varasemaks ja alustada juba novembris,” selgitas XIII noorte laulupeo sümfooniaorkestrite liigijuht Jüri-Ruut Kangur

Esmamuljed

Jüri-Ruut Kanguri esmamulje Tartu ja Rakvere eelproovidest on hea – lapsed on tublid ja töökad. „Näha on kaasatöötamist, mis annab hea tunde, et laulupeol saame kõik koos ilusti hakkama!” ütles Kangur. 

Sama positiivne on ka dirigent Ingrid Roose: „Näha on, et kollektiivid pole aasta alguses veel kõigega jõudnud tegeleda, kuid siiski on tase ja üldpilt hea.” Enim oli harjutatud Tõnis Kaumanni teost „Rondo”, kuna see läks ettemängimisele. „Teiste lugudega on vaja natuke vaeva näha aga eelproovi üldine energia on väga hea!“ rääkis Roose.

Tänavuse peo eelis

„Selle peo suureks eeliseks on eelproovide hajutatus. Orkestrid saavad juba varakult esimesed soovitused ja näpunäited. Aega on rahulikult valmistuda ning näeme jälle aprillikuus, kui toimub järgmine eelproov,” selgitas Kangur. „Sügisene proov tekitab juba aasta alguses osalistele kambavaimu, mis motiveerib aasta lõpuni vastu pidama,“ lisas Roose. 

Noored orkestrandid Põlva Muusikakoolist Minna-Emilia (14), Hanna-Lisette (14) ja Miia (14) on ühte meelt, et peo proovidega varem alustamine annab neile rohkem kindlustunnet ja aega pillimängu harjutada. 

Võru Muusikakooli õpetaja Jaan Randvere tõi välja, et muusikakoolides läheb laulupeo tõttu koormus suuremaks ja seega on hea, et muidu lühikest peo ettevalmistusperioodi saab nüüd hajutada.

Anett (23) Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrist, lisas, et ta sai sügisesest eelproovist hea emotsiooni: „Ma arvan, et inimesed juba ootavad, et saaks laulupeole minna, seega sügisene proov on väga mõnus ja tekitab peo tunde.“

Ühiskõla otsinguil

Eelproovides saavad noored suure orkestri kogemuse ning kuulda ja tunnetada ühiskõla, mida kõik igapäevaselt harjutades kogeda ei saa. „Kõige olulisem on see, et orkestrid saavad eelproovides esimese emotsiooni kätte, eriti väiksemad või kollektiivid, mis koosnevad ainult keelpillidest, kes kuulevad tavaliselt puhkpilli osa ainult klaverilt või salvestuselt,“ rääkis Roose. 

Põlva Muusikakooli keelpilliorkestri juhendaja Riivo Jõgi rõhutas samuti, et keeruliseks kohaks on just löökpillide ja puhkpillide puudus orkestritest, sest repertuaar on selline, kus need pillid on väga olulised.  „See teeb ettevalmistuse natuke keerukamaks. Eelproovides on aga kamba peale suurem sümfooniline orkester olemas, tänu sellele saavad noored aimu, mis see tegelikult on,” selgitas Jõgi. 

Just kogemuse mängida suure orkestriga tõi välja ka Põlva orkestrant Miia, kes osaleb esimest korda sümfooniaorkestriga laulupeol: „Väga põnev ja teistsugune on mängida nii suure koosseisuga!”

Liigijuhi Jüri-Ruut Kanguri sõnul ongi laulupeo ühendorkestri missiooniks anda väiksematele kollektiividele kogemust kuidas on mängida suure orkestriga ja samuti pilliharidust.  

Hariv kava

Dirigent Ingrid Roose rääkis, et kava esitab mitmeid väljakutseid aga suure orkestriga mängides klõpsab pusle kenasti kokku. 

Sümfooniaorkestrite liigijuht Jüri-Ruut Kangur peab üheks raskemaks teoseks Heino Elleri sümfoonilist poeemi „Koit”: „See on Eesti sümfoonilise muusika suurteos ja Eesti klassika, mis on kirjutatud professionaalsetele orkestritele,“ ütles Kangur ja lisas: „Samuti on keeruline Tõnis Kaumanni pala „Rondo” .”

Dirigentidega nõustusid ka noored pillimängijad. Flöödimängija Aneti arvates on kava mitmekesine ja väga põnev. „Elleri „Koit“ vajab palju tööd. Seal peab tähelepanelikult kuulama kõiki, et saaks hästi koos mängida, kuid samas see on klassika ja seega veidi tuttav,” ütles Anett. 

Põlva Muusikakooli viiulimängija Minna-Emilia meelest on samuti Elleri „Koit”  väga ilus. Kaumanni „Rondos on teatud kohad raskemad ja vajavad rohkem töötamist kui teised, rääkis Minna-Emilia. 

Liigijuht Kangur leiab, et keerulised lood avardavad maailmapilti ja ühine musitseerimine distsiplineerib lapsi. „Väljakutseid pakkuvate palade mängimine suures orkestris annab lastele tohutult juurde pillimängimise tarkust,“ ütleb ta ja lisab: „nende nelja pala õppimine teeb noortest palju paremad instrumentalistid. Soovime, et lapsed saaksid emotsiooni, mis inspireeriks midagi ilusat koos tegema, eriti praegustel keerulistel aegadel.”