XIII noorte tantsupeo 2.–3. klasside liigijuht Ulla Helin-Mengel

2.–3. klasside liigijuht Ulla Helin-Mengel räägib, kust sai tema tantsutee alguse, mis sõnumiga tulevad seekord tantsupeole 2.–3. klassi lapsed ning kuidas liigijuht ise peoks valmistub. 

LIIGI KUNSTILINE TOIMKOND:

  • Ulla Helin-Mengel (Liigijuht)
  • Dagmar Aus (Liigijuhi assistent)

Kava:

  • Põrand põrub! Andre Laine / Riho Päts „Rõõmulaul“ / seade tantsupeole Arno Tamm
  • Mängumops Ulla Helin-Mengel / Martin Müller „Puraviku polka“ / liisusalmide toimetaja Ulla Helin-Mengel / seade Mirjam Kits, Kätlin Kits / orkestratsioon tantsupeole Arno Tamm
  • Ühistantsud: Oige ja vasemba Ullo Toomi seade / rahvaviis; Finaal Üle mere Rasmus Puur / Indrek Koff 

Saame tuttavaks, Ulla Helin-Mengel! Räägi palun, kuidas oled tantsuni jõudnud ja mis Sind rahvatantsu juures praegu inspireerib?

Ma alustasin tantsimist 9-aastasena Kirbla külas. Tantsuõpetajat seal ei olnud ja nii ei jäänud meil sõbrannadega midagi üle – tuli ise tants teha, sest esinemissoov oli suur. 

Esimene kokkupuude rahvatantsuga oli algkoolis, kui meile „Oiget ja vasembat” õpetati. Õpetaja oli kuri ja ei meeldinud mulle üldse ning sama suhtumine tekkis ka rahvatantsu. Mu ema oli kultuuritöötaja ja kui ta otsis lastele tantsuõpetajat, oli minu põhitingimus, et mitte mingil juhul rahvatantsu. Saingi võistlustantsuringi ja tegelesin sellega viis aastat. Rahvatantsuni jõudsin alles Viljandi Kultuuriakadeemias.

Juhuslikult sattusin ka 10-aastaselt tantsupeole, sest mu tädi juhitud rühmas oli vaja asendustantsijat. Täpselt sama vana on muide praegu ka minu tütar, kui läheb esimest korda tantsupeole.

Tantsupidudel on väga võimas luua ja näha ühiseid suuri jooniseid – kui väljakutäis tantsijaid teeb ühte sammu ja hingab ühes rütmis. Sinna juurde ka isamaalisus.

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- või tantsupidudest võtad liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa”?

Teadmise, et enne tuleb hästi suur töö ära teha, et väljakul oleks lihtsam. Et kõik oleks selge ja täpne, joonised arusaadavad. Siis läheb väljakutöö ludinal ja ei ole lastele piin, vaid rõõm. Kui lapsed, õpetajad, assistendid ja nurgajuhid teavad, mida teha, on kõigil hea peol olla. 

Kuidas asetub XIII noorte tantsupeo 2.–3. klassi segarühmade repertuaar tantsupeo etendusse nimega „Sillad”?

Esiteks sellega, et meie lastele meeldib väga mängida. See ei kao nende igapäevaelust veel kuhugi, vaid rõõmustab neid kõige rohkem ja paneb silma särama. 

Teisalt on aga meie lapsed julged unistajad ja uudistajad, neil on alati palju küsimusi. Kui küsida, kelleks nad tahavad saada, siis on vastused superstaariks, linnapeaks, Eesti presidendiks. Nende tants „Põrand põrub” just seda ütlebki – mina tulen, olen julge ja ei karda midagi. Loome silla unistustemaale ja tagasi.

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see Sinu hinnangul osalejatele esitab?

„Põrand põrub” on tantsupeol üks ainsamaid tantse, kus kasutatakse marsisammu. Tänapäeval on seda tantsudes vähem. Lapsed tõstavad marssides põlved kõrgele ja käed käivad hoogsalt kaasa. Kätekombinatsioon arendab koordinatsiooni. Teises tantsus on peamiselt hüpaksammud, külgsammud ja galopid. 

Ka muusika mõttes on tantsud erinevad. Lapsed saavad tantsudega hästi hakkama ja mõlemad neile väga meeldivad – just mängulisuse poolest.

Kuidas kollektiivid Sinu hinnangul koroonapandeemia tänaseks on üle elanud? Kas sel aastal 60. juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada? 

Mulle tundub küll, et kui noortepidu on tulemas, lähevad rühmad jälle täis. Isegi, kui enne on olnud mõõn, siis enne pidu leiavad kõik, et tahavad tantsupeole saada. See on ikka asi, mis lapsi, aga ka täiskasvanuid motiveerib. Tantsupeod hoiavad ka rahvatantsutraditsiooni elus.