Laulu- ja tantsupeo alguseni
  • 0
    0
    Päeva
  • 0
    0
    Tundi
  • 0
    0
    Minutit
  • 0
    0
    Sekundit

Algamas on maakondlikud eelproovid

Uus aasta on tulekul, ning jõulupuhkuselt naastes toob suvel toimuv pidu esimest korda tantsijad, lauljad ja muusikud kokku – juba jaanuari lõpus toimuvad esimesed eelproovid. Sellest, mida meie tublid peolised proovidest oodata võiksid, rääkisime tantsupeo tantsutoimetaja Vaike Rajaste, laulupeo muusikatoimetaja Kersti Seitami, ning rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppiniga.  

Milles seisneb eelproovide olulisus?  

Enne kui kõik laulukaare all laulame ja tantsuplatsil koos tantsusamme vihume, jõuame kaks korda üle Eesti kokku sõita, et siis ühiselt peo repertuaari harjutada. Dirigentide, tantsujuhtide ning juhendajate valvsa pilgu all saavad kõik peolised sügise jooksul omandatut ühiselt harjutada. Muusikatoimetaja Kersti Seitami sõnul ongi eelproovide eesmärgiks eeskätt peoks valmistuda. „Neid on vaja, et laulud ja orkestriteosed saaks enne pidu võimalikult lihvitud. Siis ei ole hiljem laulukaare all toimuvad proovid enam õppimiskoht, vaid kokkupaneku koht. Kogu eeltöö selleks tulebki proovides ära teha,’’ ütles ta ning mainis ka koostegemise olulisust: „kuna paljudes maakondades on vaid mõni üksik koosseis, siiski üritame nad teistega  liita,’’ sõnas ta. Ka Juhan Uppini sõnul seisneb eelproovide olulisus just kokku saamises ning ühises harjutamises. „Rahvamuusikud teevad asju kuulmise järgi, ning jaanuaris jõuab kätte see hetk, mil sügise jooksul õpitud lood lõpuks üheskoos tööle hakkavad. Rohujuuretasandil mängime nii nagu kuuleme, ning seda enam on eelproovid tähtsad. Need on olulised seadjale ja liigijuhile, sest sealne ühismängimine aitab mõista mis muudatusi tarvis teha on, ning annab selguse ka selles, mida kahe kuu pärast järgmises eelproovis kontrollida,’’ ütles ta ootusärevuses. Tantsujuht Vaike Rajaste sõnul on proovid olulised, näitamaks kui kaugel ollakse tantsude omandamisega. „Võibolla on kedagi veel aidata tarvis, et repertuaar kõigile hästi selgeks saaks,’’ ütles ta. 

Lisaks eeltoodule tõi Kersti Seitam olulise kasutegurina välja ka selle, et iga peo eel annavad proovid võimaluse saada ülevaade Eesti koorimaastiku üldise seisu ning muutuste kohta. „Eelproovid on ainus võimalus seda statistikat kaardistada, sest see on ainuke hetk, mil näeme osalejaid veel individuaalselt – laulukaare all oleme kõik üks, ning kindlat rühma kuulda on võimatu,’’ ütles ta. 

Olgugi et eelproovid laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo lõikes omavahel mõnevõrra erinevad, ei ole aastate lõikes suuri muudatusi eelproovde korralduses toimunud. Ainukese märkimisväärse vahena täheldasid kõik kolm peojuhti, et väikesed muutused on toimunud hindamissüsteemis, ning pisemate maakondade eelproovid on mõnel puhul kokku liidetud. „Tantsupeo eelproovid toimuvad nii nagu varasematel pidudel. Uuendusena seekord ehk nii palju, et hindamissüsteem ehk peole pääsemise kord, on XIII noorte tantsupeo kunstilise toimkonna poolt väga põhjalikult ette valmistatud ja lahti kirjutatud. Samas ei tasu liigselt muretseda, sest esimeses proovis veel hindamist ei toimu,’’ ütles Rajaste. Ka kooridel ei tasu esimese proovi pärast liialt muretseda, sest hindeid seal veel ei panda. „Seekord me peennumbrites kinni ei ole. Kooridele antakse peale proovi staatus – kas edasi pääsenud või loobunud. Suulise tagasiside ja sõnalise hinnangu saavad nad alles teises proovis,’’ sõnas Seitam. Uppini sõnul on suurim muudatus see, et proovid toimuvad kõigil seitmsmel liigil koos, et ei oleks mitut käimist.

Mida olulist tantsija, laulja ja pillimängija endale kõrva taha panna võiks? 

Vaike Rajaste sõnul on oluline, et tantsija ilmuks proovi pidulikus rahvarõivais. „Seelikud, pluusid, püksid, pärjad, paelad, sõled, mütsid, vööd, jalanõud – kõik kenasti olemas ja kenasti tantsijal üll,’’ ütles ta infoks rahvatantsijatele. Proovipäeva pikkus sõltub esinejaist endist, ja kestab seni, kuni kõik rühmad on tantsinud, ning tagasiside liigijuhtide poolt kirja saanud. Juhan Uppini soovitus pillimängijatele on kaasa võtta oma söök, sest ees ootavad pikad päevad, ning proovipaikades kohvikuid pole. Rahvamuusikutel eelproovides riietus oluline pole, ning esinemisrõivais kohale ilmumine pole oluline ka koorilauljatele. „Paljud muusikaõpetajad toovad kollektiivid riietatuna ühtsesse mustrisse – mis on alati tore näha, kuid see pole eelproovi läbiviimise seisukohast hetkel oluline. Laulupeo proovid toimuvad tavariietes,’’ ütles Kersti Seitam. „Võibolla on oluline mainida, et kelle eelproovid toimuvad koolimajades, on oluline vahetusjalatsid kaasa võtta. Kultuurimajades see nii oluline pole, aga kuraatoritega on need teemad juba läbi arutatud, ning nemad hoiavadki korralduslikes küsimustes oma maakondadel silma peal,’’ lisas ta. „Kui tekib veel mistahes küsimusi, siis liigijuhid on enam kui valmis aitama. Seniks aga harjutada, õppida ja õpetada. Ja kui tarvis, saab veel ka mentorluskoolitustel osaleda,’’ ütles Juhan Uppin veel lõpetuseks.

Kogu vajaliku info eelproovide toimumisaegade kohta leiate meie kodulehelt laulupidu.ee, laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo lehtedelt „Osaleja“ vaatest. Sealt leiate ka maakonna kuraatorite kontaktid, kes küsimuste korral hea meelega aitavad. 

Head harjutamist ja kohtumiseni eelproovis!