Hiiumaa kuraator Helle-Mare Kõmmus
14.12.2022
Palun tutvustage ennast meie lugejatele – milline on teie igapäevatöö Hiiumaal ja kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai?
Olen elupõline hiidlane, ning kuraatoritöö juurde sattusin ma läbi enda igapäevaste, rahvakultuuriga seotud tegemiste. Olen Eesti Rahvakultuuri Keskuse Hiiu maakonna rahvakultuurispetsialist ja tantsujuht Kärdla Kultuurikeskuses.
Tantsu- ja laulupeo protsessiga olen ma tegelikult seotud juba kooliajast, mil tantsijana pidudest osa võtsin. Peo lavastuspoolega olen tuttav aastast 1987, mil Angela Arraste assistendina noorte peol oma esimese väljakukogemuse sain. Aastal 1994 olin ma juba ise lavastajana ja rühmajuhendajana tantsupeol. Lavastasin Lääne-Eesti plokki, kus minu juhendatav nais- ja segarühm kaasa lõid. Seega on mul lisaks ka muid ülesandeid kogunenud. Kolmel toolil muidugi korraga istuda ei saa, ning asjada hõlpsaks toimimiseks on mul abiks meeskond, kellega teeme palju eeltööd, et kõik peol ja väljakul sujuks.
Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab?
Kuraatori roll on väga oluline just maakonna ja meie puhul saare vaates. Kuraatorina pean märkama registreerimata jäänud kollektiive, et neid peoprotsessiga liituma julgustada – olen olemas kõigile tantsijatele-lauljatele ja pillimängijatele, et nad ikka peole jõuaks. Veel vastutan selle eest, et peolisteni jõuaks vahetu ja õige informatsioon ning igakülgne abi.
Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?
Mina olen seda rolli Hiiumaal juba 1997ndast aastast kanda saanud.
Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Hiiumaal on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed järgmise aasta noortepeoks valmistumisel?
Meie eelproovid toimuvad valdavalt Haapsalus. Kuigi neis osalemine on suur ajaline ettevõtmine, on see väärtuslik, et tantsija ja laulja saaksid tunda end osana suuremast seltskonnast. Neid sõpru, kes tantsivad samu tantse või laulavad samu laule on veel – ja tegelikult päris palju. See annab noortele võimaluse teisi omasuguseid näha ja kuulda, ning võimaldab ka õpetajatel võrdlusmomendi tekkimist, sest tihti on Hiiumaal peoliigis ainult üks kollektiiv
Praegu on ettevalmistuse aeg ja uueks aastaks loodame kõik rivis olla. Võibolla natuke murelikuks teeb asjaolu, et põhikooliastmes on tantsurühmades puudu poistest, kes reeglina rohkem spordiga tegelevad. Need kaks toredat rühma, kus poisid tantsivad, ning kes tantsupeole püüdlevad on gümnaasiumiastmes tekkinud noorte segarühm ja pererühm.
Kui palju kollektiive Hiiumaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?
Hiiumaalt on liitunud 17 kollektiivi (6 laulukoori, 2 tantsurühma ja 9 võimlemisrühma), mis on meie pisikese maakonna kohta väga hea. Kogu saare õpilaste arv on kuskil 870 ja peoprotsessis on osalejaid umbes 250, ehk kuskil kolmandik meie õpilastest – laulukoorides laulab 138 õpilast ja tantsusaalis on 112 õpilast.
Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Hiiumaa meid sel korral rongkäigus üllatab?
Hiiumaaga on rongkäigus lõbus, sest ta on nii pisike. Me üritame ennast oma maakonna rahvarõivais ikka suuremaks teha, aga juhtub alati see, et laulja ja tantsija on nii elevil, ja lauluväljakule rutates jääb meie väike rongkäigu jupp veel väiksemaks. Silmapilk, ning Hiiumaa on juba möödas. Me peamegi mõtlema, et kuidas see niigi pisikene lõik sel aastal suuremaks saada.
XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“ . Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Hiiumaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?
Hiiumaa laps on õnnelik laps, sest tal on päris oma maakilluke suures meres. See annab hiidlaseks olemise mõnu ja kindluse, et mis ka ei juhtuks, üks lapike maad on alati temaga. See on väärtus, mille saab uhkelt oma seljakotti pista teel suurde ilma.