Indrek Koff: olen vist küll igavene laps!

Tantsupeo loovad tantsijad, rahvariided ja tantsumustrid, aga ka muu, mis esmalt kohe tantsupeoga ei pruugigi seostuda. Näiteks sõnad. Ritta seatud sõnad mängivad asendamatut rolli peo tervikuks sidumisel, etenduse dialoogid panevad unustama argimured ja liigutavad sügavalt. Uurime tantsupeo sõnadesse seadjalt Indrek Koffilt, tõlgilt ja kirjanikult, mis inspireerib teda kirjutama läbi laste ja noorte silmade, millised on tema mälestused tantsupeost ning mis tantsupidu ja sillad tema jaoks tähendavad. Lõpetuseks saame teada, miks just Indrek Koff tantsupeo tekstide loojaks valiti.

Osalete suvisel tantsupeol läbi tekstide, kas mingil moel veel?

Mul on rõõm ja au, et noorte tantsupeo loojate seltskond tõmbas mind oma seiklusse kaasa. Miks just mina, seda ma pole julgenud küsida, aga mul on väga hea meel, et niisugune koostöö võimalikus sai. On olnud väga huvitav ja ilus teekond, mille jooksul olen saanud teritada oma peamist tööriista – sõna. Olen ka väga palju õppinud, sest nii suure sündmuse tekstilist poolt ei ole ma varem loonud, aga tantsupeo toimkond oma tohutute kogemustega on andnud väga head nõu ja suunanud etenduse tekste leebe, kuid konkreetse käega just niisuguse etenduse tarvis kohandama.

Rahvatantsuga ei ole ma ise tegelnud, aga nagu enamikul eestlastel, nii on ka minul sõpru ja tuttavaid, kes on tantsinud kogu elu ja esinenud ka paljudel tantsupidudel. Väga lähedasi sõpru-sugulasi mul seekordsel tantsupeol ei ole, aga olen päris kindel, et üht- või teistpidi tunnen tantsijatest vähemalt pooli – niisugune see meie Eestimaa ju on.

Milliseid mälestusi teil on tantsupeoga seonduvalt?

Kõige elavamalt mäletan seda tantsupidu, mis peeti tavapärase toimumispaiga asemel hoopis lauluväljakul ja toimus koos laulupeoga. See oli 2011. aasta noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm“. Minu vanem poeg oli siis algkoolipoiss ja tantsis kaasa. Muidugi võttis kogu see ilu silma märjaks.

Mida tantsupidu teie jaoks tähendab?

Tantsupidu on tähtis osa eesti rahva suurest peost. Laulu- ja tantsupidu pole võimalik teineteisest lahutada, need kuuluvad kokku ja moodustavad ühtse organismi. See annab meile kõigile võimaluse tegelda oluliste asjadega, mõtiskleda suurte küsimuste üle ja tuletada meelde, mis on need väärtused, mida tähtsaks peame. Tantsupidu teeb rõõmsaks ja samas võib väga sügavalt liigutada. Kui tantsupidusid ei oleks, siis elaksime vist edasi ikka, aga palju-palju vaesematena.

Olete kirjutanud tekstid läbi eri vanuses laste silmade – kust saate inspiratsiooni?

Lastele kirjutamine on mulle ääretult tähtis, võtan seda väga tõsiselt ja üritan teha nii, et minugi tekstid aitaksid kaasa uue lugejatepõlvkonna sünnile. Samas aga ei võta ma ülearu tõsiselt iseennast ja üritan maailmas ikka leida ka üht-teist naljakat. Õieti polegi vaja väga otsida, meie ümber toimub tohutult palju naljakaid asju, mis panevad mu kas mühinal naerma või siis vähemasti muigama küll. Mulle meeldib asju naljaks pöörata ja elada nii, nagu oleks elu mäng. Selles mõttes olen vist küll igavene laps.

Lapsi on mul neli ja see on kindlasti üks põhjus, miks mulle lapsed nii kangesti meeldivad ning miks ma tahan kirjutada ennekõike lastest ja lastele. Kui see mõnikord hästi välja kukub ja lastele korda läheb, siis võin oma tööga rahule jääda.

Kuidas mõtestate sildu või tantsupeo teemat „Sillad” iseenda jaoks?

Sildade mõte oli tekkinud juba ammu enne seda, kui mina tantsupeo kunstilise seltskonnaga liitusin, aga ma haakusin sellega algusest peale üpris hästi. Kõige olulisem, mis minul silla mõistega seostub, on ehk avatus. Kui hakkan ehitama silda, et kuhugi pääseda, siis tunnistan, et mulle iseendast ei piisa. Et ma ei ole kõikvõimas ja ammendav, vaid pean ammutama eluks ja vaimseks edenemiseks vajalikku peale iseenda ka kusagilt mujalt. Teiselt kaldalt.

Mida sooviksite laulu- ja tantsupeolistele saabuvateks jõulupühadeks ja aastavahetuseks?

Jõuludeks soovin kõigile seda, mida jõulude puhul sageli soovitakse: soojust ja rahu. Hingetõmbepausi üleüldisest kiirustamisest ja südamerahu. Aga rahu sõna otseses mõttes, sõja lõppu. Kui siinsamas meie kõrval möllav kuri sõda õnnelikult lõpeks, siis see oleks meile kõigile parim jõulukingitus.

Indrek Koff märkis, et ta pole söandanud küsida, aga uurime siis ise – tantsupeo pealavastaja, Agne Kurrikoff-Herman, miks tegite just Indrekule pakkumise luua tantsupeo tekstid?

Tantsupidu hakkab sel korral  jutustama lapse ja noore kasvamise lugu läbi tema enda tunnete, mõtete ja suhestumise. Läbi sillakaarte, mida ta elus loob.

Selleks, et hoolega vormitud mõtted lapse tunnetesse ja sõnadesse seada, vajas pidu sõnaseadjat, kes tunnetaks maailma läbi eri vanuses laste pilgu ja tunnetuse ning paneks selle kõik sõnadesse.

Mina jõudsin oma otsinutega Eesti Lastekirjanduse Keskusesse, kus mulle siis, kui olin oma mõtted ära öelnud, anti kindlal meelel soovitus, et see võiks olla Indrek Koff.

Ma olen ääretult  tänulik ja õnnelik selle kohtumise üle, sest leidsime enda kõrvale just sellele inimese, kellel on oskus sõnum vahvalt ja lastepäraselt, laste endi sisse vaadatuna sõnasse seada. Hiljem tuli välja, et ka temal on neli last nagu minulgi. Vähe sellest, me mõlema peredes sirguvad kaksikud.

Indreku meeskonda tulemisega, tuli ka rahu, mis andis kindlustunde meil oma looga edasi liikuda. Läbi meie peo esitluskontserdi, mis toimus eelmisel kevadel, jõudsid Indreku esimesed tekstid ka juhendajateni ning said väga sooja ja positiivse tagasiside.

Koos Indrek Koffi läbi laste silmade kirjutatud tekstidega asub tantsupidu suvel rõõmuga oma lugu jutustama.