Karin Tuule „Kodu” – laul, milles on lihtsalt nii palju ilu

Selleks ajaks, kui XIII noorte laulupeo lastekooride liigijuht Ave Sopp loomekorjetalgutele laekunud lugusid läbi kuulas, oli suur osa liigi repertuaaripuslest juba paika loksunud – vaja oli veel üht kaunist sisukat laulu, soovitatavalt a capella. „Kuidagi on ikka nii, et sulle peab see muusika ja mõte pähe kukkuma ja tänu loomekorjetalgutele see juhtus,” meenutab Sopp. Nii jõudiski temani „Kodu”, mille autoriks Karin Tuul (Kuulpak). 

Karin Tuul räägib, et „Kodu” sai esmalt loodud Eesti Vabariigi aastapäevaks ja originaalversioonis esitas seda Eesti Naislaulu Selts. Tollal otsis Tuul teksti, mis sobiks kodumaa sünnipäeva konteksti ja sattus Ernst Enno luuletuse „Kodu imelisem töö” otsa. „See luuletus on iseenesest hästi lihtne ja siiras – autor maalib looduspildi kodumaast ja selle armastamisest,” võtab helilooja kokku Ernst Enno tekstiga seotud tunde. „Laulu kirjutades lähtun ma tekstist, see on kõige alus, muusika peab kandma edasi teksti sisu,” räägib Tuul.

Liigijuht Ave Sopp kiidab, et Karin Tuul tajub koorijuhina hästi koori ja tema võimalusi. „Ta on teinud oskuslikult kauni meloodia, lisaks on seal väga sisukas tekst. Ja mis kõige olulisem – tal on loomulik minek, kulgemine kulminatsiooni ja sealt tagasi. See muusika ise tõstab koori üles,” räägib Sopp. Ehkki Tuul on kooriheliloojana tegutsenud umbes kaheksa aastat, on see esimene kord, kui tema laul kõlab laulupeol.

„Kõik sai alguse sellest, et me küsisime – kus on sinu tõeline jõud?” räägib Ave Sopp lastekooride liigi repertuaari kujunemisest ja lisab, et kava sündis häbematult kiiresti, ühe inspiratsioonitulega. „Kodu” sobis teiste lugude kõrvale tervikusse. „See laul tõstab esile väärtuse, mis on meie kodus, vanemates. Ja toob esile, et see nii öelda vanemate põlv ei lõpe ära isa ja emaga, vaid on tegelikult oluliselt suurem ja tugevam ring ka nendega, keda meie seas enam ei ole,” räägib Sopp.

Oluliste väärtuste esiletoomist peab tähtsaks ka loo autor. „Minu jaoks on oluline, et see teos ja selle laulmine tekitaks lauljates kodutunde. Mis iganes see kellegi jaoks siis on – on see lapsena peitusemäng, mõni nostalgiline hetk, vanaema küpsetatud pannkookide söömine või perega looduses viibimine. Loodan, et kõik leiavad selle, kuidas laulu oma kodutundega seostada,” räägib Tuul. 

Liigijuht Ave Sopp tõdeb, et lugu ei anna ennast nii kergelt kätte kui oleks võinud arvata, samas on ta juba näinud, et kui ühel hetkel tekib lastel musitseerimise vabadus, siis tegelikult meeldib laul neile väga. „Me kõik hindame oma elus ilu ja selles laulus on lihtsalt nii palju ilu,” sõnab Ave Sopp.