Laulu- ja tantsupeol heisatakse lipud

Riigikogu võttis 7. detsembril 2022  vastu valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse (635 SE), mis muudab lipupäevadeks üldlaulupeo, üldtantsupeo ja noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad.

Seadusemuudatuse poolt hääletas 70 saadikut. Üle riigi heisatud lipud näitavad laulu- ja tantsupeo liikumise üleriigilist ulatust ja tähendust. Soov on avaldada austust kõigile, kes on laulu- ja tantsupeo traditsiooni 150 aasta jooksul hoidnud, ja tunnustada neid, kes traditsiooni edasi kannavad. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Ettepaneku üleriigiliste laulu- ja tantsupidude ning noorte laulu- ja tantsupidude toimumise päevad muuta lipupäevadeks tegi Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Oleme riigikogu poolt vastu võetud seadusemuudatuse üle väga rõõmsad ja leiame, et laulu- ja tantsupidude toimumispäevade lisamine riiklike lipupäevade loetellu on igati põhjendatud. Lipupäevad räägivad Eestile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest. Kõiki neid väärtusi kannab ja lausa kehastab laulu- ja tantsupeo traditsioon. Igal laulu- ja tantsupeol hoitakse Eesti lippu au sees ning see on sündmus, kuhu nii külalised kui esinejad kõige meelsamini ka ise Eesti lipu kaasa võtavad, väljendades seeläbi rõõmu oma riigi ja austust riigi ühe tähtsama sümboli suhtes. Samuti on laulu- ja tantsupidude programmi kuulunud ka Eesti lipu päeva tähistamine ning näiteks 2009. aastal kinkis toonane president Toomas Hendrik Ilves kõigile laulu- ja tantsupeol osalevatele kollektiividele Eesti lipu 125. aastapäeva puhul oma lipu. 2017. aasta suvel toimunud noorte laulu- ja tantsupeo ajal tegid peo üldjuhid ettepaneku ja avaliku üleskutse heisata laulu- ja tantsupeo nädalavahetusel Eestis riigilipud. Üleskutsega liitus ka president Kersti Kaljulaid. 2019. aasta juubelilaulu- ja tantsupeo toimumise päevad olid Riigikogu kultuurikomisjoni eestvedamisel samuti lipupäevad ning nii 2017. kui ka 2019. aastal leidsid üleskutsed sooja vastuvõtu ja said positiivset tähelepanu avalikkuselt.

Laulu- ja tantsupeo traditsioon on saanud lahutamatuks osaks eesti identiteedist. Traditsiooni 150 aastase ajaloo jooksul on laulu- ja tantsupidudest saanud mitmekihiline ning laia tähenduse ja mõjuväljaga liikumine mis on edendanud hariduselu, olnud rahvuslike põhiväärtuste hoidjaks ja isamaalise maailmavaade kujundajaks ning millel on oluline roll eesti kultuuriruumi kujunemisel. 

Traditsioon toetub laulu- ja tantsupeo talgulaadsele liikumisele, mida kannab edasi osalejate ja juhendajate pühendumine ning korraldajate ja eestvedajate tihe koostöö.

Esimest korda heisatakse uue seaduse alusel lipud 30. juunil 2023, mil algab XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“. Seaduses on küll öeldud, et lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Samas usume ja loodame, et laulu- ja tantsupeo päevadel saab meie kaunis trikoloor ehtima ka kõiki kodusid üle maa.