Raplamaa kuraator Triinu Ülemaante

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – milline on teie igapäevatöö Raplamaal ja kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai?

Tegelikult ei töötagi ma enam Raplamaal, vaid hoopis Tallinnas, kus igapäevaselt askeldan IT-valdkonnas, kuraatoritööd teen selle kõrvalt. Varem olin oma kodukandis Raplamaal, kus töötasin Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialisti ametikohal. Kuna töötasin selles ametis, tegi omavalitsuste liit mulle ettepaneku noorte laulu- ja tantsupeo kuraatoriks hakata. Võtsin selle pakkumise suure rõõmuga vastu ja nüüd, kui sügisel töökohta vahetasin, otsustasin kuraatoritöö endaga siiski kaasa võtta.

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab?

Minu jaoks on see väga suur au. Laulu- ja tantsupidu on alati mul hinges olnud, alates 2003. aastast olen sellega vähemal või rohkemal määral seotud olnud. Olen osalenud nii laulja, tantsija kui ka vabatahtlikuna. Nooremana vaatasin laulu- ja tantsupeo eestvedajaid suure imetlusega. Nüüd on väga uhke tunne töötada koos nende vägevate inimestega üle Eesti, õppida ja areneda ning panustada millessegi nii pühasse.

Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

Seekordne laulu- ja tantsupidu on minu kui kuraatori jaoks esimene. Töö on minu jaoks uus ja põnev. Kuigi teen kuraatoritööd esimest korda, tunnen end selles rollis hästi, sest olen saanud harjutada. Näiteks 2019. aasta peol „Minu arm” oli mul võimalus olla Raplamaa kuraatori assistent.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Raplamaal on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed järgmise aasta noortepeoks valmistumisel?

Ettevalmistused on läinud hästi – eelproovid on paigas, rongkäik on kavandamisel ja kokku on pandud meeskond, mis maakonnas noortepeo teemadega tegeleb. Uuel aastal hakkame eelproove läbi viima ja tegelikult alles siis algab kõige mahukama töö tegemine.

Arvan, et suuremad väljakutsed selguvad alles järgneval poolaastal, mil hakkavad toimuma eelproovid ja kätte jõudma peonädal. Minu enda jaoks on ilmselt aga suurim väljakutse see, et kuidas teises valdkonnas töötades seda protsessi võimalikult hästi vedada. Aga usun, et kõik laabub kenasti, sest mulle on toeks inimesed, kes aitavad mind korraldusega.

Kui palju kollektiive Raplamaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Noortepeole on meie maakonnast teel umbes 70 kollektiivi. Võrreldes eelmise noortepeoga on see number veidi suurem. Seda on hea näha, et meil on ägedaid inimesi, kes sütitavad lapsi ja noori tegelema laulu, tantsu ja pillimänguga ning et see liikumine on endiselt meie noorte seas populaarne.

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Raplamaa meid sel korral rongkäigus üllatab?

Hiljuti selgus meie maakonna kujunduse ideekonkursi võitja ja nüüd käib rongkäigu kavandamine täies hoos. Kuna kogu kavandamisprotsess on veel algusjärgus, ei saa ma midagi kindlat öelda. Kuid tean, et Raplamaa kujundus tuleb lustakas nagu noortepeole kohane.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“. Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Raplamaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

Iga piirkond on Raplamaal omamoodi ja erinev. Mina olen pärit Vigalast, kus on palju pärimust, folkloori ja traditsioone. Meil on pisut säilinud ka Vigala murrakut. Näiteks „kartul on rahke” tähendab keedukartulit, mis on veel poolkõva. Kui sünnikodust ära kolisin, kasutasin edasi sõna „rahke” ja märkasin, et teised minu ümber olid sellest väga hämmingus ning ei mõistnud, mida see tähendab.

See pani mind tagantjärele mõtlema, et igaühe kodukohas on tegelikult nii palju igapäevaseid ja väikeseid, kuid erilisi traditsioone, ütlusi, legende ja palju muud, mida tasub märgata. Loodangi, et Raplamaa lapsed leiavad üles need kodukoha pärlid, mis neid väiksest peale ümbritsenud on, ja võtavad need oma ellu uhkusega kaasa.