Tants „Ruttame koos” pakub lastele särtsakust ja lusti

Laulu- ja tantsupeo omaloomingu korjetalgutest saabus tantsupeo repertuaari ka 3.–4. klassi tantsijatele tants „Ruttame koos”. Nii tantsu koreograaf Ene Jakobson kui helilooja Piret Laikre leiavad, et nagu pealkiri ütleb, on tegu ühe rutaka tantsuga. Vestlesime autoritega ja uurisime, kuidas tants ja muusika kokku said ning millised on ootused esitajatele.

Ene Jakobson, kuidas sündis tants „Ruttame koos”?

Tants „Ruttame koos” valmis eritellimusena tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermani poolt. Muusika algvariant oli Piret Laikre looming, „Sportlik kõnd 4 ja 3“, millele tegi uue seade muusik Arno Tamm.

Muusika oli lavastusmeeskonna poolt juba eelnevalt valitud. See on hoogne ja värvikas muusikapala. Kokkuvõttes sai palju proovitud ja katsetatud, et sünniks ilus tervik.

Nii pealavastaja kui liigijuht usaldasid minu tunnetust ja ilmselt ka kogemust tajuda muusikat. Sain võimaluse luua muusikale just 3.–4.klassi lastele sobiv koreograafia, mis sobitub kenasti noorte tantsupeo  „Sillad” repertuaari. Antud tantsu loomiseks sain inspiratsiooni eelkõige muusikast, mis on rõõmus ja kerge kõlaga. Tantsu mõtlesin enamjaolt välja kevadel-suvel, kui tantsijad olid suvepuhkusel. Seega väikestele tantsijatele sain oma koreograafiat edastada alles 2021. aasta augustis, Sõlekese treeninglaagris Karepal.

Tantsu õpetamist alustasin päkkadel jooksusammude harjutamisest ¾ taktimõõdus, sest see ei ole lastele just kõige lihtsam. Koreograafiat luues kasutasin ka hüpaksamme, kükki laskumisi ja plaksukombinatsioone. Need on lastele alati arendavad tegevused. Peale väikest harjutamist tundus, et sammustik on eakohane ja loodu kõnetab lapsi. Lastetantse luues mõtlen alati, et tants oleks ühtlasi ka tantsijat arendav ja tooks sära lapse silmadesse.

Millest see tants räägib? Mis tähendus on tantsu pealkirjal?

3.–4. klassi lastes on palju tegutsemistahet ja vallatust, rõõmu joosta ja avastada. Siit ka tantsu pealkiri „Ruttame koos”, sest tantsus on palju rutakust, liikumist erinevates joonistes, plakse, mis tulevad lustist ja sõpradega kohtumisi.

Milliseid väljakutseid see tants tantsijatele esitab?

Teadsin, et selle liigi teine tants, mis oli juba varem valminud, on lastele suurem väljakutse. Seega tundus, et kõrvale oleks oluline luua midagi lihtsamat ja siirast tantsurõõmu pakkuvat. Töötan ise laste kollektiiviga ja teadsin, et pärast pandeemia-aastaid vajatakse natuke kergemat tantsu. On oluline, et liigitantsudel oleks omandamises tasakaal, väljakutset, tantsija arendamist, aga samas ka mõnusat lustimisvõimalust.

Piret Laikre, kuidas teil tekkis idee osaleda laulu- ja tantsupeo loomekorjetalgutel?

Tegelikult osalesin oma südames sajaprotsendiliselt laulupeo lauludele panustades. Saatsin sinna enda paremiku, mis aastatega kirjutatud ja tegin ka ühe kooriloo spetsiaalselt juurde, aga… kahjuks mitte ühtegi ei valitud. See kurvastas mind muidugi väga, aga talgutel otsiti paralleelselt ka tantsupeole uut muusikat. Mõtlesin, et ahh… kuna mul oli värskelt liikumisõpetuse plaadilt “Kollane” kohe instrumentaalpalu võtta, siis võiks ju kaks enda lemmikut sinna saata. 

Sealt ootasin positiivset vastukaja veel vähem kui laulupeolt, kuniks ühel ilusal suvepäeval helistas mulle Agne Kurrikoff-Herman ja andis teada, et minu mõlemad lood on tantsupeo komisjoni poolt tähelepanu pälvinud ning täiesti tõenäoline, et lähevadki käiku. See sõltus siis sellest, kas tantsud hakkavad toimima ja kuidas kava kokku kujuneb. Minu suureks üllatuseks läksidki mõlemad lood läbi –  „Ruttame koos” ja „Labajalg”. See rõõmustas mind muidugi üliväga!

Muusika algne pealkiri oli  „Sportlik kõnd”? Millest selline pealkiri?

See lugu on tegelikult aastatetagune – aastast 2014. Ma juhendasin tol ajal sellist vokaalansamblit nagu Häälemaa. Ja kuna kaks lauljatest, Elo Toodo Jakobs ja Viljar Kuusk, olid ka väga head viiuldajad, siis mõtlesin, et küll oleks tore vahelduseks teha ka särtsakas instrumentaalpala. Seejärel jäi ta mõneks ajaks seisma, kuniks 2018. aastal hakkasin tegema koos Tuuli Jukiga üht liikumisõpetuse plaati  „Kollane”. Seejärel mõtlesingi, et äkki leiab sellele loole ka rakendust. Pealkiri saigi pandud selle järgi, mida selle loo saatel teha saaks – näiteks sportlikult kõndida.

Ja siis muutus  „Ruttame koos” pealkirjaks?

Tõepoolest. Kuna  „Sportlik kõnd” ei kõlanud pealkirjana hästi ja tantsupeo tantsu nimeks sai  „Ruttame koos”, siis olin kohe nõus seda muutma. Üks ruttamine see lugu ju ongi ja pealkirjana väga hea ja tabav. 

Kas muusikat tuli kuidagi tantsule kohandada või seada või on kõik jäänud täpselt nii, nagu see algselt kirjutatud sai?

Pean tunnistama, et ma pole tantsu autoriga kunagi kohtunud ega suhelnud ning tantsu ma pole samuti veel näinud. Ju siis kõik selle loo puhul toimis ning polnud vajadust. Küll aga olen ma suhelnud loo arranžeerija Arno Tammega, kui see lugu oli kujundamisel ja salvestamisel ja olen tema nägemusega väga rahul. Esitajaskond on muidugi palju suurem ja uhkem, kuid loo olemus on väga kodune ja sarnane algsele. Igal juhul on see kõik minu jaoks väga põnev ja ootan seda hetke väga, kui kogu tervikut näen. 

Kas olete veel kokku puutunud väiksematele tantsijatele muusika loomisega? 

Jah! Jõgeva tantsuõpetaja Ave Anslani kaudu oli võimalus kirjutada mõned aastad tagasi kaks tantsu: 2. klassi rahvatantsijatele üks rõõmus lugu “Päiksega” ning III Eesti naiste tantsupeole kirjutatud  „Perelugu”. Ning 2019. ja 2022. aastal olen andnud välja ka kaks liikumisõpetuse plaati  „Kollane” ja  „Sinine”, mis on suunatud samuti väiksematele lastele. See ei ole nüüd rahvatantsuga otseselt seotud, kuid nagu näha, on  „Kollase” plaadilt kaks pala tantsupeole jõudnud. Olen aru saanud, et lood on nagu pere lapsed, mis lähevad laia maailma oma elu elama.