Tantsuõpetajad kogusid mentorseminaris esimesteks eelproovideks tarvilikke nõuandeid

Pühapäeval, 4. detsembril kogunesid pea paarsada rahvatantsu- ja võimlemisõpetajat üle Eesti hommikust alates oma kodudes arvutite ette, et osaleda tantsupeo mentorseminaridel ning saada liigijuhtidelt kasulikke täpsustusi ja nõuandeid eelproovideks valmistumisel.

Päev algas juba kell 9.30 kõikidele õpetajatele mõeldud mentorkoolitusega, kus räägiti üle see, kuidas teises eelproovis kollektiive hinnatakse ning tutvustati vastvalminud hindamismaatriksit. Edasi kulges päev erinevate rühmaliikide kaupa – iga liigi tantsuõpetajad said veebi vahendusel kohtuda enda liigijuhi ja assistendiga, kes võtsid detailitäpsusega õpitavad tantsud läbi ja vastasid tekkinud küsimustele. Kokku toimusid päeva jooksul üheksa eri liigi mentorseminarid.

Otepää Gümnaasiumi tantsuõpetaja Kaire Ojaveel on noortepeole pürgimas neli rühma, seega veetis ta veebiseminaril mitmeid tunde. „Kõik oli väga hästi läbi mõeldud ja kulges kenasti kellaajaliselt. Liigijuhid vastasid esitatud küsimustele ja olid kokku pannud oma liigitantsude olulised märksõnad, millele veel tähelepanu pöörata, samuti tutvustati hindamiskriteeriume liigisiseselt,” kiitis Ojavee head päevakorraldust. Ka XIII noorte tantsupeo tantsutoimetaja Vaike Rajaste tunnustas meeskonda, kes oli väga põhjalikult repertuaari tutvustused ja täpsustused ette valmistanud – erilist tähelepanu pöörati just sellele, millest sõltub rühma esituse hinne. 

Ehkki võiks eeldada, et veebi teel kohtudes igatsesid õpetajad näost näkku suhtlemist ja võimalust muljeid vahetada, siis tegelikult kostis mitmel korral seda, et just Zoomis korraldatud mentorseminar oli hea idee. „Kuna suveseminar augustis andis mõnusa tunde, hea emotsiooni ja võimaluse suhelda, siis seekord ei tundnud sellest puudust,” räägib Ojavee. Kohila tantsuõpetaja Ulvi Mägi tõi positiivsena välja võimaluse teha märkmeid laua taga istudes, mitte nö põlve peal – see aitas paremini keskenduda. 

XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermani sõnul on mentorseminar peole liikumise teekonnal alati üks olulistest etappidest, kuid tavaliselt on selline kohtumine toimunud peoprotsessis ühel korral – kahe eelproovi vahel. Vaike Rajaste lisas, et varasematel aastatel on õpetajatel olnud võimalus pöörduda küsimuste ja muredega liigijuhtide poole isiklikult, kuid nüüd oldi kõik ühes infoväljas ning võimalikele küsimustele ja murekohtadele said vastused ka need, kellel veel ei olnud küsimusi tekkinud või kes olid tõlgendanud repertuaari omamoodi. „Selline seminarivorm andis võimaluse veel enne esimest eelproovi pöörata tähelepanu repertuaari detailidele,” toob Rajaste välja. 

Tantsuõpetajatel jätkus kiidusõnu lisaks toimunud seminarile ka eesootava peo repertuaari kohta. Ulvi Mägi, kes valmistub peoks Kohila Gümnaasiumist lausa kuue rühmaga, kiidab lustlikke ja rõõmsaid tantse, mis lastele hästi sobivad. Vanemate liikide tantsud on Mägi sõnul küll „parajad pähklid”, kuid kui soov peole saada on suur, ollakse pingutuseks valmis. Tartu Miina Härma Gümnaasiumis rahvatantsu õpetava Anita Kreeni sõnul meeldib peo repertuaar ka noortele. „Gümnaasiumirühm ütles, et pusimist on üksjagu, aga see hoiab ära rutiini ja sunnib pingutama.”

Rääkides tantsurühmade olukordadest, ei saa üle koroona-aja mõjust koolinoorte rühmadele. Ehkki kolm õpetajat tõdevad, et neil on olukord hea, sest rühmad, kellega peo poole teel olla, on olemas, ei ole koroonaeelne seis veel siiski päris saavutatud. Ulvi Mägi räägib, et kõik rühmaga seotud tegevused võtavad tavapärasest enam aega. „Kahju on sellest, et meie seas on kogu aeg nii palju haigestujaid. Näiteks pole meil õnnestunud kordagi saada neiduderühmaga kokku täiskoosseisus – ikka on keegi haiguse pärast eemal,” räägi Mägi. 

Aga vaatamata mõnedele murenootidele on nii tantsupeo meeskonnal kui ka õpetajatel silm säramas ja ootus suvise peo ees suur. „Rõõmu tegi väga rohke seminaripäevast osavõtt. Juhendajate pühendumist sel teekonnal tõestasid koha peal esitatud julged küsimused,” räägib pealavastaja Kurrikoff-Herman. Tema sõnul andis kohtumine rõõmu ja rahu südamesse, et ollakse koos teel. Head meelt tegi see, kui juhendajad rääkisid julgelt sellest, kui kaugel õpetamisega ollakse, mis teeb enim muret ja rõõmu, jagati ka nippe õpetamisel või laste meeleolu ja tantsutahte hoidmisel. 

„Kogu seminaripäev tõi meid juhendajate ja meeskonnaga teineteisele lähemale, mis omakorda paneb ootama järgmist kohtumist – sedapuhku siis juba esimeses eelproovis,” võttis Agne Kurrikoff-Herman kokku meeskonda valdavad tunded.