Välismaalt pürgib laulu- ja tantsupeole 10 koori ja 4 tantsurühma

Silver Lumi juhatab Helsingi Eesti mudilaskoori missioonitundest, et säiliks rahvas ja kultuur: „Kultuur ei säili, kui seda ainult kuulajana-vaatajana tahetakse tarbida. See säilib ainult seda ise aktiivselt ja iga päev tehes.“ Tema koor – 15 eesti peredest pärit last – on laulupeole tulemas juba teist korda. Nii nagu veel 9 koori erinevatest Euroopa riikidest ja 4 tantsurühma siit ja sealt poolt Atlandi ookeani.

Kui varasemalt on laulupeole tulnud väliskooride seas olnud ka puhtalt „välismaiseid“, siis seekord on kõik Eesti juurtega kollektiivid, selgitas väliskooride koordinaator Kersti Seitam. Helsingi mudilaskoor on üks selline, kus dirigent Silver Lumi sõnul laulavad Eesti juurtega lapsed, sest koori mõte ongi eesti keele ja kultuuri säilitamine. 

Lumi selgitab, mida peole pääsemine talle ja koorile tähendab: „Kuna mu enda laps laulab ka selles kooris, siis lapsevanemana on mul hea võimalus ning samas ka kohustus anda talle võimalus osa saada ühest meie kultuuri suursündmusest, mis on maailmas siiski üsna unikaalne nähtus. Kuna meie kodune keel siin Soomes elades on eesti keel ning me identifitseerime endid ka eestlastena, siis on ääretult oluline, et eestlus kanduks edasi ka meie laste kaudu. Seetõttu ei saa ma piirduda mõttega, et minu lapsed peavad osa saama sellistest kultuuriüritustest. Tähtis on istutada neisse mõte, et ühel hetkel saabub nende kord hoida elus ja viia edasi seda kõike, mille nimel mina täna vaeva näen. Muidu hääbub kõik. Vaikselt ja hoomamata. Selleks aga tuleb rohkem teha, kui esmaspäeviti talle laulupeolaulik pihku suruda ning proovi saata.“

Dirigent tutvustab lastele laulupidu ja räägib kogu teekonnast laulupeorepertuaari valmisest kuni laulupeolt koju minemiseni: „Olen püüdnud seda kõike teha suure õhinaga, sest lastel endil ju veel laulupeokogemus puudub. Seepärast hakkavad nad laulupeo vastu huvi tundma, seda väga-väga ootama ja ka vaimustuma peamiselt minu juttudele tuginedes.“

Koorijuhi väljakutsed välismaal

Igale dirigendile tähendab laulupeole pääsemine töövõitu. Lumi kirjeldab oma väljakutseid: „Esiteks laulavad mudilaskooris ju lapsed, kes mitmehäälse laulmisega pole varem kokku puutunud. See aga tähendab, et laulupeo-valmis tuleb saada üsna tagasihoidliku ettevalmistusega lauljate rühm. Siinkohal ongi mul au ja ka kohustus teha algust lastele mitmehäälse laulmise tutvustamisega. Kui kõik läheb õigesti, jätkavad need pisikesed laulumaiad kunagi ju ka täiskasvanutena harrastus- ja profikoorides. Oleme loonud Soome eestlaste ajalooraamatusse uue peatüki sellega, et oleme esimene eestlastest mudilas- ja lastekoor, kes on läbinud tiheda konkursisõela ja saanud iseseisvate kooridena laulupeole. Selle üle on mul eriti hea meel.“

Dirigent Lumi jaoks on teel laulupeole kolm suuremat väljakutset: „Repertuaar – mulle näib, et Soomes elavat last ei köida ilusad ja helged laulud vabast Eestimaast. Nende jaoks sellist teemapüstitust ei eksisteerigi. Vabadust ja iseseisvust nad veel ei taju. Aga see ei ole kindlasti laste viga. Arvan, et kõik algab siiski kodudest – kuidas räägitakse Eestimaast, selle inimestest, headest suhetest sõprade ja naabritega jne. Kogu see kultuuriline taust formuleerub lõpuks selles, milliseid laule lapsed tahavad laulda – kas pokemonidest või millestki palju olulisemast. Teiseks – lastel on harrastuste valik palju suurem kui 30 aastat tagasi. Kui koorilaulu kõrvutada mõne muu harrastusega, võib tabada end mõttelt, et hea laululine tulemus tähendab üsna suurt tööd ja pühendumust. Tänapäeval aga on keskendumine millelegi aeganõudvale üsna tülikas tegevus. On ju väga lihtne alustada telefonis uut mängu, kui eelmine tuksi läks või siis lörri läinud sõprussuhe sinnapaika jätta ja haakida endale netist uued kamraadid külge. Laps valib endale mõne sellise harrastuse, kus tulemus saavutatakse kiiremini ja vähema vaevaga. Kolmandaks on peredel raske mõista lauluproovi olulisust. Juhtub, et lapsed ei tule proovi, kuna nad lähevad nädala ainukesel proovipäeval sõbra sünnipäevale või osalevad perega just sel päeval mõnel teisel üritusel. Lapsevanemad ei pruugi alati päris täpselt aru saada, missugust pingutust nõuab ühe koori laulupeole viimine. Lauluproov seatakse võrdlusesse iga teise üritusega ning osaletakse siis selles ettevõtmises, mis hetkel kõige toredam tundub. Niimoodi talitades aga võidakse halvemal juhul võtta võimalus laulupeole pääseda ka teistelt lauljatelt.“  

Lisaks missioonitundele motiveerib Silver Lumi ka see, et koor on üks ilusamaid muusikainstrumente ning sellel mängimine on üks suur nauding. Ta lisab: „Kooris laulmise kaudu on leitud enne meid ja leitakse pärast meid palju uusi sõpru. Mulle meeldib üks Saksa vanasõna, mis ütleb nii: kui sa kuuled, et kusagil lauldakse, mine sinna – seal on head inimesed! Heade inimeste seltskonnas on alati meeldiv olla ja on ju ütlemata tore, kui meil on ühine harrastus – muusika ja koorilaul.“ 

Peole tahavad pääseda nii Eesti juurtega lauljad kui tantsijad

Ka välismaal tegutsevad koorid peavad läbima kuulamised, et peole pääseda. Praeguseks on koorid saatnud oma esimesed videod komisjonile esitamiseks. Lisaks Soomele soovivad laulupeole tulla koorid Luksemburgist, Rootsist, Saksamaalt ja Austriast. Kersti Seitam räägib, et nii Rootsist kui Luksemburgist on tulemas lausa kolm koori: „Anneli Aken on Luksemburgis juba aastaid neid koore eest vedanud ja lapsed on liikunud mudilaskoorist lastekoori ja edasi neidude koori.“ Suurem osa koore on juba ka esimese tagasiside saanud ja saavad oma reisi plaanima hakata ning edasi harjutada, et siis aprillis juba kogu repertuaari salvestused kuulamiseks komisjonile saata.

Tantsupeo poolt suhtleb välismaal tegutsevate rühmadega Vaike Rajaste, kelle sõnul on hetkel neli tantsurühma osalemiseks soovi avaldanud – Lätist, Hollandist, Belgiast ja USAst. Tantsurühmade peamine väljakutse on tervikliku grupi kokkupanek, seetõttu on uue pererühmade liigi kaasamine paljudele abiks olnud. Näiteks Hollandi naisrühm tahab nüüd peole tulla koos lastega. Tantsurühma loomine ja tantsupeol osalemine on paljude välismaal elavate eestlaste jaoks viis oma sidet Eestiga hoida ja kinnitada. Rajaste selgitab: „Tantsupeol on väljaku keel ikkagi eesti keel, ilma selle mõistmiseta läheks mustrid ju kohe sassi. Seetõttu ei saa ka kellelegi hinnaalandust teha, sest tantsujoonised on ju vaatajal nagu peo peal.“

Lapsevanem Maris Kalda: „Laulupeole pääsemine tähendab meie pere jaoks midagi suurt! Neljast liikmest kaks on juba osalenud sellel vahval üritusel ning pere pisem avaldas samuti soovi olla kasvõi kordki laulukaare all laulmas. See tunne, mis kaasneb koos laulmisega, on imeline.“

Lapsevanem Kady Milk: „Meie perele tähendab lapse pääsemine laulupeole võimalust tugevdada lapse sidet Eestiga. Kui laps on sündinud ja kasvanud välismaal, on vaja teha palju tööd, et laps tunneks oma päritolu. Laulupeole pääsemine aitab seda teha kogemuse teel, mis on kõige parem võimalus. Olen veel Eestis elades osalenud mitmetel laulupidudel ja saanud iga kord kustumatu elamuse. Püüdes oma elamust ja tundeid lapsele edasi anda tunnen, et see ei ole piisav. Sõnadega laulupeol osalemise tunnet ikka päris edasi anda ei saa, seda peab ise kogema.“