Rahvamuusikapeo torupillide liigijuht Katariin Raska

Torupillide liigijuht Katariin Raska räägib, mis teda paelub torupilli juures, miks torupilli mängija peaks rahvamuusika peo teekonna ette võtma ja kuidas repertuaar arendab pillimängijat. 

LIIGI KUNSTILINE TOIMKOND

  • Katariin Raska (liigijuht)
  • Merike Paberits (assistent)

KAVA:

  • Torupillikuninganna kroonimine (uudislooming, autor Margo Kõlar)
  • Lutusarvelugu (pärimuslik, mänginud Mihkel Alaver sarvel, Viru Jaagupi khk, Ants Pärna torupilli sõrmilisel, Halliste khk,  Peeter Ots sikusarvel, Urvaste khk/seadnud Tarmo Kivisilla)
  • Jaan Ranna labajalad (pärimuslik, mänginud Jaan Rand parmupillil ja kandlel, Kirbla khk/seadnud Katariin Raska)
  • Valsid Torupilli Jaak ja Sepp Jaak (pärimuslik, mänginud Torupilli Jaak torupillil, Jämaja khk, Sepp Jaak parmupillil, Anseküla khk/seadnud Katariin Raska)
  • Hopastilla ja Trallilugu (pärimuslik, mänginud Tõnu Eslon torupillil, Kuusalu khk/seadnud Merike Paberits)

Tere, Katariin Raska! Jutusta palun, kuidas oled jõudnud rahvamuusikani ning mis teid täna töös inspireerib?

Rahvamuusikani jõudsin torupilli kaudu. Julgen pakkuda, et torupill jäi mulle kõrva kuskilt filmist. Minus on alati suurt huvi äratanud torupilli kõla ja olemus. Teadmata midagi eesti traditsioonilisest muusikast, sattusin põhikooli lõpul šoti torupilli õppima ja edasi viis tee juba eesti pilli ja muusikani.

Minu töös inspireerib mind endiselt minu käsitletav pill (mängin lisaks ka parmupilli ja saksofoni). 

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtad liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa“?

Üheskoos loomise kogemuse. See on see, miks võiks iga torupillimängija selle teekonna ette võtta ja mis mind liigijuhina motiveerib mängijaid innustama. Toon välja siinkohal just torupillimängijad, sest see sektsioon on teistest pisut erinev. Meil moodustavad liigi üksikmängijad, mis tähendab, et mängijad harjutavad ja valmistuvad peoks peamiselt iseseisvalt. Seetõttu peangi neid vahel tagant utsitama meenutades, et see on tõesti seda kõike väärt.

Kuidas suhestub XIII noorte laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeo torupillide repertuaar rahvamuusikapeo üldise juhtmõttega „Päriselt“?

Tahaks loota, et hästi. Lood, mis oma koha repertuaaris leidsid, on enamjaolt sellised, mida on juba varem mängitud või mis on levinud torupilli mängijate seas. Seaded on loodud selliselt, kus igal partiil on oma kindel roll, mis tervikuna loobki selle päris, ühiselt loodud tulemuse. Kusjuures kõlapilt on minu arvates väga kaasaegne, ühendades tänapäeva noored ja vanad pillilood.

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejale esitab?

Esiteks tahaks kindlasti välja tuua seda, et kuna meie maal torupillimängijad omavahel üldiselt nii mitmekesi koos ei mängi, siis juba koos mängu kogemus arendab kõikvõimalikke oskusi. Üldiselt mu üheks eesmärgiks repertuaari kokku pannes oli see, et väljakutseid võiks lugudes leiduda erinevale mängutasemele. Kui juba nii mitu torupilli kokku saab, siis tuleb võimalust kasutada ja seda pilli oma täies hiilguses esitleda. Olen kindel, et peale pidu kogeb iga mängija, et on sammu võrra osavamaks mängijaks saanud ja ka mina seal hulgas.

Kuidas kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia siiani on üle elanud? Kas sel aastal 60. juubelit täistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?

Torupilliliigi iseärasuse tõttu ei ole ma kollektiividega kokku puutunud, aga julgen arvata, et pandeemia on tänaseks ajalugu. Kõik juba toimetavad saabuva peo rütmis. Peole tahtjaid on ju alati rohkem kui lavale ära mahub ja eks osalemise soov iseenesest on juba omaette motivatsiooniks teekond ette võtta. Jaguks õpetajatele ja juhendajatele vaid veel riigipoolset lugupidamist ja toetust.