XIII noorte laulupeo lastekooride liigijuht Ave Sopp

„Olles olnud laulupeo toimetajana päris mitme peo juures, usun inspiratsiooni jõusse, sisukuse ja ilu jõusse. Ja tean, et armas on see pidu meile siis, kui me oleme selleks ka koos pingutanud,” mõtiskleb XIII noorte laulupeo lastekooride liigijuht Ave Sopp saabuva peo ettevalmistustest. 

LIIGI KUNSTILINE TOIMKOND:

• Ave Sopp (liigijuht)
• Elo Üleoja
• Mai Simson
• Vilve Maide

KAVA:

• Olav Ehala / Juhan Viiding, Tõeline jõud
• Karin Kuulpak / Ernst Enno, Kodu
• Mari Kalkun / seade Rasmus Puur, Sata-sata!
• vaimulik rahvaviis Ridalast / seade Cyrillus Kreek, Nüüd hingvad inimesed

Saame tuttavaks, Ave Sopp! Palun rääkige, kuidas olete jõudnud muusikani ning mis teid töös täna inspireerib? 

Muusikakoolis käinuna oli väike aim, et muusika võiks olla see, millega end siduda.  Koorijuhtimiseni jõudsin samas täiesti juhuslikult. Kuigi ma algselt plaanisin minna õppima viiulit, aga ei saanud sisse, siis olin kuu aja möödudes koorijuhi usku ja seda tänu minu esimesele erialaõpetajale  – Merike Torole, kes oli ja on headuse kehastus. „On elu juhus vaid, ei maksa rohkem temalt nõuda. Kingiks said Sa kõik, et siniveele jõuda,“ on kirjutanud Enn Vetemaa. Nii ongi.

Minu töös inspireerib mind muusika tegemise värelus, mis võib tekkida Sinu ja lauljate vahel, olgu proovis või kontserdil.  

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa”?

Dirigendina olen ma olnud laulu- ja tantsupeo protsessis ühe korra, „Maa ja ilma“ peol. Mis mind tookord hämmastas, oli tõdemus, et ükski laulja ei ole anonüümne. Ma mäletasin kõiki ja justkui nägin ka laulukaare all kõiki. Iga laulja hääl ja energia loeb.

Olles olnud laulupeo toimetajana päris mitme peo juures, usun inspiratsiooni jõusse, usun sisukuse ja ilu jõusse. Ja tean, et armas on see pidu meile siis, kui me oleme selleks ka koos pingutanud.  

Kuidas suhestub XIII noorte laulupeo lastekooride repertuaar peo üldise juhtmõttega „Püha on maa”?

Loodan, et hästi. Juhindusime laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi mõttest, et püha on maa, aga ka laiemalt – püha on maailm. Kui oma toreda naiskonnaga alustasime mõttetööd, mida me tahaksime lastele öelda, siis väga ruttu jõudsime selleni, et püha on iga inimene. Püüdsime valida väärtuslikke tekste, mis noort inimest toetaks, annaks talle jõudu. 

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?

Peo repertuaar sai oma tervikus valmis kaunil ajal 2019. aasta peo järeltuules, kus ei olnud veel uduaimugi järgnevast. Püüdsime ka siis väga jälgida raskusastet. Seda, et laule oleks võimalik laulda erinevatel puhkudel – näiteks kooliaktustel ja jõuludel ning et võimalikult palju laule ühendkoori repertuaarist oleks ka eraldi lauldavad. Usun, et see püüd on ka realiseerunud. Kui kava oleks loodud hiljem, juba arvestades koroonaaja haavatavust, siis ma oleks kindlasti mahtu vähendanud. Repertuaari maht ongi kõige suurem väljakutse. Aga vägivaldselt nüüd lihtsalt midagi tervikust välja võtta ka ei saaks. Iga kivi on hoole ja armastusega laotud. 

Kuidas kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia üle elasid? Kas sel aastal 60. juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?

Aus vastus – ma ei tea. Lühemas perspektiivis oleksin märtsis ehk targem, pärast esimesi eelproove. Ka näiteks juba sel õppeaastal on tulnud teha tööd lainetena, kus pool koosseisu on puudu, kusjuures lastekooris on palju lauljaid, kes on jätnud justkui mitu astet vahele, sattudes ühehäälsusest kolmehäälsusesse. Küsimus on, kui palju tuleb neid laineid veel. Kas meil jätkub piisavalt tööaega? Õnneks on heaks abivahendiks häälepartiid, aga need ei asenda iial tegelikku täisväärtuslikku kooriproovi.

Noorte kollektiive haavab minu arvates pandeemiast tugevamalt õpetajate ja soodsa keskkonna puudus. Täiskasvanud kollektiive on pandeemia mõjutanud ilmselt enam. Paljud lauljad on leidnud uued väljundid. On ka koore, kes on tegevuse sootuks lõpetanud. Mingi osa aga kindlasti taastub ka 2025. aasta peo tuules. 

Pidu on tipp. Selles on energia, mis paneb liikuma. Aga seda, mis liigub, seda pidu ise ei loo. Ehk kas noorte peod, kus kõlab erinevalt liikidelt mitmehäälne a cappella laul, on 40. aasta pärast alles – ma ei tea. Sest noorte peo alus, aga tegelikult ka suurte peo alus on „kool, mis laulab“. Kui ei ole koolis koorilaulu soodustavat keskkonda, häid, motiveeritud õpetajaid, siis traditsioon võib olla, aga see on hääletu.
Küsin endalt, mida mina saan teha? Aidata luua jätkuvalt võimalikult sisukaid pidusid, mis puudutaksid. Et tekiks võimalikult palju liikuma panevat jõudu.