Laulu- ja tantsupeo alguseni
  • 0
    0
    Päeva
  • 0
    0
    Tundi
  • 0
    0
    Minutit
  • 0
    0
    Sekundit

Kodukeel” – eriline laul poistekooride repertuaaris

Noorte laulupeol esitavad poistekoorid laulu Kodukeel”, mille algselt lõi 19. sajandil Hans Georg Nägeli, seade tegi aga Veljo Tormis 1988. aastal. Sukeldusime ajaloo materjalidesse, et saada rohkem teada Nägeli kohta ning uurisime poistekooride liigijuht Kuldar Schütsilt, kuidas see laul poistekooride repertuaari tuli ning mis selle eriliseks teeb.

Vaade ajalukku – Nägeli kui koorilaulmise edendaja

Šveitsi helilooja Hans Georg Nägeli oli 19. sajandil üks rahvavalgustuse liikumise algatajaid. Nägeli soovis, et inimesed laulaksid ja kogeksid muusikat ka väljaspool kirikut või kõrtsi. Tema missiooniks oli inimesi läbi muusika ja koorilaulmise harida.

Rahva huvi muusika vastu kasvas ja kooriliikumine jõudis Šveitsist Saksamaale. Kuna Eestis domineeris tol ajal saksa kultuur, hakkasid ka siin tänu baltisakslastele tekkima kooriseltsid ja vaikselt populaarsust koguma laulupeod. Need peod olid aga veel kaugel sellest, mida me tänapäeval peame laulupeoks, sest osa võtsid vaid baltisaksa aadlikud ja vaimulikud ning eestikeelseid laule kavas polnud.

Tänu eestlaste visale hingele ja soovile laulda omi laule, toimus 1869. aastal Tartus esimene üle-Eestiline laulupidu, kus kogu repertuaar kõlas emakeeles ning kavas oli ka kaks laulu Eesti autoritelt – Aleksander Kunileidi poolt Lydia Koidula sõnadele kirjutatud Mu isamaa on minu arm” ning Sind surmani”. Võiks öelda, et laulupidude traditsioon on alguse saanud just tänu Hans Georg Nägeli aastatepikkusele tööle.

Kuldar Schüts, kuidas Kodukeel” poistekooride repertuaari tuli?

Tegu on tegelikult üsna levinud lauluga kooride repertuaaris, eelkõige just meeskooride seas. Kui hakkasime repertuaari laule valima, pakkusin Kodukeele” välja just tekstisisu tõttu. Nimelt räägib laul emakeele väärtustamisest. Kõik salmid jutustavad läbivalt lugu ühe ema ja lapse eluteest ning sellest, kuidas vanem enda lapsele emakeelt õpetab ja oma tarkusi edasi annab. Mulle tundub, et kui sellise sisuga lugu esitavad just poisid, on see väga võimas. 

Mis teeb selle loo eriliseks?

Lisaks keelt väärtustavale sõnumile annab Kodukeele” erilisust ja kaalu juurde Veljo Tormise käekiri. Kuigi tegu ei ole Tormise lauluga, on ta teinud sellele suurepärase seade ja paljud peavad seda justkui tema omaks. Ka Ado Reinvaldi tekst teeb sellest väga eestipärase loo.

Tegu on poistekooride repertuaaris ainsa A-cappella ehk ilma saateta teosega, mistõttu rikastub repertuaar tervikuna. Samuti on Kodukeel” omapärane, sest sellele on olemas neljahäälne seade ehk seda saab laulda meeskooriga koos, aga lisaks on olemas kahehäälne variant, mis tähendab, et teost saab esitada hästi ainult ka poistekooriga.