Reportaaž ja galerii: Lastekoorid andsid hoogsa stardi laulupeole pürgivate kooride eelproovimaratonile

10. jaanuaril algasid laulupeo kooride eelproovid, mille üks osa on ettelaulmine. Käisime  päris esimeses eelproovis vaatamas, kuidas proov välja näeb, kes seal osalevad ja mida seal täpsemalt tehakse.

Talvine ja karge teisipäeva hommik Tallinna südalinnas tervitab pealinna lastekooride lauljaid juhatades nad oma ootusärevuses Vene kultuurikeskusesse laulupeo eelproovi. Sinna on Tallinna kuraatori Riin Kivinurme sõnulteel seitse koori, kokku 350–400 enamjaolt V–VII klassi tüdrukut-poissi. „Pärastlõunal on vahetus, siis võtavad teatepulga üle juba teised lastekoorid,“ räägib Kivinurm ja lisab, et eri liikide eelproovid kestavad maikuuni.

Saal on jagatud häälerühmade järgi sektoriteks. (Foto: Karmen Kaukver)

Tüdrukud Nõmme Põhikoolist ütlevad, et eelproovi tulles oli tunne ärev, sest ees ootab ettelaulmine. Teisalt tunnistavad, et vastukaaluks saab puududa vähem lemmikutest koolitundidest.

Lapsed võtavad häälerühmade järgi koha sisse kultuurikeskuse suures saalis punastel pehmetel sametistmetel, vaatega domineerivalt musta värvi lavale.

Eelproov

Eelproovi juhatab moderaatorina täpselt kell üheksa põgusa korraldusliku infoga sisse Edmar Tuul, teine Tallinna kuraator. Koorijuhid tõmbavad loosiga ettelauldava pala, milleks on kas „Kodu“ või „Tõeline jõud“, osa on loositulemusega rahul, osa lootnuks teist. Nõmme Gümnaasiumi lastekoori dirigent Iren Voites tõmbas loosiga ettelaulmiseks laulu „Kodu“, mis tuleb esitada a capella. Voitese arvates oleks lihtsam esitada laulu „Tõeline jõud“, sest see on klaverisaatega, aga tõdeb, et kuigi sees on veidi ärevust – tegu on ikkagi esinemisega – suhtub kokkuvõttes ettelaulmisesse rahulikult, on ju kooriga on palju tööd tehtud mõlema loo esitamiseks.

Sündmust modereeris Tallinna üks kuraatoreist Edmar Tuul. (Foto: Rene Mitt)

„Sõna rahu on siin kõige tähtsam,“ ütleb Mai Simson juhatades laulu „Tõeline jõud“. (Foto: Rene Mitt)

Esimesena astub dirigendina prožektorivalgusesse Mai Simson ja juhendab laulu „Tõeline jõud“. Laul kõlab väga ilusasti. „Sa otsi mehises rahus,“ laulavad lapsed, dirigent katkestab ja ütleb, et sõna rahu on siin kõige tähtsam, r-i ütlemisel peab suuga rohkem tööd tegema. Proovi jooksul annab Simson veel rohkelt juhtnööre aktiivsemalt laulmiseks ja häälikute rõhutamiseks.

Järgmisena võtab juhatamise üle liigijuht Ave Sopp lauluga „Kodu“. „Soe, pehme, hõljuv tunne peab olema, la-laa ajal oleks hea, kui naeratad, ja sõnas „rakk“ ütle k-tähe pehmelt,“ õpetab ta.

Seejärel kutsub kodust välja vihmasadu nautima ja maailma vallutama energiast pakatav Vilve Maide. Harjutamisele tuleb Mari Kalkuni võrokeelne särtsakas lugu „Sata-sata“, mille sõnu juhendaja veatult hääldab ja tähendust sujuvalt lauljatele tõlgib. „Ütle teksti! Hinga kolm korda kiiremini! Rõkata! Selline tunne peab olema, et koos lastekooriga lendame laialt üle lauluväljaku! Eelmises laulus pidi olema romantiline, siin ei tohi olla romantiline, laula pop-muusika rütmis!“ juhendab Maide. Klaverisaatja annab tempokalt sõrmedele valu – kui need veel soojad polnud, siis nüüd kindlasti.

„Ütle teksti! Hinga kolm korda kiiremini! Rõkata!“ juhendab särtsakas Vilve Maide. (Foto: Rene Mitt)

Nõnda jätkub proov  ühendkooride dirigentide Elo Üleoja, päev varem ümmargust sünnipäeva tähistanud Lydia Rahula ja peo kunstilise juhi Pärt Uusbergi juhendamisel. Nii nagu igal laulul on oma iseloom, erinevad ka juhised: ühe loo puhul keelitatakse kiirustamast, teise puhul jälle vastupidi, kiire on nii sõnade kui hingamisega.

Lastele meeldivad laulupeo repertuaarist enim „Legendaarne“ ja „Sata-sata“. (Foto: Rene Mitt)

Iren Voitese arvates on eelproov väga oluline ja kasulik, kuna saab ühelt poolt kinnitust tehtule ja teisalt ilmneb ka detaile, millele rohkem juhendamisel tähelepanu pöörata. Tema koori lauljad lisavad, et tavaproovist on erinev ka see, et enamjaolt juhendavad samad dirigendid, kes laulupeolgi hakkavad juhatama. Tüdrukud hindavad võimalust lihvida õpitut oma ala tippude käe all, samuti märgivad nad, et saab tunnetada ühist kokkukõla teiste kooridega.

Laulukaare all tohutu hulga lauljate ja publikuga kogetud eriline ühtsustunne on põhjuseks, miks õpilased on taas laulupeo teekonna jalge alla võtnud. (Foto: Rene Mitt)

Ettelaulmine

Proovile järgneb ettelaulmine, mis toimub paralleelselt kahes saalis. Sedakorda on ruumis ainult üks koor ja hindajad.

Nõmme Gümnaasiumi lastekoori tüdrukud usuvad, et ettelaulmine läks hästi ja ütlevad, et laulupeol laulmine on võimalus, mida sugugi igaühel pole. (Foto: Karmen Kaukver)

Eri kooride lapsed tunnistavad ettelaulmise eel ärevust. Pärast ettelaulmist muljeid jagades ütlevad Nõmme Gümnaasiumi õpilased, et alguses oli ikka pabin sees ja tunne hirmus, aga poole peal oli tunne juba kindlam ja läks paremaks. Ka Pirita Majandusgümnaasiumi laulutüdrukud läksid koduteele arvamusega, et ettelaulmine läks hästi.

Ettelaulmise tulemust hindajad kohapeal teada ei anna, tagasiside saavad koorid hiljem kirjalikult.

Kuidas kõnetab lauljaid ja juhendajaid laulupeo juhtmõte „Püha on maa“?

Iren Voites ütleb, et laulupeo juhtmõte ja ülesehitus on ideeliselt väga sügavad, eriti tuleb see välja ühendkoori lauludes. Ta leiab, et need teemad on aktuaalsed nii praeguses poliitilises olukorras kui ka  loodushoiuga seoses üldiselt. „Olen ka lastega neil sügavamatel teemadel rääkinud. Mulle vahel tundub, et 5.–6. klassi lastel on selliseid teemasid raskem mõista, kui täiskasvanuil, aga leian, et neid ei tasu siiski alahinnata, see põlvkond on hästi hooliv.“ 

21. keskkooli lastekoori Vocal Spirit juhendaja ja laulupeo dirigent Lydia Rahula ütleb, et maa, kus ta on sündinud ja kasvanud, on tõepoolest püha. „Peaksime hoidma oma maad läbi looduse, inimeste, traditsioonide ja ilu. Ilu on minu jaoks inspiratsiooniallikas. Mida rohkem ilu hoiame, seda rohkem tekib ka pühadust. Pühadus peab olema iseenda sees, ei saa oodata seda teistelt, kui see endas puudub. Minu jaoks on püha ka see, kui hoian lapsi, oma pere ja kodu. Minu meelest ka repertuaar kannab juhtmõtet hästi edasi, näiteks Pärt Uusbergi laul, mis algab sõnadega „Armastus on kõige all“, on nagu mantra, mis rõhutab, et armastus on põhivajadus, milleta pole soojust ega lootusevalgust,“ selgitab Rahula.

Lydia Rahula juhatamas laulu „Ilus oled, isamaa!“, mida peab hümniks Eestimaa loodusele. (Foto: Rene Mitt)

Laululapsed tõdevad, et väga ei jää mahti mõtisklemiseks laulupeo juhtmõtte ja laulusõnade tähenduse üle, sest põhitähelepanu läheb hääle, häälduse ja hingamise kontrollimisele. „Näiteks sõnad „Püha on maa ja ta järved on pühad“, ma mõtlen, kui pikalt täpselt pean laulma sõnas järv ä-tähte ja kuidas lisada loole tunnet, kõla ja majesteetlikkust nagu juhendaja soovib,“ selgitab laulutüdruk.

Soovitused edasiseks

Rahula ütleb, et lapsed on tohutult tublid olnud ja soovitab iseseisvalt internetist kättesaadavaid  häälepartiisid kuulata, neist on palju abi ja põhilise saab sealt. „Kooriga lauldes aga jälgige kindlasti dirigenti, tema ilmeid ja käsi,“ soovitab Rahula ja selgitab: „Kui laulad lihtsalt päheõpitut, oled nagu leierkast, aga koos koorina lauldes peab olema üks, nagu oleks üks süda, ja selle südame löögid annab koori ees olev dirigent. Seetõttu ongi dirigendi jälgimine üks olulisemaid asju koorina lauldes. Nii sünnib muusika.“