Laulu- ja tantsupeo alguseni
  • 0
    0
    Päeva
  • 0
    0
    Tundi
  • 0
    0
    Minutit
  • 0
    0
    Sekundit

Tartumaa kuraator Kati Grauberg-Longhurst

Tartumaa kuraator Kati Grauberg-Longhursti jaoks on kuraatoriamet suur au, aga ka suur vastutus. Ühelt poolt tuleb näha suuremat pilti ja protsessi, teisalt olema valmis käituma igas olukorras kui reaktiivlennuk – reageerima kiirelt ja oskama tekkivaid olukordi lahendada.

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – milline on teie igapäevatöö Tartumaal ja kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai? 

Igapäevaselt olen ma Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialist Tartu maakonnas. Ma arvan, et seetõttu tegi ka Tartumaa Omavalitsuste Liit mulle ettepaneku olla sel korral noortepeo kuraator. Kuna ma olen varasemalt teinud seda tööd Viljandimaal, siis ma teadsin, mida see tähendab ja olin nõus. 

Eelmisel aastal toimus töö kollektiividega – tuli vaadata, et kõik saaksid kenasti peole registreeritud ja arvud oleksid tõesed. Samuti toimusid osade liikide Lõuna-Eesti piirkonna laulupeo õppeseminarid ning näiteks sümfooniaorkestrite I eelproov leidis aset juba 2022. aasta novembris. Tegime ka ettevalmistusi ülejäänud eelproovideks, mis nüüd hooga pihta hakkavad. 

Tartumaa on selles mõttes eriline, et Tartu linnal ja Tartu maakonnal on mõlemal oma kuraator, aga me teeme kõike koos. Meil on kõik eelproovid ühised (välja arvatud mudilaskoorid, keda on nii palju, et nad ei mahu korraga saali ära). Pean tunnistama, et Rihoga (Tartu kuraator Riho Leppoja, toim.) meil igav ei ole. Me oleme ülesanded ära jaganud ja kiireks võib minna ainult siis, kui tekib mingeid ootamatusi. Kuraatori üks amet ongi see, et tuleb olla reaktiivlennuk, ning sageli kiirelt reageerida ja tekkivaid olukordi lahendada. 

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab?

Minu jaoks on see suur au, aga samamoodi ka suur vastutus. 

Laulu- ja tantsupeo liikumine on pidev protsess. Kuraator ei tule pilti paar kuud enne pidu, vaid tema töö algab juba üle-eelmise aasta septembris enne peo toimumist. 

Kogu selle aja jooksul on võimalik saada väga hea ülevaade rahvakultuuri maakondlikust olukorrast. Mulle on väga oluline, et meie kollektiividel oleks ka pidudevahelisel aastal midagi teha. Et meil toimuksid maakonnapeod, et meil oleksid žanripäevad, et kollektiivijuhid oleksid koolitatud ja väärtustatud ning et neil oleks nende tööle vastav palk. Minu jaoks on kuraatoritöö seega natuke laiem. 

Noortepeo puhul on eriti suur vastutus nende tuhandete laste ja noortega suvel Tallinna minna. Väga paljudele on see esmakordne laulu- või tantsupeo kogemus, seda enam, et koroonaaeg on vahel olnud. Ma soovin, et kõik noored, kes Tartumaalt peole lähevad, tuleksid tagasi vau-tundega ja mõtleksid, et „ma tahan jälle minna”.

Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

Tartumaal olen ma kuraator esmakordselt, aga Viljandimaal olin ma esimest korda kuraator 2011. aasta noorte peol. Tol peol olin ma samaaegselt tantsija, tantsuõpetaja ja kuraatorina – ma võtsin pidu kohe täie rauaga, sest mul oli korraga kolm rolli kanda.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Tartumaal on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed järgmise aasta noortepeoks valmistumisel? 

Eks see suurem protsess algab nüüd eelproovidega pihta – ma juba peret hoiatasin, et järgmisel nädalal ma kolin Vanemuise kontserdimajja ja siis kahe nädala pärast tulen jälle koju.

Aga rõõmu teeb, et juba toimunud sümfooniaorkestrite eeplroovi järel oli tagasiside väga positiivne. 

Mina olen Tartumaal esimest korda kuraator, ja kuna eelmine Tartumaa kuraator tegi oma tööd suure pühendumisega ja kõrgel tasemel, siis on minu suurim väljakutse jätkata samamoodi. Eks ta selline töö ole, kus tuleb hästi palju ette ära teha, ette mõelda. Kui üritus on käes, küll siis jõuab neid reaktiivlennuki olukordi lahendada. 

Kui palju kollektiive Tartumaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on? 

Tartu maakonnast 57 kollektiivi. Ja kuna teeme koostööd ja eelproove koos Tartuga, siis Tartu linnas on 151 kollektiivi.

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Tartumaa meid sel korral rongkäigus üllatab? 

Eks meil ettevalmistus loomulikult käib ja nagu ikka, teeme ka rongkäigu osas koostööd Tartu linnaga. Aga hetkel ma veel ei reeda, mis tulemas on. 

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“ . Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Tartumaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta? 

Peoprotsessis olles, peole minnes ja sealt tagasi tulles on laste jaoks oluline mõelda sellele, kust nad pärit on. Nende kodu, traditsioonid, väärtused, kombed, tavad ja keel. Tartumaa on näiteks hästi rikkalik murdekeelte poolest.

Ma soovin, et lapsed mõtleksid fraasile „püha on maa” ja saaksid aru, et see tähendab ka nende kodukohta. Me võiksime rohkem tuua esile oma kodukoha väärtusi ja mõelda, mis on meie kodupaigas erilist. Et kõik need peoga kaasas käivad märksõnad nagu hoolimine, märkamine ja tähelepanelikkus käiksid kaasas nii meie kodukandi, meie maakonna kui kogu Eestimaa ja Eesti inimestega. Üksinda ei tee me midagi, ainult koos saame korda saata häid asju.

Ja lõpuks, et me oleksime tänulikud selle eest, mis meil on – Eestimaa on väga rikkalik ja Tartumaa samamoodi.