Tulevaseks rahvamuusikapeoks loodud „Tibuleik” ühendab Kihnu viiuliloo tänapäevaga 

Rahvamuusikapeo viiulite repertuaari pala „Tibuleik” õpetab autori Johanna-Adele Jüssi sõnul hoolima pisikestest nootidest. Vestlesime autoriga ja uurisime, kuidas lugu sündis ning miks just selline pala repertuaari valiti. 

Viiulite repertuaari pala „Tibuleik” sündis tellimustööna XIII rahvamuusikapeoks. 

Autor Johanna-Adele Jüssi sõnul jõudis Lugu „Leik” temani mõned aastad tagasi. „See on loodud nii, et see oleks sarnane vanade hiiu kandle leikidega. Olen seda alati mänginud paralleelselt nii hiiu kandleil kui ka viiulil, mistõttu ma ei mäletagi enam täpselt, mis pillil see esimesena kõlas,” räägib autor. Leik tähendab norra keeles, mida ka Jüssi igapäevaselt räägib, mäng.  

Johanna-Adele Jüssi uuris TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias oma lõputöö „Kihnu vanem viiulimuusika” raames Jaan Palu tausta ja muusikat. „Tema lood on mulle alati sümpaatsed olnud ja neid nii siin- ja sealpool piiri esitanud kui ka edasi õpetanud,“ rääkis Jüssi. Seetõttu palus liigijuht Kristi Alas just Jüssil teha mõnest Kihnust pärit olevast loost seade.

Kristi Alase sõnul valis ta just loo „Tibuleik” välja seetõttu, et Laura on Kihnu viiuldajaid uurinud ja Alas usub, et lugejal oleks ehk põnev teada saada autori mõtetest Kihnu vanade viiuldajate kohta läbi loo seade.

„Tibuleik” koosneb kahest omavahel ühendatud loost – üks neist on omaloominguline lugu Leik ja teine Kihnu viiulilugu Tibujalg. „Üksi mängides panen sageli mitu lugu kokku ja seega „Leigi” ja „Tibujala” ühendamine tundus väga loomulik,” selgitas Jüssi. 

„Tibuleik” on autori sõnul hoogne, intensiivne ja rõõmus. Loo mängimine arendab enim just pisikestest nootidest hoolimist selgitas autor. „Olgu detailid kui väikesed tahes, neil on kõigil oluline roll mängida ja kõigist tuleb samavõrd hoolida kui suurtest põhinootidest,” rääkis autor.

Autori sõnul loodab ta, et kui suvel suure seltskonnaga pala mängida saab, siis suudetakse edasi anda head energiat ja koos mõnusasti võnkuda.