Laulu- ja tantsupeo alguseni
  • 0
    0
    Päeva
  • 0
    0
    Tundi
  • 0
    0
    Minutit
  • 0
    0
    Sekundit

XIII noorte tantsupeo 5.–6. klasside segarühmade liigijuht Ingrid Jasmin

„Raskused ongi tulnud selleks, et kasvatada ja muuta meid tugevamateks eestlasteks, kes väärtustavad kodumaad ja kultuuri,” mõtiskleb 5.–6. klasside segarühmade liigijuht Ingrid Jasmin laulu- ja tantsupidude traditsiooni tugevusest. Uurisime Jasminilt lähemalt, kuidas tema kui liigijuht tantsuni üldse jõudis, missuguseid katsumusi repertuaar tantsijatele esitab ning milliseid jälgi on pandeemia-aastad laulu- ja tantsupidude traditsioonile jätnud.

LIIGI KUNSTILINE TOIMKOND:

  • Ingrid Jasmin (liigijuht)
  • Karel Vähi (assistent)

KAVA:

  • Liigitantsud: „Süda tuksub” Helen Reimand / Karl August Herman / Päär Pärenson / seade tantsupeole Tiit Kikas
  • „Tormaline” Ingrid Jasmin, Karel Vähi / Otto Hiiop ja Kristjan Joakit „Tormaline kalup” (Urvaste) / seade tantsupeole Matis Leima
  • Ühistantsud: „Oige ja vasemba” Ullo Toomi seade / rahvaviis
  • „Finaal Üle mere” Rasmus Puur / Indrek Koff

Saame tuttavaks, Ingrid Jasmin! Rääkige palun, kuidas olete jõudnud tantsuni ning mis teid teie töös täna inspireerib?

Kui olin veel väike, vaimustusin enda noorema õe tantsuesinemisest Endla teatri laval. Eriti sütitas mind Laine Mägi loodud tantsutrupi Lancy etteaste. Nõnda siis läksingi 8-aastasena tantsima Laine Mägi tantsukooli. Samuti valmistasin kooli ajal tantsukavasid klassiõhtutele, mis suurendasid mu tantsupisikut veelgi. Hilisemas eas sain juba võimaluse hakata Laine Mägi tantsukoolis ise lapsi õpetama.

Rahvatantsuga puutusin esmakordselt kokku Tallinna Ülikooli koreograafia õppetoolis. XII noorte laulu- ja tantsupeoga „Mina jään” mõistsin, et rahvatants on tulnud mu ellu, et jääda.

Sel teekonnal on minu peamiseks inspiratsiooniallikaks ikka minu tantsijad. Ilma nendeta ei jätku mul lihtsalt hapnikku!

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa”?

Tantsupeol „Mina jään” olin esimest korda lavastusmeeskonnas. Toona oli minu ülesandeks olla nurgajuht. Sellest kogemusest võtan kindlasti kaasa ootusärevuse, aga ka tohutu rõõmu, et mul oli võimalus teha koostööd erinevate inimestega. 2019. aastal toimunud XX tantsupeol “Minu arm” sain olla esimest korda assistent. Sealt tuli minuga kaasa teadlikkus suurest vastutusest. Nüüd saan neid kõiki varasemaid kogemusi rakendada ka tuleval XIII noorte tantsupeol liigijuhi rollis.

Kuidas asetub XIII noorte tantsupeo 5.-6. klasside segarühmade repertuaar tantsupeo etendusse nimega „Sillad”? 

5.–6. klasside noored on juba sellises eas, et nad hakkavad kahtlema kõiges. Nad on justkui veel mänguhimulised lapsed, kuid samas juba noored, kes ei tule enam enda emotsioonidega toime. Hinges on rahutus, mis paneb isegi uksi paugutama. Nende südamed on hakanud kiiremini lööma – tekib tunne, et just mina ise tean asju kõige paremini. Meie hakkame sildu põletama, sest hetkel tundub nii just kõige õigem ja parem. Aga nii ongi õige ja vajalik. Repertuaaris leidub tantse, mis peegeldavad selles eas noore peas toimuvat. Kõik on tormiline – tormatakse, nihutatakse piire ja saadakse muhke!

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?

Eelkõige arendab 5.–6. klasside segarühmade repertuaar noorte tantsutehnilisi oskusi. Näiteks „Tormaline” on tempokas tants, mis annab tantsijale mõnusa füüsilise koormuse. Süda tuksub ja tantsu kelmikad sõnad arendavad noorte näitlejameisterlikkust. Samuti pakuvad väljakutseid ka vahelduvad joonised, sest need arendavad noore tantsija ruumitaju.

Kuidas kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia tänaseks on üle elanud? Kas sel aastal 60. juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?

Koroonapandeemia on mõjutanud meid kõiki. Mõni rühm on suutnud end koguda kiiremini kui teine. Nüüd üle pika aja toimuv tantsupidu on kindlasti rühmadele motiveeriv ja hoiab neid koos. Raskused ongi tulnud selleks, et kasvatada ja muuta meid tugevamateks eestlasteks, kes väärtustavad kodumaad ja kultuuri. 

Laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumine sõltub kõikidest Eesti inimestest. See ei ole iseenesestmõistetav, vaid nõuab palju tööd. Olen kindel, et Eestis on suurepärased tantsuõpetajad, kes on valmis selle traditsiooni ja ilu nimel palju pingutama. Ja olen kindel, et meie noored oskavad seda kõike hinnata.