Aasta dirigent Külli Kiivet: „Ka kõrge tasemega koor ei saa üksi lauldes kogeda laulupeo tunnet.”

Neidudekooride eelproovide esimene ring on saanud tiiru peale. Äsja teist korda aasta dirigendi tiitliga kroonitud kirglik dirigent ja hääleseadja Külli Kiivet jagab intervjuus nii tunnustuse pälvimise kui ka eelproovide järgseid emotsioone ja mõtteid. Räägime ka sellest, millised unistused teda saadavad ning millised on tema soovid noortele lauljatele ja juhendajatele.

Esmalt soojad ja südamlikud õnnesoovid aasta dirigendi tiitli puhul! Millised olid teie esimesed emotsioonid, kui tunnustusest kuulsite?

Ma ei osanud seda oodata, sest ma olen aasta dirigenti tiitli juba korra saanud, 2017. aastal. Seda enam on emotsioonid hetkel väga positiivsed, sest võtan tunnustust kui sooja kallistust omadelt ja märkamist, et teen oma tööd pühendumisega. Mulle tõesti meeldib oma tööd teha ja minu jaoks on tähtis, et selles protsessis oleks nii dirigendil kui lauljal hea olla, et ta areneks, naudiks ja mõtleks kaasa.

Mida aasta dirigendi tiitel teie jaoks tähendab? Mis mõtted valdavad?

Aasta dirigendi tiitel antakse ühele inimesele, aga tegelikult antakse see ka selle inimese kooridele ja kolleegidele, kellega koos igapäevaselt proove tehakse: koormeistrile, hääleseadjale, managerile, koorivanemale ja koreograafile. Minu elus on neid inimesi palju. See näitab, et koostöö toimib, ühiselt läbimõeldud plaanid on pakkunud kuulajaile muusikalise elamuse. Samuti kinnitab, et ma ei aja ainult oma kitsast rada, vaid soovin, et minu tegemised aitaksid kaasa ka valdkonna arengule. Olen Eesti Naislaulu Seltsi juhatuse liige ja annan oma panuse ka sealt kaudu, et koorilaulu liikumine areneks ja uueneks, aga et säiliksid ka traditsioonid ega unustataks ära oma õpetajaid, teenäitajaid. Üle-eestilise koori dirigendina tunnen, et saan  hoida elus nende lauljate laulutahet, kes ehk oma maakonnas hetkel näiteks neidudekooris laulda ei saagi, aga kõigil peab olema võimalus laulda, Eesti on koorilaulu maa. Leelod on olnud mulle väga suureks inspiratsiooniks, minu süda kuulub neile jäägitult. Väga naudin laagreid, reise ja esinemisi, mida koos ette võtame.

Eelmine aasta oli mul tegelikult sama toimekas kui paljud eelmised enne koroonaaega. Sinna mahtus üle-eestilise neidudekoori LEELO juubel ja uus CD ning konkurss Veneetsias. Koos Kuno Kergega olin kunstiliseks juhiks Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Meestelaulu Seltsi ühislaulupäeval „Kodu(L)ootus”, veel korraldasime Tallinna Ülikooli meeskooriga Jüri Rendi 70. sünniaastapäeva kontserdi ning lisaks toimus veel palju kontserte, proove, hääleseade tööd ja loenguid.

Paljudel minu kolleegidel on sarnased toimekad aastad ja kui lugeda nominentide tutvustusi, siis on ikka väga rõõmustav näha, kui palju jõutakse teha nii Eestis kui ka mujal. Koorimuusika areneb, uued lauljad, uued laulud, uued väljakutsed, see on väga vajalik, et elu oleks liikumises.

Olete muude ettevõtmiste seas XIII noorte laulupeo „Püha on maa“ neidudekooride liigidirigent. Kui suur osa I eelproovidest on juba möödas ja kui palju on veel jäänud?

Meil on neidudekoori liigis hetkel tehtud esimene eelproovide ring. Neid proove pole väga palju, sest neidudekoorid tulevad suuremas jaos kokku Tallinnasse ja Tartusse, kus saame harjutada juba n-ö laulupeokoori tundega. 

Milline on seniste proovide taustal teie hinnang, kuidas on proovid läinud? Milline pilt just dirigendivaatest proovides avaneb?

Eelproovid on läinud väga hästi. Neidudekoorid on suurepäraselt oma partiid ettevalmistanud ja töölehtedega on ennast kurssi viidud. Proovides saame sageli ahhetada koori ilusa kõla üle ning tõesti nautida koos laulmist ja nüansside täpsustamist. Probleemid tulevad esile pigem ettelaulmise ajal, mil koorid on oma väiksemates koosseisudes. Aga just ühisealt laulukaare all oleme kõige võimsamad, vaatamata sellele, et koorid on erineva tasemega. Ka ükski väga kõrge tasemega koor ei saa tunda üksi laulupeo tunnet, selleks on vaja kõiki teisi koore ka, ka neid, kes ei laula sama tasemega kui nemad. Laulukaare all oleme üks ja see kõla on neidudekoori puhul vaimustavalt hea – nooruslik, särav ja helge.

Mis meeleolus on noored ja kuivõrd on laulud neil juba selged? 

Meeleolu on olnud positiivselt töine. „Sind ma tahan armastada” ja „Pühapäevasoov” olid meil esimese ettelaulmise lood ja nendega on väga palju tööd ära tehtud, nii harmooniliselt kui kõlaliselt. „Kiigelaulude” liikumisega peavad koorid järgmiseks ettelaulmiseks küll veel ekstra tööd tegema. „Mina ja meri”, mida mina juhatan, kõlab juba väga mõnusa kerge suvise tundega. Ideaalis võiks laulukaare all olla liigilaulud peas. Aga ühendkoori lauludega on veel vaja tegeleda, et need saaksid nii omaseks, et saab pilgu noodist tõsta ja dirigenti jälgida.

Kuidas on koroonaaeg mõjutanud neidudekoore?

Hiljutisest kokkuvõttest selgus, et võrreldes 2017. aasta noortepeoga on neidudekoore Eestis rohkem. See on lihtsalt nii väga hea uudis! Oleme ka praegu ettelaulmistel olnud tunnistajateks mitmete uute neidudekooride esimestele esinemistele ja juurde on tulnud ka koolikoore, mis on eriti oluline muutus. Kindlasti andis nende moodustamiseks tõuke ka 2022. aasta oktoobris toimunud noortekooride festival „Neidudekooride teekond laulupeole”, mida korraldasid Tallinna linn ja Eesti Kooriühing. Festivalil õppisime kõik koos laulupeo laule, tegime koos kontserte ja kuulasime inspireerivaid inimesi. 

Tegelikult võiks olla laulvaid neidusid veelgi rohkem. Minu unistus on, et neidudekoore oleks laulukaare all igast maakonnast, kokku üle 2000 lauljaga!

Kus piirkondades olete eelproovides käinud?

Meie marsruut on olnud hetkel Tallinn-Tartu-Türi. Lisaks on meiega tihti proovis ka ühendkoori dirigendid Triin Koch ja Pärt Uusberg.

Kas mõnes proovis on olnud midagi eriti meeldejäävat?

Üks meeldejääv proov oli Tallinnas, kus Hirvo Surva harjutas neidudekooridega laulu „Legendaarne”. Lauljad tegid kõik nii nagu ta kätega näitas ja oli tunda, kuidas maestro ise ka nautis seda. Vaimustav!

Tartus oli meil ka üks suurepärane proov, kus kooride kõla oli ideaalne! Kirjutasin ka tagasisidesse, et lihtsalt istud ja mõnuled, kui keegi teine teeb proovi, naudid iga sekundit, sest see on muusikaliselt tipptasemel. Koorimuusika kuld.

Mida sooviksite saabuva vabariigi aastapäeva puhul neidudele ja nende juhtidele? Ning mida soovitate järgmiseks eelprooviks hea sõnana neile kaasa anda?

Soovin, et meie kõik hoiaksime oma maad, oma keelt, oma kultuuri ja oma koorilaulu. See on väärtus, mis kandub edasi tulevastele põlvedele. On alati kergemaid valikuid, aga süda peab ära tundma, mis on õige, isegi kui see on vahel raskem tee. Neidudekooride juhendajatele teen suure kummarduse, teete suurepärast tööd! Ja meie tasu on rõõm lauljate silmades! Ootan juba laulupidu!