Jõgevamaa kollektiive kureerib äsja presidendi teenetemärgi pälvinud Tiina Tegelmann

Jõgevamaa kuraator Tiina Tegelmann on igapäevaselt pühendunud Jõgevamaa kultuurielu edendamisele, tänaseks juba 42 aastat. Sellest peaaegu poolest sajandist on tänavune aasta aga erakordne selle poolest, et Tiinale sai osaks erakordne tunnustus, millest kuulis just meie intervjuupäeval – president Alar Karis määras talle Valgetähe IV klassi teenetemärgi kultuurielu edendamise eest Jõgeva vallas ja Jõgevamaal.

Palju õnne presidendi teenetemärgi puhul! Millised mõtted valdavad vahetult pärast nii suurt tunnustavat uudist?

Aitäh! Päev on olnud täis emotsioone, see võtab sõnatuks! Teenetemärgi taga pole aga üksnes minu töö, see on kõigi-kõigi kultuuriinimeste töö ja pühendumine!

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – milline on teie igapäevatöö Jõgevamaal ning kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai?

Igapäevaselt juhin sihtasutust Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus, kus tegeleme pärandkultuuriga, eeskätt mõisakultuuriga. Olen tänaseks juba 42 aastat pühendunud kultuuritööle ja seotud paljude kultuurivaldkonna projektidega. Näiteks, ajal, mil olin Palamuse rahvamaja juhataja, asutasin lavastaja Raivo Adlasega Palamuse amatöörteatri ning tõime lavale mitmeid etendusi, sealhulgas Ain Kalmuse „Juudas“. Samuti on olnud kokkupuude muusika-, laulu- ja tantsumaailmaga. Kuidas aga jõudis minuni laulu- ja tantsupeo kuraatoriamet? Minu poole pöörduti ja pakuti kuraatoritööd, võtsin mõtlemisaja ja lõpuks andsin jah-sõna.

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab? 

Kui mulle kuraatoriametit pakuti, siis esmalt tekkis palju küsimusi ja mõtlesin, kas ma saan hakkama. See on auväärne amet, aga ka tohutu vastutus, eriti põhjusel, et tegu on laste ja noorte peoga. See on ka põhjus, miks mõtlemisaeg oli pikk, tunnetasin, et tegu on vastutusrikka ülesandega. Kuraatoril on oluline roll hoidmaks koosööd nii lauljate, tantsijate, rahvapillimängijate, õpetajate, toetajate ja kõigi teiste vahel. Oluline on tagada, et Jõgevamaa õpetajad ja kollektiivid oleksid püsivalt positiivses mõtteväljas. Peangi koostööd, kaasamist ning inimeste hoidmist ja veelkord hoidmist kuraatoritöö olulisimateks märksõnadeks.

Kui kaua olete kuraatoritööd teinud? 

Kuraatoritööd teen esimest korda.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Jõgevamaal on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed noortepeoks valmistumisel?

Päevad on mitmenäolised, juhtub igasugu asju, aga lõpuks kõik laabub. Kiidan meie koolijuhte, kollektiivide juhte, abistajaid ning Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskust kui otsest partnerit koolinoorte peol. Õpetajate, tantsijate, lauljate ja pillimängijate tahe on väga-väga suur. Ühes meie kollektiividega hoiame laulu- ja tantsupeo rongkäigus Jõgevamaa (rahva)kultuuri lippu suure auga väga kõrgel!

Kõige suurem väljakutse on olnud laulupeo juhtmõtte „Püha on maa“ ja tantsupeo teema „Sillad“ lahti mõtestamine. Selles peitub tohutut palju – olulised rollid on keelel, eesti kultuuril, meie puhul Jõgevamaa loodus ja eluolu, meie vanemad, minevik ja tulevik. Püstitatud teema annab kogu tegevusele mõtte. Mind väga liigutas, kuidas tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman mõtestas lahti teemat „Sillad“, helgelt ja rõõmsalt.

Kui palju kollektiive Jõgevamaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeole teel on? 

Jõgevamaalt alustas XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa” teekonda 36 kollektiivi ja üle 700 osaleja. Nende seas 11 koori, 1 sümfooniaorkester, 2 puhkpilliorkestrit, 15 tantsurühma, 5 võimlejaterühma ja 2 rahvamuusikute kollektiivi.

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Jõgevamaa meid sel korral rongkäigus üllatab?

Rongkäigu kujundus ja kontseptsioon on hetkel veel töös, märksõnadeks on Jõgevamaa eripära, taaskasutus ja „Püha on maa“.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“. Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Jõgevamaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

Jõgevamaa lapsed kasvavad looduse ja põldude keskel, see on nende loomulik ja looduslik elukeskkond ning ilmselt moodustab osa nende kujunemisloost. Aga see, mis paneb lapsi ja noori harjutama laulu- ja tantsupeoks, on töötahe, koostöö ja üksteisest hoolimine. Need omadused saavad nad kaasa oma õpetajatelt ja kodudest. Nendesamade töötahte ja hoolimise väel läheb nende selg pärast iga harjutuskorda sirgemaks, silmad säravamaks ja teekond laulu- ja tantsupeole siledamaks. Jõgevamaalt soovime anda lastele kaasa traditsioonid ja juured. Soovime lasta neil kogeda „oma, meie“ tunnetust ning luua positiivseid võimalusi rääkida oma kodukoha nimel, laulu- ja tantsupidu on selleks suurepärane võimalus.